Ehitusfoorum

Tere

Ostsin majakarbi plekk-katusega, ehitatud 90-date alul. Sarikatele on paigaldatud laudis, millele on kruvitud plekk.

Kas pleki all peaks olema ka kile? Mis oleks vaja veel ära teha, et saaks ikka korraliku katuse.

Kile paigaldatakse selleks, et kondensvesi ei sattuks tuppa. Isiklikult arvan, et kui läbi ei saja, siis pole mõtet vahetama hakata midagi, see veel suht uus katus.

Siis kui hakkad küttma-kohe tuleb kondens. Lahendus-vaheta katusekatte.

Mul sama jama katusega. Kas mingite lisasarikate variant ei ole siis mõeldav kuhu peale see kile kinnitada. Külma pööningu juures see kõrguse vähenemine pole ka nii tähtis?

Milles probleem?Kas katus laseb läbi?Lohutuseks võin mainida,et väga paljud ühistud ei lase pannagi aluskilet. Mõned on isegi uhked,et on kõvasti raha kokku hoidnud.On`s siis ilma kileta kõheda võitu?või milles täpsemalt asi?

restauraator kirjutas:Milles probleem?Kas katus laseb läbi?Lohutuseks võin mainida,et väga paljud ühistud ei lase pannagi aluskilet. Mõned on isegi uhked,et on kõvasti raha kokku hoidnud.On`s siis ilma kileta kõheda võitu?või milles täpsemalt asi?

Kui katusealune on tühi või külm ruum siis polegi mõtet, samas kui plaan sinna midagi ehitada siis hea oleks ikkagi kile. Ühistutel pole seal pööningul tavaliselt midagi.

Ramp-näh! vana pea unustasin ää,et ühistutel miskit katuse all pole.Vaevalt see neil endilgi meelde tuleb,kui uus kruvikatus veel peab!Läbi tilkuma hakkab, siis ehk meenub,et korterid katuse all ju!

restauraator kirjutas:Ramp-näh! vana pea unustasin ää,et ühistutel miskit katuse all pole.Vaevalt see neil endilgi meelde tuleb,kui uus kruvikatus veel peab!Läbi tilkuma hakkab, siis ehk meenub,et korterid katuse all ju!

tavaliselt siis see meelde kipub tulemagi, kunagi on ka 150 naelaga plekkkatust pandud. Pole see kile ka midagi väga vana. Läbi hakkab laskma siis kui kumm kruvide all ära mädaneb. Ära naera midagi.

Ei naera ma midagi.Hoopis nutma ajab teinekord see olukord.Kui mõtlema hakata, siis mis on üks keskmine ühistu katus? Tuhatkond ruutu ja kortereid 50-60-nd.Korteri kohta tuleb siis katusepinda kuskil 15-20 m2
Eramaja on nagu üks korter ja katust 150-200 m2 On ikka tõesti rikkad inimesed need eramaja omanikud ja veel need kes kvaliteetkatused valivad.Kruvikatustegagi tuleb võrdlus rikkuses juba kümnekordne...Onś siis tõesti see rikkuse jaotus naa ebaühtlane või on asi ka suhtumises-mõtlemises kinni...?

Küsimus on selles, et tahaks pööningu laele puistevilla lasta. Oht on selles, et kui katuselt kondentsvett hakkab tilkuma siis seetilgub sinna vati sisse.

HT kirjutas:Küsimus on selles, et tahaks pööningu laele puistevilla lasta. Oht on selles, et kui katuselt kondentsvett hakkab tilkuma siis seetilgub sinna vati sisse.

kondents tekkib sooja ja külma suurest kõikumisest, kui tegu kylma katusealusega siis seda ohtu pole, kyll võib aga kileta hakata näiteks sulanud lumi ja vihmavesi sisse tilkuma.

kopikas96 kirjutas:Tere

Ostsin majakarbi plekk-katusega, ehitatud 90-date alul. Sarikatele on paigaldatud laudis, millele on kruvitud plekk.

Kas pleki all peaks olema ka kile? Mis oleks vaja veel ära teha, et saaks ikka korraliku katuse.

Kas tuleks ikkagi plekk üles võtta ja kile alla panna.

Korralik ja kestev plekkkatus on valtsitud plekkkate.Kruviplekk-katuse all oleks kile olemasolu ka siis vajalik, kui puudub katuslagi.Praktika on näidanud,et kruvikatus kipub aja möödudes ära väsima ja hakkab vett läbi laskma.Põhjuseid on mitmeid.
Teile ei oska midagi soovitada.Vana ära kiskumine koos rooviga ja uuesti koos kilega tegemine on meeletu ettevõtmine,oleneb muidugi ka katuse suurusest,kujust ja kõrgusest.Pärast seda võite ennast seal all kindlamini tunda küll.
Kui teil on aga tuulduv pööning, lae soojustamiseks ei ole kasutatud villa,siis aeg-ajalt katuse olukorral silma peal hoides võite ehk edasi elada.
Taastaja.

Kuidas suhtuda kile klammerdamisse allapoole? Katusekalle on küllalt suur nii et seisma see võimalik tilkuv vesi ei tohiks jääda. Igavene see asi ei ole aga ehk võimaldab lükata kogu katuse lahtivõtmist mingi aja.

Kui hästi ligi saad,siis tee muidugi ära.Klamber püüa lüüa võimalikult roovi alumise serva piirkonda.Kui katus kuskilt vaikselt läbi laseb,siis see vesi ei kipu midagi kohe nii väga alla kukkuma.Veel nimelt sihuke komme,et jookseb pleki alapinda roovi külge, seal omakorda koguneb roovi alumisse nurka ja roovid pea alati loodist väljas (viltu),siis kipub seal omakorda liikuma kuni kohtab sarikat, ning ronib sarika peale üle.Nüüd klambri löömisega roovi alla serva tõkestad sellel nirel tee ära ja juhid selle nagu kile peale.
Jutt segane vast sai ,kuid sarikatele kilet alla ju ei saa panna see niriseb muidu räästa piirkonnas soojustuse sisse.Sarikate vahel saad paremal juhul räästakasti selle juhtida,muidu märgab seinad ka ära.Ja tuulutus peaks jääma mõlemil pool kilet.
Taastaja.

Kas olex midagi katuseplekile allapanekux,mis,nagu eelpool kirjutati,ei lasex sellel lekkeveel,ka suurema lekke korrral, üldse pööningule tilkuda vaid juhiks selle allpool plekki ikkagi räästani- olex hää idee lekete vastasex kindlustusex?

Kui on tuulutatav pööning, s.t. et otsaseintes on tuulutusavad või -aknad, siis ei ole plekk-katuse alla kilet vaja panna, sest see kondens, mis sinna tekib ja alla tilgub, tuuldub ära - tuuldub ära ka villa ja puistevilla seest. (Kui vill on ikkagi märg - siis katus laseb läbi või on pööning liialt umbne.) Kile on õigustatud ainult siis, kui katuse all on eluruumid, nt. ärklikorrus. Kile peale kukkuv kondensvesi võib sügisel vastu talve äkilise külmaga jäätuda ja see jää ei ole vist hea. Pealegi, kui katus juhtub läbi laskma - sa ei saagi seda teada enne, kui hakkab läbi kile tilkuma. Aga kui sa oled lasknud paigaldada katuse, millel garantii 2a ja katus kohe läbi sajab - sa ei saagi praagist teda, sest kile petab ära. Veel - kondensvesi, mis öösel kilele kukub ja mingi paigaldusvea tõttu kilelohku koguneb, hakkab päeval soojaga aurama (plekk läheb ju kuumaks) ja auramisruumi kile ja pleki vahel ei ole just palju - kas see vesi ikka tuuldub kenasti ära? Meenutuseks asjaolu, et kile (plastmass) on viimaste aastakümnete leiutis, mis minu arvates mõeldud ennekõike soojemasse kliimasse. Külma talvega maades on plekkatuseks olnud ikka valtskatus ilma kileta ja seda rohkem kui sajandi. Just valtskatus, sest profiilpleki õnnetuks kohaks on kruvid, õigemini kummitihendid kruvide all, millede eluiga, nagu plastmassilgi (jälle kile!) hakkab 10 aasta möödudes läbi saama - tekib kahanemine ja mõranemine (vt. kasvõi kasvuhoonekilet, mis -tõsi küll natuke ekstreemsemates tingimustes -, aga sama rabe on lõpuks ka katusealune kile) Pealegi on profiilplekil kruvid ette nähtud kinnitada mitte harja peale, vaid just veevoolurenni...