Ehitusfoorum

Millised oleks tagajärjed?
Omavalitsus ei anna luba 2 -e korruselise(4 korterit) maja pööningule 2.korruse korterile laienduseks tuba ehitada(kaasomanike nõusolek olemas).Kui teen ikka ,aga ilma katuseakendeta(välisilme muutmata) ja kandvaid konstruktsioone puutumata(juriidilselt pole tegu siis ju enam ehitusega-pole ka luba vaja).
Kas tegu siis ikkagi ebaseadusliku tegevusega,või vormistada lihtsalt pole võimalik eluruumi pinna suurenemist(kaasomanike notariaalsel nõusolekul)?
Tänu vastajaile.

Miks omavalitsus ei luba?

Otseselt pole tegu ehitamisega, sest välisilmet ega kanvaid seinu ei muudeta, seega polegi ehitusluba vaja. Mittekanvaid vaheseinu võib maha lõhkuda või juurde lisada nõrkemiseni ilma ehitusloata, nii väitis vähemalt ministeerium, kelle hallata on ehitamisega seotud asjad. Kaudselt saab kinni hakata renoveerimise mõistega, kuid seda saab alati pareerida, et töö tehti jupi kaupa.

-Omavalitsus tõrgub,kuna miljööväärtuseala(60 -ndatel ehitatud...),vastas majas tehtud pööning katuseakendega ametlikult enne miljööala kinnitamist.See muidugi pole väga argument,et juba "rikutud miljöö".

-Seda minagi,et juriidiliselt pole tegu ju siis ehitamisega.
Ja ei pea ju ka kedagi niisama ligi laskma.Lihtsalt müües kunagi keeruline lisaväärtust korterile juurde arveldada,nii jah?

Pööningu puhul on tegu mitteeluruumi muutmisega eluruumiks. Ehitusluba ikka vaja.

Umbes nii mõtleski,et kui ametlikult ei muuda teda eluruumiks.
On abiruum ühispinnal millesse on kaasomanike nõusolekul otse sissepääs korterist.
Kas nii on ebaseaduslikku koosseisu asjas?

Pööningu jagamise otsus peab olema notariaalne, sest korteriomanike vahetudes ei ole eelnevad lihtkirjalikud kokkulepped juriidiliselt siduvad. Pööning on funktsioonita pind, selle muutmisel eluruumiks on vaja ehitusluba, kuna muutub kogu hoone pind. Kui ehitad selle 3. korruse välja ilma ehitusloata, on tegu ebaseadusliku ehitusega, seda ei saa ametlikult edasi müüa, probleem võib tekkida kindlustuse, kasutusloaga (juhul, kui seda veel väljastatud ei ole), päästeametiga.
Palu kohalikul omavalitsusel (KOV) siiski inimlik seisukoht võtta, rõhu võrdse kohtlemise printsiibile. Naabermaja juba on ümber ehitatud, katuseaknad ei riku üldvaadet kuigi olulisel määral, kui on miljööväärtuslik ala, uuri, kas ja mis on kuskil kirjas, mis on lubatud, mis mitte. KOV võib lihtsalt hämada selles küsimuses.
AGA: kui KOV tahab hakata jonnima, võib ta seda teha, nõudes detailplaneeringu koostamist, väikeelamu ümberehitamiseks korruselamuks (see on meil Eestis eraldi absurditeema, et 4 korteriga 2-korruseline hoone on väikeelamu, kuid 4 korteriga 3-korruseline hoone on korruselamu, vähemalt varasema juhendi kohaselt. Pärnus näiteks hoitakse sellest ka praegu kinni).

Täpselt õige Rein,detailplaneeringu võimaliku vajadusega hämati esmakohtumisel(absurd jah).
Mu mõte ongi selline,et:
-naabritega/kaasomanikega saan kindlasti kokkuleppele(ka notariaalselt)
-edasimüügil kaduv lisaväärtus ei ole määrav mu jaoks
-välisilmet ja kandaid konstr. -e ei muuda
Kas sellisel juhul on ikkagi reaalne,et tuleb tegeleda regulaarselt erinevate ametnike/ettekirjutiste/trahvidega/otsustega jne?
Ehk ei muuda ametlikult elamispinnaks.

Tõesti, ega vist. Kui teed notariaalse kokkuleppe (sellega võiks kaasneda mõõdistusjoonis, juhul, kui kogu pööning sinu korteri juurde ei liideta, vaid ainult osaliselt; arvestatakse pinda, kus ruum on kõrgem kui 1,6m viimistletud laeni), pööningule katuseaknad, korraliku soojustuse ja viimistluse ning korraliku juurdepääsu oma korterist, miks mitte, JOKK? Pööning ei pea ju olema pime ja tolmune, vaid "peaaegu nagu tuba"

Loomulikult võib seaduste tõlgendamisel välja aretada igasuguseid enesele kahjulikke otsuseid. Seepärast tee pööningule rahulikult toad valmis ja nimeta neid majandusruumideks. Nimetagem seda siis JOKK lahenduseks.
Küll aga hoolitse, et kokkulepe pööningu osas oleks notariaalne, tean mitmeid juhtumeid, kus see lihtallkiri on pärast vaidlustatud ning kohus on kinnitanud, et lepe peab olema notariaalne või sellest võib taganeda.

Kui katuseaknaid ei tee siis vist pole kuskilt kinni hakata. Kui teed siis tuleb ilmselt tera vaidlemist kuna miljööala ja välisilme muudetud.

Katuseakende kohta peaks taotlema luba(~pesukuivatusruumi valgust) kindlasti,teoreetiliselt võiks KOV sellega nõustuda(miljööala ei keelagi seal seda otseselt,selgus nüüd).Arvatavasti tuleb siis arvestada ettekirjutusega,et kogu pööning/katus sümmeetriliselt akendega kujundada.Ehk siis enda kalkuleerimise/kaalumise koht eksju,kui saan ruumile aknad,siis reaalselt kulutan 2 -e kordselt valguse nimel.
Inimlik vastuseis KOV -i poolt pärast sissejuhatust eluruumi taotlusega takkaotsa piduriks.