Ehitusfoorum

Kas renoveeritavas vanas majas võib telliskorstna jala ( vana krohv peal) kipsplaadiga katta. Ehitaja ütles, et tavaliselt tehaksegi niimoodi kasutades mingit liimsegu. Korstnasse läheb pliit koos soojamüüriga.

Peaks vist võima ja igaks juhuks püüa kasutada tuletõkke kipsplaati, oli minu mäletamist mööda punakas-roosat värvi kattepapiga, kuid ära minu jah sõna veel tõe pähe võta.

Sellest on siin juba varem juttu olnud, ja eks ta üks segane teema ole.

Soovitan: mine ja küsi 1) projekteerija käest (kui sul on projekt), 2) kohaliku päästeameti ametniku käest, kes sinu kandis hoonete projekte ja kasutuslubasid kooskõlastab.

onkel64 kirjutas:Ehitaja ütles, et tavaliselt tehaksegi niimoodi kasutades mingit liimsegu. Korstnasse läheb pliit koos soojamüüriga.

Tere!
Kasutuses olevat korstent, ei või katta kipsplaadiga. Lõhu pliit ja soemüür välja ja kata siis!
Andres

Kütteseadmed peavad olema täies ulatuses visuaalselt kontrollitavad see on pääste ametnikude seisukoht.

Mul tekkis seoses selle teemaga küsimus, et kui korsten peab olema visuaalselt jälgitav nagu enamus väidavad, siis olles ise viimistlenud paljusid korstnaid, mis on üle löödud kipsplaadiga. Kas on vahet, millest see korsten on tehtud? Need, mida ma olen viimistlenud, on tehtud kas fibo legodest või metallist moodulid, kusjuures osad on ühendatud minu jaoks kahtlase väärtusega painduva lõõritoruga. Need viimased kaetakse koos kaminaga enamikel juhtudel kipsiga ja kumbagi variandi korral ei ole nad visuaalselt jälgitavad, vaid väga kapitaalselt kinni ehitatud ja kõik majaomanikud on ka kasutusload saanud. Millest selline vahe tekitamine, palun selgitage?
Ja veel sealt edasi mõeldes, et kui Päästeamet annab kasutusloa, tekib põleng, aga kindlustus keeldub kahju korvamast põhjendusel, et ei vasta Päästeameti nõuetele, siis kas esitan kahjuhüvitusnõude Päästeametile, et lubas sellist oma eeskirjadele mittevastavat kaetud korstnat/korstnajalga kasutada(andis ju Päästeameti esindaja allkirja kasutusloale).

Korstnaid on erinevaid,kivikorstnaid milledes suitsulõõrid peavad olema jälgitavad,moodulkorstnad võib kinni katta.Päästeamet võttis mõni aasta tagasi veel majad vastu dokumentide alusel,sest seda massi lihtsalt ei jõutud üle kontrollida.Ükski päästeameti seelikus tibi ei lähe pööningutele vaatama kas maja ikka vastab nõuetele.Olen ühe uue maja kohta teinud ettepaneku päästeametisse kuna korsten valedest materjalidest tehtud.Asi lõppes sellega,et ehitaja võttis korstna uuesti maha ja tegi ümber garantii korras.Julgen väita,et isegi projekteerijad ei ole kursis kehtivate eeskirjadega.urmasr miimast küsimust soovitan küsida otse päästeametist ja vastust tahaks ise ka kuulda.

Kuulge sõbrad küsimus oli ju konkreetne ,aga teie jahute siin midagi korstnatest ja päästeametitest

Qit, sellele küsimusele ei ole ühest vastust. "Laotud korsten peab olema jälgitav". Pärnus aktsepteerib Päästeamet aga krohvimisele lisaks ka ilma karkassita paigaldatud kipsplaadiga katmist (selle teine, vist nõukaaegne nimetus ongi ju kuivkrohv), kuid kuidas on lugu nt Tapal või Vastseliinas?... Seepärast küsigu teemaalgataja seda oma kohalikult päästeametnikult, ja info mõttes andku meile siin ka teada.

Väike kirjeldus Päästeameti korstnapühkija tööst. Kui ehitasin oma korterit ümber ja lõhkusin kaks ahju välja, et paigaldada keldrisse katel, siis enne ahju ja pliidislepe aukude kinnimüürimist puhastasin korstna ära, alt keldrist peegliga vaadates paistis sinine taevas. Mõni nädal hiljem, vahetult enne katla paika panemist otsustasin millegipärast tikuga veelkord kontrollida tõmmet, aga mida enam ei olnud, oli tõmme. Hakkasin asja uurima, et milles asi. Selgus, et korstnajalga on tekkinud mingi takistus, tegin selle asukoha umbes kindlaks, lõin paar tellist lahti ja midagi kukkus keldrisse. Keldri tahmaluugi kaudu seda "midagit" kätte ei saanud, pidin lahti lõhkuma. Välja ilmus sealt ilus, ärakulunud nurkadega, trossi soonimisjälgedega, tahmane poolik silikaattellis. Nüüd tekkis ml küsimus, et kuidas see sinna sai?
Asja natuke uurides selgus, et vahepeal oli käinud kohalikus Päästeametis tuletõrjunana töötav korstnapühkija. Sain teada ka tema nime ja kontaktid, aga tema seda poolikut tellist, mida oli kasutanud pommina harja küljes, omaks ei tunnistanud, ju siis oli häbi tunnistada, et töötab selliste algeliste tööriistadega, mis jäävad korstnasse kinni.
Kui lähen nüüd oma piirkonna Päästeametisse nende kompetentsi kuuluvaid küsimusi esitama, siis selliste töötajate olemasolul ja nende kompetentsete vastuste korral muutun mina igatahes väga skeptiliseks, sest usaldus on kadunud. Väga loodan, et kõik nn. litsenseeritud korstnapühkijad ei ole sellised nagu minu juhtumi puhul, kes ei suuda teenitud raha eest isegi korralikku, ümmargust rauast pommi osta oma töö korralikuks tegemiseks.

Ka praegu on päästeametis tööl inimesed kes töövälisel ajal tegelevad korstnapühkimisega,litsents taskus.Mullu sügisel sattusin ühte eramut puhastama kus kuulsin,et enne mind 2aastat tagasi käis üks korstnapühkija,15-20 min ja maja valmis(pliit-soemüür korsten).Läks mööda paar nädalat ja pigi süttis lõõrides kuna korstnapühkija ei teinud praktiliselt midagi.Päästeamet käis kohal kustutamas ja lahkudes andsid selle käpardi kontakti,et kutsuge ta on tegija.Õnnetu pererahvas teda enam tagasi ei kutsunud ja terve talve kütsid elektriga.Aasta hiljem said tuttavatelt mu numbri ja nüüd nad enam kedagi teist ei kutsu.Mõni aasta tagasi tegi samale Ruuki majale uue katuse ja nagu enamusel majadel kaeti ka sellel majal purunenud korstnaots plekkidega,tollised lauad löödi risti üle pragude kust suits juba läbi käis ja laudade peale plekk.
Korralikud korstnapühkijad leiate www.korsten.ee või 1524 päästeala infotelefon.Seal neid haltursikuid veel pole ja loodan väga,et nad sinna ei satu.

Tere!Mina katsin põdranahaga korstna ja olen rahul.Elage vabalt ja ohutult!

Kas keegi küsimust ka loeb????