Ehitusfoorum

Nimelt on plaanis renoveerida vana puitsõrestikmaja aastaringseks elamiseks. Maja pindala kahe korruse peale kokku on 100m2. Kuna maja ise asub suht sügaval metsas ning tegu on elektriliinidel lõpus asuva ehitisega (alajaam on 2km kaugusel:)) siis kas oleks võimalik ehitada halgudega keskküte ilma elektrit kasutamata? See ilmselt tähendaks tsirkulatsioonipumbast loobumist. Kas see süsteem suudaks ennast ise sooja jõul ringi ajada kui paisupaak paigaldada näit II korrusele ning sealt jagunemine teha?

Tere.
Loomuliku tsirkulatsiooni teel asi toimib.

No alusta selle teadmisega, et soe vesi tõuseb külmema suhtes ülespoole. Ja ilma pumbata teda sealt alla tuua on üsna võimatu. Ehk siis kui on vesi mis on 60 kraadi ja vesi mis on 50 kraadi (mõlemad on ju justkui soojad) siis see 60 on niikaua 50'st kõrgemal kuni temperatuuride vahe püsib. Millest mina suudan sellise asja küll välja mõelda, kus akupaak on madalamal kui radiaatorid (või põrandatorud) aga mitte kõrgemal. Teoreetiliselt saaks teha sellise süsteemi kus radikad on kõige kõrgemal, akupaak on nö keskel ja katel on kõige all. Reguleerimiseks saab kasutada mehaanilisi (kapillaartoruga) 3T ventiile vee segamiseks. Praktikas aga peab enne peale hakkamist üsna tükk aega istuma ja arvutama, kui suur on optimaalne kõrguste vahe, kui palju on pööranguid ja mis jämedusega peavad torud olema. Seda siis selleks, et kuna kogu asi peab ise ringlema, et ta sel juhul ka midagi soojaks suudaks ajada. Kui see vee kiirus on liialt väike siis ei suuda see vesi piisavalt soojust edasi kanda ja jahtub juba enne õiget kohta maha.

Milline seos on 2km kaugusel asuval alajaamal ja tsirkulatsioonipumbal, et sellest loobuma peab?

Loomuliku tsirkulatsiooni puhul tuleks ilmselt kasuks kui katla saaks esimesest korrusest allapoole s.t. keldritasandile viia - siis tuleks kõne alla ka alumise jaotusega isevoolne süsteem.

Küülaline kirjutas:Milline seos on 2km kaugusel asuval alajaamal ja tsirkulatsioonipumbal, et sellest loobuma peab?

Esiteks on minule saabuv voolu kogus üsna väike (Eesti Energia andis 3x6A ning see kõigub korralikult). Teiseks tuleb kaablist u 1,5km läbi metsa, kus sügisel liinidele langenud ja liinid purustanud puu tehtud kahjud likvideeriti alles 2 kuu möödudes.. Seega ei tahaks mingitel kurbadel asjaoludel toas külmetada..

Üks tuttav vanem mees väitis, et temal olevat olnud selline süsteem. Aga seal oli tõesti katel keldris ning paisupaak (võimalik, et sellel ajal akupaaki ei olnud) I korruse lae all. Süsteem toimis siis loomuliku tsirkulatsiooni teel. Minul on aga nukker tõsiasi see, et minul ei ole keldrit.

Loomulikult on võimalik süsteem tööle saada....alumised radiaatorid peavad olema natuke kõrgemal kui katla tagasivoolu sisend ja torustik languga katlapoole...süsteem oleks nn.lahtine (paisunõu on kõigekõrgem punkt),töötaks omal survel...pörandakütet poleks soovitav projekteerida,läheb keeruliseks-mõtetult-minul kunagi oli selline süsteem ja töötas pea 35a.

No kui ei ole seda kõrguste vahet korruste kaupa siis ürita välja mõelda kui suure kõrguste vahe sa olemasolevate tingimuste juures suudad teha.

Tsirkulatsioonipumbad võeti meie maal minu teada kasutusele umbes 20 aastat tagasi. Enne seda oli suurem enamus eramuid isevooluga keskküttesüsteemidega. Minu oma toimis selliselt umbes 20 aastat, enne, kui uue (tänapäevase) katla ja koos sellega ka tsirkulatsioonipumba paigaldasin. Ja toimimisel pärast ümberehitust küll mingit vahet ei täheldanud. Töötas enne ilma pumbata ja töötab ka nüüd, koos pumbaga.

Olen paigaldanud loomulikul teel tsirkuleerivat keskkütet. Oled huvitatud, võta ühendust.53835499

Lühiajalise elektrikatkestusele saaks panna aku+inverter lahenduse, pikemaajalisele piisab odava geneka ostust. Geneka eelis on, et külmkapp ja telekas on ka särtsuga varustatud. Ma oleksin nii kehva elektri puhul ammu selle lahenduse kasutusele võtnud.

Kuid kui generaator tundub liiga kaasaegne leiutis olevat siis on elektrivabad kaminad ja ahjud.

Olen isegi mõelnud akude/päikesepatarei/tuulegeneraatori/bensiinigeneraatori peale. See süsteem koos elektriga kombineerides võib suht keeruliseks minna. Vaja läheks sagedusmuundureid, akuparki jne. Ühesõnaga asi läheb liiga kalliks ja keeruliseks. Aga nagu ma aru saan on elektrita keskkütte ehitamine võimalik. Ma ei ole aru saanud ainult, et kas elektrita süsteemi ka akupaagi panna saab, kui mul ei ole keldrit mis aitaks kõrguste vahega mängida.

Ka elektrita keskküttesüsteemi saab akupaagi panna.
Igal juhul on võimalik elektrita keskküttesüsteemi ehitamine. Peamine puudus on suuremad torude diameetrid, peenikeses torus langeb voolukiirus olematuks, et soe ei jõuagi radiaatoriteni. Ja enamus tarkadest klappidest-regulaatoritest tuleb loobuda (klapi takistus on üsna suur, et vabavoolsena ei liigu vesi seal), peamine regulaator on katlakütja, kes vahib termomeetrit.

Kalvis kirjutas:Ja enamus tarkadest klappidest-regulaatoritest tuleb loobuda (klapi takistus on üsna suur, et vabavoolsena ei liigu vesi seal), peamine regulaator on katlakütja, kes vahib termomeetrit.

Kui sa radiaatorite ette käivatest regulaatoritest räägid, siis Danfossi RTD-G seeria (1/2" ja 3/4") toimisid mul vägagi hästi (ilma akupaagita isevoolses katlasüsteemis - gaasikatel oli soojaallikaks).

Probleem tekib vist akupaagi integreerimises süsteemi - või on Danfossi isereguleerivast termopeast (RAVI, AVT, ...) abi?

viidomon kirjutas:Nimelt on plaanis renoveerida vana puitsõrestikmaja aastaringseks elamiseks. Maja pindala kahe korruse peale kokku on 100m2. Kuna maja ise asub suht sügaval metsas ning tegu on elektriliinidel lõpus asuva ehitisega (alajaam on 2km kaugusel:)) siis kas oleks võimalik ehitada halgudega keskküte ilma elektrit kasutamata? See ilmselt tähendaks tsirkulatsioonipumbast loobumist. Kas see süsteem suudaks ennast ise sooja jõul ringi ajada kui paisupaak paigaldada näit II korrusele ning sealt jagunemine teha?

on aga kuidas siis muud elamiseks vajalikud elektritarvitid toimivad??
vändaga või
ei usu et see situatsioon tänapäeval nii hull on, et päevadeks elekter ära on
tuleb lihtsalt lasta võrguteenindajal toiteliin korda teha - kaabli vastu vahetada
ja ehitada tänapäeva nõuetele vastav ja efektiivne katlamaja
kus puukatel ja akupaak koos katlapumbaga ning -segusõlmega
aga radikavee eest hoolitseb küttekontroller
uued Grundfos Alpha2 pumbad tarvitavad ainult poole sellest energiast mis vanad UPS seeria omad
ehk siis 15-20 W keskmiselt, ja hinnadki on langenud ca 2500 kr juurde
kuid ta säästab aastas vähemalt mitusada kr ja kestab siis ka kauem kui odavpumbad
mõttetu on jämedaid torusid ja isevoolu värki hakata ehitama - andke see süsteem olla ajaloo riiulil
ehituslisakulud ja süsteemi reguleerimatusest tekkivad energiakaod on nii suured et ..

See kõlab uskumatuna aga ongi olemas kohti kus ka see aasta ja ilmselt veel mitmed järgmised on elektrivarustus umbes nagu ilmaennustus. Ja sel juhul on ilma elektrita küte neetult hea asi. Talvel on ka näiteks pool päeva kütteta üsna jama. Siinkohal võib muidugi vaielda, et miks ahju või kaminat ei ole jne. Aga mina näiteks ei teagi kõiki põhjusi. Lisaks on eenimetet asjade puhul see jama, et ega kõiki tubasid ikkagi soojaks ei saa. Ja kes reguleeritava küttega harjunud neil on see ahjuteema ikka üsna imelik. Algul on kuum, pärast on jahe ja seda õiget hetke, mil soojus on "hea" on siiski üsna vähe.

On keegi kuskil müügil näinud mitteelektrilist termostaati suure läbimõõduga torule (ideaalne oleks 2") katla ja akupaagi vahele ühendamiseks? Võib reageerida kas katlast väljuva vee temperatuuri peale või veel parem, kui täiturit juhib suitsugaaside temperatuuri andur. Võib olla ka elektriline, aga sel juhul NO tüüpi.

Oskab keegi soovitada kedagi, kes Tallinnas 3-osalise akupaagi soodsalt kokku keevitaks ning hea, kui ühtlasi 2" torujuppe keermestaks?