Fasaad

[nikei]

Tervist!
Ehitan väike suvila . Esimene korrus ehitasin narva tuhaplokkidest ( ja need on praegu otsas) . Teine korrus mõtlen ehitada puit karkassist . Puit karkassi peale mõtlesin panna OSB ja pärast esimese ja teise seinatele penoplast 100mm . Et sein paistis nagu üks terve . Aga lugedes siin foorumil - sain aru , et OSB peale ei soovita panna penoplasti . Võib olla on võimalik OSB asemel panna midagi muud? Või üldse oskate soovitada mingi teine variant.

[Kalvis]

Ei saa aru, puitkarkassile paned tuuletõkke, distantsliist ja sellepeale kas laudvooder, tempsi plaat või muu fassaadiplaat. Kui närvikõdi tahad võid ka puitkarkassi vahele panna vahtplasti ja selle ära krohvida.

[Külaline]

Ei ole ju raske aru saada! Plokile läheb peno peale ja küsija soovib ka puitkarkassile samase peno peale saada. Küsimus on selles, et mille peale seda kleepida, et asi kestma jääks?

[Kalvis]

Ja viimane lause oli - paned peno puitkarkassi vahele.

[sashaobrok]

Aga plokile paneb ta allkorrusel lisaks veel peno, seega alumine sein ulatub selle võrra kaugemale ja jääb loll aste nö... Ja üleüldse tahtis ta et kogu sein jääks ühesugune....

[nikei]

Ja tahaksin teha nagu kirjutas külaline ja et kogu sein jääks ühesuguseks

[Kalvis]

Konkreetselt teadmata mis seinad kuidas on ei oska rohkem öelda, et saab ka nii, et kogu sein on ühesugune.

[taastaja]

Konkreetselt teadmata mis seinad kuidas on ei oska rohkem öelda, et saab ka nii, et kogu sein on ühesugune.

Kuule Kalvis! Kas sul täna jälle "liimist lahti " päev?

[Kalvis]

Tegelikult küsiti umbes sellist asja, et kas autoga saab sõita ja siis kuidas sõitmine käima peaks. Kuidas küsimus nõnda vastus.
Tegelikult adekvaatse ja teda rahuldava vastuse puhul on vaja kohapealset konstruktsiooni näha ning siis puust ette ja punaseks teha. Siin foorumis saab anda vaid vastust, et saab küll.

[TiitSko]

Tere!

Plaanin 2-korruselist kivimaja soojustada. Tegemist on 60ndatel silikaattellisest ehitatud majaga. Nüüd on tekkinud küsimus: kas soojustada penoga või kivivillaga?

[Kalvis]

Tavaliselt on kumb käiku läheb kinni millist fassaadi soovitakse. Kui krohvfassaadi siis tehakse vahtplastiga, kui muud variandid siis villaga.

[Külaline]

no siin tarku ja targutajaid palju aga krohvitakse ka kivivilla peale , läheb küll kallimaks aga näiteks Rootsis on juba hakatud peno fassaade välja vahetama , kuna majad hallitavad

[fgh]

no siin tarku ja targutajaid palju aga krohvitakse ka kivivilla peale , läheb küll kallimaks aga näiteks Rootsis on juba hakatud peno fassaade välja vahetama , kuna majad hallitavad

...ja kui konstruktsiooni süübida, siis hallitavad majad millel on enamuses väliskihiks osbplaat, millele omakorda kleebitud vahtplast. Samuti puudub aurutõkke kiht seespool või on väga lohakalt vormistatud. Siit tehku igaüks omad järeldused, mis on põhjuseks majade idanema ja mädanema minemisel.

Kui teha korralikult, siis pole Rootsi Kuningriigi kuulsatel vaenlastel: Kuningas Vahtplastil ja Tsaar Kipsplaadil midagi viga ning probleemid peituvad vigastes lahendustes.

Selle silikaat maja puhul võiks enne välja uurida ega pole tegu lihtsalt silikaatvoodriga millel tuulutus vahel ?

Puitkarkassi puhul oleks targem panna karkassi vahe vahtplasti täis(villa asemel) ning see 100mm veel peale kleepida. Karkass tuleks ehitada kihiti, näiteks 50x50 jäigastab seest väljast konstruktsiooni. Polegi otseselt plaati vaja välja. Konkreetne konstruktsioon laske juba inseneril välja võluda varukast.
Sees võiks olla veel ka lisa aurutõkkepaber/kile vms. Üldiselt vahtplast ja puit kooslus on natuke paha. Eriti Eesti harukordselt "kuiva" ehituspuiduga. Võimalus ka villaga karkass täita ning välja kasutada jäika krohvitavat villaplaati. Kuigi see lahendus läheb kõvasti kallimaks. Mitte unustada aurutõket sisse.

[Rostfrei]

no siin tarku ja targutajaid palju aga krohvitakse ka kivivilla peale , läheb küll kallimaks aga näiteks Rootsis on juba hakatud peno fassaade välja vahetama , kuna majad hallitavad

Ja alati kui küsid, kust see info? Ise nägid? Ja tead, et just peno pani õige konstruktsiooniga sõlme hallitama?
...on sellised mõtetud info levitajad vait ning kadunud, rääkimata sellest, et anonüümsus ruulib