Fibo 200 + EPS 150 + Fasrock villaplaat 100

[9korda_kysi]

Tere,

Oleks plaanis teha selline seinakonstruktsioon eramajale seest väljapoole:

- Mineraal krohv
- Fibo3 200mm
- EPS 150mm, liimituna Serpo-ga
- Rockwool Fasrock jäik villaplaat 100mm, liimituna EPSi ja tüübeldatuna Fibo külge
- aluskrohv, armatuurvõrk ja mineraalkrohv.

Sellise konstruktsioonini olen jõudnud järgneval põhjusel:
- Kui teha soojustus 250 mm ainult EPS, siis DOF Therm demo programm näitab kondensatsiooni ohtu peno välimises kihis külmemate ilmadega kui -15.
- Ainult villaplaatidest 250 mm teha oleks kallim, samuti oleksid kallimad teised sarnase soojapidavusega variandid (näiteks vill + tuuletõke jne).

Puhtalt teoreetiliselt oleks sellise seinakonstruktsiooni veeauru läbilaskvus väga hea, sest villaplaat laseb veeauru hästi läbi ning samas hoiab temperatuuri piirdes üsna kõrgel.

Kas selline konstruktsioon on mõistlik ehitada või mitte?

Ma olen selle kohta küsinud inimestelt, kes peaks selle kohta midagi teadma, aga selget vastust ei ole saanud.
Väga oodatud oleks kommentaar just selle konstruktsiooni kohta Alar Piirfeldilt.

[9korda_kysi]

Täpsuse huvides veel niipalju, et tegemist on Fasrock Max plaadiga siiski.

[Külaline]

Tere. 1. Päris hästi ei tahaks uskuda peno puhul -15 C kondenseerumist, aga OK sõltub raamtingimustest ja materjalide parameetritest, mida võib programmis suvaliselt muuta.
2. Samas olen täiesti veendunud, et samade tingimuste juures näitab DOF Fibo+vill+krohv tunduvalt suuremat kondensi
3. Samuti kui penos kondenseerub ja talle pannakse vill peale (mis ei takista auru), siis seesama kondens tekib järgmises kihis ehk armeeringus.
4. Peale selle, et tuntakse programmi, peab oskama ka saaduid tulemusi tõlgendada. Kondenseerumisriski ei hinnata mitte mingi hetkesituatsioonis vaid teatud ajaperioodis. Mul pole teada kui palju oli sel talvel Eesti keskmine, möödunud aastal oli see plussis, tavaliselt -4..-5 C. Oletame, et tõesti - 15 juures kondenseerub mingi 20 grammi/m2/ööpäevas, siis seesama 20 grammi kuivab ülejärgmisel päeval välja - 5 C puhul. Seega mingit ohustavat kondensi ei teki. Lisaks on materjalidele antud lubatud veesisalduse kontsentratsioon ilma et see muutuks ohtlikuks konstruktsionile.
5. Ei soovita välja mõelda imelikke konstruktsioone. Võib olla nad töötavad, sagedamini mitte. Kümned tuhanded insenerid saavad selle eest palka, et välja mõelda töötavaid süsteeme.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[pipeline]

Nii väikese soojajuhtivusega seina puhul on veeauru kondenseerumine selles teoreetiliselt väga vähe tõenäoline. Selleks leiab veeaur endale külmemad pinnad aknaklaasidel ja akna ümbruses kuhu koguneda, lisaks paratamtult konstruktiivsete iseärasuste tõttu jäävatel külmasildadel. Kui majas vähegi alarõhku tekitavat ventilatsiooni on, ei näe ma küll kummaski konstruktsioonis probleemi, isegi ilma aurutõkketa seespool, aga see ei teeks siiski paha. Tänapäeval aga kaetakse seinad põhiliselt seestpoolt mingi värviga. mis on nagunii aurutõke.

[Külaline]

Tere. Seina soojapidavuse järgi ei saa hinnata kondenseerumisriski. Alarõhk ei muuda praktiliselt aurureziimi. Tavaline sisevärv ei tekita mingit aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld