Ehitusfoorum

Tere!

Plaan ehitada terrass pindalga ca 35m2. Olles asja uurinud, siis tundub et kõige mõtekam lahendus näeks välja selline: koorida pinnasekiht, täita killuga(ilusti ära tihendatud plaatvibraga), sinna peale fibo plokid( seguga ära fikseeritud), nende peale talad 50x150 ja nende peale 28mm terrassilaud. Fibo plokid ning talad piisavalt väikse vahega et vältida "õõtsumist". Terrass ise fikseeritud vana kivimüüri külge. Siit küsimus: Kas selline konstruktsioon sobiks?
Kuna mitmed tuttavad sellisel konstruktsioonil terrasse endale ehitanud, ning siiamaani püsivad ilusti ning mingeid märke läbivajumisest vms pole, siis tundub päris hea. Samas tean ka, et kõige õigem oleks postid paigalda, vähemalt 1,2m sügavusele ning selle peale talad. Et kas esimene variant peaks vastu'.

Vajumine on pohhui. Kerkimine on probleem. Kui sul vana kivimüüri küljes asi, siis too ühendus läheb talvega tuksi. Või kui sul mõni uks avaneb terrassile, siis näiteks talvel ei käi ta sul lahti, kuna terrass on ligi 10 senti kõrgemal kui tegemise hetkel. Aga kui selliseid probleeme pole, siis pole mõtet muidugi kuhugi kaevuda...

sashaobrok kirjutas:Vajumine on pohhui. Kerkimine on probleem. Kui sul vana kivimüüri küljes asi, siis too ühendus läheb talvega tuksi. Või kui sul mõni uks avaneb terrassile, siis näiteks talvel ei käi ta sul lahti, kuna terrass on ligi 10 senti kõrgemal kui tegemise hetkel. Aga kui selliseid probleeme pole, siis pole mõtet muidugi kuhugi kaevuda...

Põhimõtteliselt ei pea selle kivimüüriga ühendama, lihtsalt kivimüür seal kõrval kohe olemas. Terrass planeeritud eraldi seisvana(s.t majast eemal, et mingied uksi jne ei ole). Ühesõnaga siis asi peaks sobima põhimõtteliselt.

Üks küsimus veel, kui rajada postidele terrass, siis kuida takistada nt rohu ja muu jura läbikasvamine terrassist(mõtlesin, et täitepinnast mitte ära koorida).

Kuidas selline asi vastu peaks kui terrassi jaoks kaevata augud,põhja kild.Püsti nendesse aukudesse prussid ning need kinni valada.Prussidele jätaks varu mingi 15 cm,et õigelt kõrguselt siis maha saagida, nende peale ehitada raamistik ning siis terrassilaud.Võib hakata mädanema aga kui vastupidav see oleks?Kerkimine?Pindala on umbes 25 m2 ning asub jõe ääres aga veega kokkupuudet ei oleks.

grizz kirjutas:Kuidas selline asi vastu peaks kui terrassi jaoks kaevata augud,põhja kild.Püsti nendesse aukudesse prussid ning need kinni valada.Prussidele jätaks varu mingi 15 cm,et õigelt kõrguselt siis maha saagida, nende peale ehitada raamistik ning siis terrassilaud.Võib hakata mädanema aga kui vastupidav see oleks?Kerkimine?Pindala on umbes 25 m2 ning asub jõe ääres aga veega kokkupuudet ei oleks.

Mitte võib hakata mädanema vaid kindlasti hakkab. Kui plaan kasutada ühe suve siis peaks sobima küll.

puitu betooni sisse nüüd panna ei tasu. lahenduseks võiks olla hoopis see, et kui panna mõni "puiduking" betooni sisse ja selle peale talad toetada.

grizz kirjutas:Kuidas selline asi vastu peaks kui terrassi jaoks kaevata augud,põhja kild.Püsti nendesse aukudesse prussid ning need kinni valada.Prussidele jätaks varu mingi 15 cm,et õigelt kõrguselt siis maha saagida, nende peale ehitada raamistik ning siis terrassilaud.Võib hakata mädanema aga kui vastupidav see oleks?Kerkimine?Pindala on umbes 25 m2 ning asub jõe ääres aga veega kokkupuudet ei oleks.

Selline lahendus täitsa toimib. Aga see nn post peaks ikka piisavalt jäme olema ja võiks olla ümarpuit !!
Samuti on kahte liiki immutust, kasutada tuleks seda kallimat mis võib ka maaga kontaktis olla.
Näitena võib tuua elektri ja telefoni postid, mis ilmatuma kaua püsivad maa sees. Sama tehnoloogiaga tehakse ka puitaiad jne. Aga puit ja immutus peab olema kvaliteetne! Vihjena võin öelda, et betoon tuleb odavam, aga nõksu töömahukam ja oskusi vajav...

Esialgne variant peab vastu sellisel juhul kui killu alus on kenasti tehtud ja kõik suuresti kerkiv sodi on sealt alt kadunud. Isiklikult kasutaks ka sellise variandi puhul kahte kihti karkassi. Mängib ühtlasemalt ja vajadusel saad parandada kui mingi vajumine, kerkimine mängus. Selle lahenduse juures on pigem küsimus mis pinnas on ja kuidas on lood pinnaveega ?

Muide ka torudega variandil visatakse kasvupinnas minema, asetatakse geotekstiil või odavama variandina ehituskile ja täidetakse liiva/killuga. Sellisel juhul tihendamist pole vaja.

Leidsin ühe hea video terassi ehitusest
http://www.youtube.com/watch?v=LnXsfnb73SU
ja postideks veel selline lihtne võimalus kui maapind on alt tugev
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=510&sid=3462

Videos kasutati 60 sammu laagidel, tavalise terassi laua puhul see ilmselgelt liiga suur. 40 kanti ikka normaalne, jääb mõnusalt jäik, mitte vetruv

aga kui sügavale siiski postid peaks panema(1,2m). Kas see puidukinga kasutamise idee on kõige parem. Vb lihtsalt tala posti peale, tavalise nurgaga kinnitada(isolatsioon loomulikult betooni ja puidu vahel). palju postide vahe peaks umbes olema mõlemas suunas?

seal videos nad panid terrassi põranda lauad täiesti vastakuti, kas talvel külma ja sulaga mängides paisuma ja punduma ei hakka see asi? Et kevadeks põrand laines?

vahe peaks kindlasti sisse jääma. mingi 5-8mm

Vaata ka siit:
http://www.youtube.com/watch?v=CN7ehPQw ... re=channel (kõiki kuut osa)
ja ka siit:
http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=27&t=747
Puidusoorumis oli ka teisi lahedaid linke

Alustasin just omale terassi tegemist. ca 4x4m tuleb. Maasse sai puuritud 160 posti puuriga 12 auku. Nurga omad siis tsentrist 3.8m Yhte pidi sai pandud 3 post ja teist pidi kokku 4 rida (12 kokku). Kulu oli minu jaoks osat kanalli toru 12m(40- meeter ca) + postipuur (340- päeva rent)+ S100 kuivsegu, kulus ca 1 kott toru peale(natuke isegi vähem) koti hind tuli ca 36-. Pinnast ära ei koori, vaid kangas läeb selle peale, takistab kasvamist. Postide peale 4 rida 50x150 serbi ja nende peale 40cm sammuga 50x100 serbi (ristsi teiste prussidega). Selle systeemiga tõuseb terass posti pinnast ca 30cm. Kui post on ikka 80+cm maa sees siis vaevalt seda enam kylm liigutab ja kuna post sile siis enne tõstma ei akka kui pind alla välja ära kylmub. 340+ 480+ 360= 1200- ca siis postide töö. Kuna pinnas oli suht hea kulus tööx umbes pool päeva.

Olen teinud 30mm terrassilauaga terrasse ja aluskarkassi samm on olnud nii 600 kui 400. Ei täheldanud erilist vahet peale terrassikruvide suurema kulu.

Rootsi meestel videos varsti randmed läbi, kui trell iga kruviga niimoodi kätt väänab, aga neil sotsiaalne kindlustus ka teine kui mujal. Käristi on selle jaoks välja mõeldud.

Meil sai terass tehtud nii, 110mm solgitorud maha kaevatud ja seest betooni täis ja otstest jäid keerme latid vällja.
Nende peale omakorda tulid prussid ja siis laud.
Terass oli kuskil 70cm kõrge ja ühendatud rõdu osaga.
Mingeid vajumis ega kerkimisi kolme aasta jooksul ei näind.

saarlane kirjutas:Meil sai terass tehtud nii, 110mm solgitorud maha kaevatud ja seest betooni täis ja otstest jäid keerme latid vällja.
Nende peale omakorda tulid prussid ja siis laud.
Terass oli kuskil 70cm kõrge ja ühendatud rõdu osaga.
Mingeid vajumis ega kerkimisi kolme aasta jooksul ei näind.

See on ka hea võimalus aga kindlasti tuleb jälgida et kaevaksid augud külmumispiirist sügavamale, kuna muidu võib ta tõesti hakkata mängima külma ja sooja tõttu. Aga see pinnasekoorimine ja vundamendi ladumine on suht mõttetu raha raiskamine.

ise olen teinud niimoodi: Kui oli vundamendi tegu ja kopp kaevas maja jaoks auku siis kohe tegi ka terassi postide jaoks augud. Aukude samm ca 1200. Aukudesse 120 venttoru. Labidaga augud kinni. Vent toru natuke varuga pikem. Betoon sisse (koos vundamendi valuga). HIljem tavalisete nurkadega juba 50x150 süvaimutatud pruss sinna peale. Kui põhi prussid ca 1200 vahega siis sinna vahele risti prussid (suhteliselt suvalise vahega) natuke jäikuse andmiseks. Enne prusside panekut muidugi ilusti ülemõõtmine ja vinklisse ajamine. kui karkass valmis siis lauad peale. Laudade vahed fikseeritakse tavaliselt ehituspliiatsiga (7-8 mm).

Kindlasti ehitus viise erinevaid. Ma olen teinud ka erinevaid viise. Teinekord on terass maapinnast natuke kõrgema ja siis see venditoru ei ole kõige ilusam, olen pannud columbiast posti (150x150). Kõik maitse asi ja tõenäoliselt kõige suurem murekoht mis selle tööga on, jääb maa alla (augud piisavalt sügavad et ei oleks külmakerkeid). EDU!

rundll kirjutas:ise olen teinud niimoodi: Kui oli vundamendi tegu ja kopp kaevas maja jaoks auku siis kohe tegi ka terassi postide jaoks augud. Aukude samm ca 1200. Aukudesse 120 venttoru. Labidaga augud kinni. Vent toru natuke varuga pikem. Betoon sisse (koos vundamendi valuga). HIljem tavalisete nurkadega juba 50x150 süvaimutatud pruss sinna peale. Kui põhi prussid ca 1200 vahega siis sinna vahele risti prussid (suhteliselt suvalise vahega) natuke jäikuse andmiseks. Enne prusside panekut muidugi ilusti ülemõõtmine ja vinklisse ajamine. kui karkass valmis siis lauad peale. Laudade vahed fikseeritakse tavaliselt ehituspliiatsiga (7-8 mm).

Kindlasti ehitus viise erinevaid. Ma olen teinud ka erinevaid viise. Teinekord on terass maapinnast natuke kõrgema ja siis see venditoru ei ole kõige ilusam, olen pannud columbiast posti (150x150). Kõik maitse asi ja tõenäoliselt kõige suurem murekoht mis selle tööga on, jääb maa alla (augud piisavalt sügavad et ei oleks külmakerkeid). EDU!

Ise arvan, et see postvundament on ka kõige muretum ja lihtsam terassi jaoks.
Lisaks ei pea see terassi alune kõigile ju nähtav olema!
Saad ju sellegi terassilauaga katta!

teinekord terass vähe kõrgem ja muidugi saab ära ka katta...ei ole probleemi. tehniliselt jah mitmeti lahendatav...kuidas kellekile meeldib. venditorudega jah kõige kiirem.

Mina kasutasin maal sauna terrassiks suisa nonde kandiliste vihmaveetorude ülejäänud juppe. Labidaga auk maha, lapik kivi augu põhja, tou seguga sinna peale, siis toru segu täis, auk kinni ja 2 põhitala (mille külge olid juba kruvitud nood helihargi moodi U-kujulised tsingitud talahoidjad) oma õigele kõrgusele paika. Nood talahoidjate varred said torgatud torudesse vedelasse segusse, talad ise mujalt toestatud ja horisontaali rihitud. Kui segu ära kuivas, hakkasid talahoidjad talasid toetama.

Sauna teise otsa juurde tegin teise terrassi - panin poste ja talasid hõredamalt, kahe tala vahele panin lihtsalt täiendava laua, mille külge terrassilauad samuti kruviga kinni lasin, sellega lauad toetavad üksteist, samuti ka laudade otsad panin pikemalt üle ja samamoodi aluslaua neid omavahel toetama. Vetrub muidugi rohkem kui esimene terrass aga sai ka suurem.

Postiaugud said kaevatud vast nii mitte üle 40 cm, aga ära pole kuhugi kerkinud. Saunauks käib lahti ja viltu justkui kah pole. Aga ju siis vedas pinnasega - teised ei pea tingimata katsuma järgi teha..
Kui tahate kindlat asja, siis ikka jämedam, sügavam, tihedam...

Sõber tegi liiga tiheda terrassi - paisumisruumi vast on aga praht jääb pragudesse kinni.
Ehituspliiatsi mõõt on vast jah hea...

Maja terrassil lasin lauad kinni altpoolt ülespoole. Siis ei jää kruvipäid näha. Selleks talale 50x50 liist enne kõrvale.
Ainult üks laud sai põhiterrassil pealtpoolt kruvitud. Ja üks nurgatagune koht sai lahtivõetav jäetud - juhuks kui mõni kuldraha vms peaks prao vahelt alla pudenema, siis saab mõne poisikese järele saata...

Minu arvates terrassi ehitus algab ikkagi planeerimisest. Milline on terrassi suurus? Et terrass ei sulgeks juurdepääsu teistesse aia osadesse. Liiga suur terrass ei lase vihmaveel normaalselt maasse imbuda, peab olema ka kerge kalle lillepeenra suunas, mitte maja suunas ning vaja on jutida vihmavesi renniga kogumiskaevu. Ülimalt tähtis on, et terrass oleks ehitatud korralikult ettevalmistatud pinnale, mis aitab vältida äravajumisi. Terrass tuleks planeerida kohta, kus saab päeva jooksul enim päikest, vt nt siit http://www.puitaed.ee/et

Max706 kirjutas:Liiga suur terrass ei lase vihmaveel normaalselt maasse imbuda

Kuidas ta takistab?

Tere,mul selline küsimus et kõik räägivad savi liiva pinnase kylmumispiirist 1.2 m. aga mis reeglid kehtivad paepinnasega, mina oma suvilas Laulasmaal kaevasin vundamendipostide jaoks augud ja 50 cm i pärast tuli vastu paas..olin rõõmus et kindel pinnas all ja valasin 30x30, 60 cm.i kõrgused tugipostid paepinnast. Kuidas käitub edaspidi selline rajatis.

Millega oleks kõige parem teha üle kümme aastat väljas olnud terrassi? Kas loodusliku värnitsaga sobib, kas seda millegagi toonida ka saab näiteks roheliseks?