1950. aastate püstpalkmaja

[Kysija]

Tere!

Soov oleks soojustada. Maja selline, et on jämedamatest palkidest kandev sõrestik, mille vahele on pandud püsti kaks kihti prusse paksusega 5-6 cm, laius umbes 15cm. Kas need prussid ka midagi kannavad on raske öelda, võimalik et veidi toetavad. Seestpoolt välja on hetkel asi niimoodi: tapeet, must "ehituspapp", esimene prussikiht, tõrvapapp, teine prussikiht, tõrvapapp, TEP-plaat, krohv.

Põrandad on tubades alt tuulutatavad. Köögi all on kelder, köögi põrandalaudade all on õhuvahe ja siis betoonist keldrilagi.

Kaks kihti tõrvapappi palkseinas vist midagi head ei tähenda? Välimise kihi mahavõtmine ei ole probleem, sisemise kihi kättesaamiseks tuleks aga üks kiht prusse seinast maha kiskuda.


Vaatasin nt ISOVERi koduleheküljelt
(http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/3D ... veerimine/) seda kõige alumist varianti, kus pannakse väljapoole palgi peale tuuletõkke plaat RKL-31 A, mida on kuni 100mm paksusena saada. Mida sellest arvata? Mida sellisel juhul tuleks toas seestpoolt seinadega teha? Kas on vajalik sissepoole mingi aurutõkke kiht seinale? Pildi peal seda küll ei ole...


Äkki keegi oskab tarka nõu anda.

Ette tänades.

[Kysija]

Kammisin nüüd hoolikamalt ehitusfoorumeid ja raamatuid ning jõudsin järeldusele, et tõrvapapi(õigemini ruberoidi) kihid tuleb igal juhul seina pealt ja seest(kahe prussikihi vahelt) kätte saada. Soojustuse paneks siis ikkagi väljapoole, vastu palki, aga jääb veidi segaseks, et millist materjali kasutada.

Penoplast oleks selles mõttes hea, et toimib ka tuuletõkkena, aga muret teeb ikka see niiskuse probleem. Foorumites on väidetud, et puidu difusioonikonstant on kordades suurem, kui fassaadi penoplastil. Sama väidetakse ka siin: http://www.plaat.ee/index.php?option=co ... &Itemid=39. Aga Tarmatrade kodulehelt leitud materjalis(http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf) väidetakse, et kuusepuidul on difusioonikonstant 40, penoplastil 15-40.

Vaadates neid prusse ja palke, millest mul sein koosneb, on igal juhul tegu okaspuuga, kas männi või kuusega, seda ei julge korrapealt öelda. Nagu olen aru saanud, siis seina sisemised kihid peaksid olema suurema difusioonikonstandiga ja välimised väiksemaga. Ja nüüd tekibki küsimus, et kui penoplast lasebki niiskuse paremini läbi kui puit, siis kuidas mõjutavad palkide-prusside vahed puitseina üldist auruläbilaskvust? Millist tihendit tuleks prusside vahel kasutada, et minu maja puitsein oleks suurema aurutakistusega kui penoplast? Praegu on kasutatud takku - eeldusel, et leian sobiva tihendi - kas takk tuleks välja kiskuda? Või on tihendatud vahede selles mõttes arvestamine vähetähtis?

Villa poolt omakorda räägib see, et ta laseb auru suurepäraselt läbi, miinuseks aga, et pannes nt 15 cm villa läheb sein väljast küllaltki paksuks ja akendega tekib see laskeavade efekt. Seepärast küsin uuesti, et mida spetsialistid arvavad nendest Isoveri paksudest(kuni 10cm) tuuletõkkeplaatidest ja kuidas on lood nende aurutakistusega võrreldes prussidest seinaga, mida eespool kirjeldasin? Tuuletõkke plaadid mõtlesin esialgu kinnitada otse seinale, siis distantsliist ja laudvooder.

Ette tänades.

[Kalvis]

Arvan, et kui palkkihil pole praegu niiskuskahjustusi siis piisab välimise tõrvapapi eemaldamisest (see on kõige ohtlikum kiht), kahe palgi vaheline kiht jääb pärast soojustamist sooja, kondentsvett vaevalt sinna tekib)
Villal ja vahtplasti soojustusvõimaluselt pole nagunii drastilisi erinevusi, seega paksus on enamvähem sama.
Vangla mulje vähendamiseks tõstetakse aknad väljapoole. Tavaliselt seda ei tehta, sest keegi ei taha seestpoolt uut viimistlust akendele teha ja muudel juhtudel oleks see ehitajale lisakohustus, mida ta ei soovi teha.
See tamtrade arvutusvalem on suht usaldatav, kui see näitab, et ohtu ei ole siis sellest piisab.

[Mart54]

Kindlasti ei soovita soojustada vahuga, see jätab niiskuse palgi ja peno vahele. Lisaks läheb puitkarkass mille vahele peno paned mädanema. Soojusta kivivillaga, hingab ja ka tulekindlus suurem, peale kindlasti tuuletõke.

[Külaline]

Tere. Mardi jutt niiskusest ja mädanemisest ei ole pädev. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kysija]

Tere! Mina siis teema algataja. Aitäh vastanutele.

Seda ma arvasingi, et jutt penoplastist ja mädanemisest hr Piirfeldi välja meelitab

Pean ütlema, et mul see teine tõrvapapi kiht seal seina sees prusside vahel ikka nö kripeldab veidi. Äkki hr Piirfeld oskaks selle kohta midagi öelda, et kui oluline on selle tõrvapapi kätte saamine? Ja siis veel see küsimus, mille tõstatasin oma teises postituses, et et kuidas need prusside vahed mõjutavad puitseina üldist auruläbilaskvust ja et kas oleks mõttekas praegune tihendusmaterjal(takk) millegagi asendada?

Ette tänades.

[Kysija]

Tõstan korra teemat ülespoole. Kas äkki oskab keegi veel lisaks kommenteerida just selle teise kahe prussikihi vahel oleva ruberoidi kohta seina sees? Kui oluline oleks lisaks välimisele ruberoidikihile ka seina seest ruberoidi kätte saamine?

[Küülaline]

See ei ole ilmselt ruberoid vaid sõna otseses mõttes tõrva papp, mida kasutati vanasti palju, ja kui ta siiani seal halba pole teinud ei tee ka edaspidi.

[sashaobrok]

Too papp seal ei old mitte niiskustõke vaid pigem tuuletõke. Mingit jama ta ei saa kuidagi põhjustada...

[Kysija]

Aitäh vastuste eest.

Aga see on siiski just nimelt ruberoid, kasutasin ise alguses sõna tõrvapapp ekslikult. Tean, kuna seestpoolt olen ühest toast tapeedi maha kiskunud ja nurgast olid osad prussid puhta mädad. Need kiskusin seestpoolt asendamiseks välja ja nende tagant oli see seina sees olev papp(ruberoid) hästi näha.

Ja ega ma ei teagi, kas ta on siiani seal seina sees midagi halba teinud või mitte. Kas tal on oma osa nurga mädanemises või mitte?

Olen ma siis õigesti aru saanud, et kuna see ruberoid jääks sooja seina ossa, siis seal õhuniiskus ei kondenseeruks?