Ehitusfoorum

Sooviks kinnitada kipsi otse vastu fibo-seina, sest soojustuseks tuleb välisseina peno ja seega siseseina ei ole mõtet vist muud enam panna. Probleem aga selles, et põrandal on betooni ja vundamendi vahel 5cm-ne peno, mis on betooniga tasa. Kuidas oleks mõttekas kipsikarkass kinnitada? Penosse ei saa ju põrandavööd panna. Lakke saab küll. Aga kas on mingi võimalus kuidagi karkass ka fibo-seina sisse kinnitada?

Võimalus on kips otse seina liimida. Või siis kasutad mütsprofiili otse seinal nagu lakke teda pannakse.

Midagi müstilist ei juhtu kui paned ikkagi vöö maha, postid sisse ning fikseerid iga posti vöölähedalt 40x50 vinkliga seina,õigete kruvidega.

Veel on võimalik kasutada metallkarkassi asemel puitkarkassi.

Suured tänud nõuannete eest!

Ja veel on võimalik nentida, et sellise konstruktsiooni puhul on vajalik panna karkassile ka korralik aurutõke !
Kuna seda teostada on paras porno, siis võtke krohviööbikud ja laske sein ära krohvida, muidu on jama majas .
Kindel, ruumisäästlik ning sama või kohati odavam hind. Milleks veel karkass ?

fgh kirjutas:Ja veel on võimalik nentida, et sellise konstruktsiooni puhul on vajalik panna karkassile ka korralik aurutõke !
Kuna seda teostada on paras porno, siis võtke krohviööbikud ja laske sein ära krohvida, muidu on jama majas .
Kindel, ruumisäästlik ning sama või kohati odavam hind. Milleks veel karkass ?

???? Palun andke infot aurutõkkena toimiva krohvilahenduse kohta
P.S karkassile saab panna igati... nii tõket kui ka muud

antud konstruktsioonis on iga krohvikiht võrreldes karkassseina ja ülejäänud seinaga aurutõke ehk tihedam kiht.

andresL kirjutas:antud konstruktsioonis on iga krohvikiht võrreldes karkassseina ja ülejäänud seinaga aurutõke ehk tihedam kiht.

Ehk siis, et krohvikihi veeauruläbivusnäitajad on paremad kui aurutõkke+EK Gyproci korral , nii sa ütlesid

fgh kirjutas:Ja veel on võimalik nentida, et sellise konstruktsiooni puhul on vajalik panna karkassile ka korralik aurutõke !
Kuna seda teostada on paras porno, siis võtke krohviööbikud ja laske sein ära krohvida, muidu on jama majas .
Kindel, ruumisäästlik ning sama või kohati odavam hind. Milleks veel karkass ?

valgustage mind, milleks sellises konstruktsioonis aurutõke vajalik on? Mille poolest erineb kipskrohvi kiht karkassil olevast kipsplaadist, auru liikumise seisukohalt?

Teoorias on vist väike jamps selles, et krohvimata fiboseinas tõmmab tuul vuukides.

On veel üks nüanss- krohvitud fibo sein hoiab rohkem sooja kui kipskarkass sein. Lähete paariks päevaks kodust minema talvel ja tagasi tulles on kipsmaja külmem kui kivimaja sest kivi salvestab rohkem sooja kui 12mm kipsplaat. Jätsin omalgi selle pärast maja kipsimata.

krohvimata fibos on põhimõtteliselt õhu vaba liikumine. penoplast soojustusega saab paraja jama kokku .
elu sees ei tee seda õhu või aurukindlaks selle karkassiga. eriti kui alumine ots seisab kusagil peno mäe otsas.

kunnely kirjutas: Lähete paariks päevaks kodust minema talvel ja tagasi tulles on kipsmaja külmem kui kivimaja sest kivi salvestab rohkem sooja kui 12mm kipsplaat. Jätsin omalgi selle pärast maja kipsimata.

Turule tulnud vist uus kipsplaat mille soojusisolatsiooni omadused lausa võrratud. Paned kipsi seina ja ei kulugi enam soojusenergiat fibo soojendamisele.

fgh kirjutas: elu sees ei tee seda õhu või aurukindlaks selle karkassiga. eriti kui alumine ots seisab kusagil peno mäe otsas.

Kas tõesti on turule tulnud krohvid millel on paremad aurutõkke omadused kui aurutõkke kilel. Peno tasaseks lõikamine on vist kosmosetehnika valtkonda kuuluv ettevõtmine jah.

aga kui paneks kipsi seguga/liimiga? Siis jääb õhuvahe juba suht marginaalne (eeldades, et sein on ees sirge)?

Ma tahaks seda meest näha kes julgeb väita, et ta suudab teha karkassi ja aurutõkkega 100% aukude, ja prigudetta seina. fakt on ikkagi, et krohv on terviklik ja tõmbab selle liikumise seinas kinni, õige viimistlus veel peale ja aamen. See karkassiga möllamine on puhas aja ja raha raiskamine, samuti jäetakse võimalus hilisemaks suuremaks ümbertegemiseks. milleks riskida kui saab kohe kindla peale minna.

Kipsi kleepimine on ekstra loll mõte, kui just plaati enne kilekotti ei pane ja ääri kinni ei teibi butüülteibiga.

fgh kirjutas:Kipsi kleepimine on ekstra loll mõte, kui just plaati enne kilekotti ei pane ja ääri kinni ei teibi butüülteibiga.

mõte mõtteks, sa ei saanud mu küsimusest aru,st. ma mõtisklen teemal, et milleks on vaja aurutõket kipsplaadi alla, kui ta läheb fibo seina. Räägite, et krohvimisega saab nn. poorid kinni ja õhk ei liigu seina sees.ok.
Kui panna kips seguga/liimiga -siis on kips vastu fibot, ehk ka õhk ei liigu.... kui räägite sellest õhuvahest mis plaadi ja ploki vahele jääb, siis ma arvan, et fibomüüris sees on kahe mördipeenra vahel märksa suurem ruum kus õhk saab vabalt liikuda.

seega jääb mulle endiselt selgusetuks, mis tingib aurutõkke kasutamise selles "kipsplaat fibole" konstruktsioonis..

selle tingib asjaolu, et kipsplaadist läheb aur kolinal läbi, samuti ei oma mingit takistust fibost sein. kõige suurem takistus on välisvoodriks kasutatav vahtplast. kleebitud kipsplaat ei oma mingit takistust, karkassil kipsplaat hakkab pistikutest aukudest ja vormistamata prigudest läbi tuhisema ning krohvitud seinaga saab kõige kindlama tulemuse