Konstruktiivne projekt?

[igiliikur]

Nüüd tulevad mõningad lollid küsimused:

1. Palju selline asi võiks maksma minna?
2. Kas ainult vundamendile ka sellist asja saab?

Olemas arhidektuurne projekt, 1,5 korrust maja, netopind 209, kasulik 190.
Tegelikult muretsen ainult vundamendi pärast, see mõeldud postvundament. Postide vahe 1500, läbimõõt 300, pinnas kruusa-savi segu.
Ilma midagi koorimatta postide vahele valada vöö. On keegi sellise asjaga kokku puutunud?

[ifffff]

Mida arhitektuurse projekti koostanud inimene kostab sinu kahtluste peale vundamendi piisava kandevõime suhtes?

[igiliikur]

See postide läbimõõt ja vahe on minu väljapakutud asi talle, projektis on ta selle sisse pannud, järelikult peab piisavaks....
Aga ma ikka mõtlen, et 9 korda mõõda, 1 kord lõika?

[kristjant]

Tere

Sellise info puhul kahjuks ei oska midagi täpsemalt soovitada. Arhitekti joonise järgi vundamenti ehitama hakata ei ole just kõige mõistlikum. Kui te postide ja taldmike gabariite määrasite, võtsite Te arvesse ka koormusi ja pinnase kandevõimet? Kui Te soovite esialgset hinnangut olukorrale, palun saatke meile mõned joonised info@inseneriprojekt.ee , mille järgi meie insenerid seda hinnata saavad. Siis saame edasi arutada kas, kuidas ja mida oleks mõistlik teha, kui seda üldse tarvis on.

Parimat
Kristjan

[Külaline]

Tervitus

Ausalt öeldes näib natukene kahtlane sellise pinnase korral postvundamendiga lahendus, ise mõtleks lintvundamendi peale. Kui geoloogia ja koormused on olemas siis soovitaks minna mõne inseneri juurde, kes sul vundamendi reaalselt ka läbi arvutab. Nagu meil koolis konstruktsioonide õppejõud sõnas- ega arhitektil pole õrna aimugi kuidas ja miks mingi asi töötab. Jutu mõte on lühidalt see, et lase mõnel pädeval inimesel see üle arvutada, arhitekt seda kindlasti pole. Kui sul on algandmed olemas, võin proovi mõttes läbi arvutada.

I.H.

[hostage]

Tervitus

Ausalt öeldes näib natukene kahtlane sellise pinnase korral postvundamendiga lahendus, ise mõtleks lintvundamendi peale. Kui geoloogia ja koormused on olemas siis soovitaks minna mõne inseneri juurde, kes sul vundamendi reaalselt ka läbi arvutab. Nagu meil koolis konstruktsioonide õppejõud sõnas- ega arhitektil pole õrna aimugi kuidas ja miks mingi asi töötab. Jutu mõte on lühidalt see, et lase mõnel pädeval inimesel see üle arvutada, arhitekt seda kindlasti pole. Kui sul on algandmed olemas, võin proovi mõttes läbi arvutada.

I.H.

Tegelikult on võimalik arhitektide fantaasiaid teostada küll, küsimus pigem maksumuses.
Alati on võimalik ju vaiasid vundamendi alla toppida jne... kalliks läheb, aga teostatav.

Kuigi olen täiesti nõus - arhitektid on pigem kunsti suunatlusega inimesed, nende töö pole arvutusi teha.

Niiet võta oma arhitekt käest-jalast kinni (või ainult projekt) ja vii mõne inseneri juurde ja las nad vaidlevad välja - mis on parim lahendus

[igiliikur.]

Geouuringut teinud ei ole ja pinnase kandevõimet ei tea. Vundamendile mineva koormuse suudaks ilmselt ise ka välja arvutada. Kas siis tuleks alustada geouuringust? Siit, aga küsimus, ka vanal eesti ajal tehti ka uuringud? Ei usu hästi.

[sashaobrok]

See on muidugi huvitav lähenemine, et vanad eestlased uuringuid ei teinud. Ma pakuks, et nad tegid ikka kümme korda rohkem uuringuid, enne kui maja püsti lööma hakkasid. See ei käinud võibolla elektroonikavidinatega, aga kindlasti kaevati nii mõnigi auk ja jälgiti aastaid looduses toimuvat. Talvelumed, kevadeveed, sügistuuled jne... Tänavu on kenasti näha kui palju meil neid uuringuid üldse tehakse: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=245782

Tänavune uputus pole Kopli külas esmakordne, Builo sõnul uputab seal pärast iga suuremat vihmaperioodi või kevadeti pärast lumerohket talve.

[igiliikur.]

Tundub, et teema endiselt aktuaalne, ehk vaja vunda arvutust...Olen loll ja ei jaganud matsu, tuleb välja, et detailiga koos on nagu midagi geo taolist tehtud;) Kes huvitatud vunda arvutustest või minu aitamisest, lauri@lauteh.ee, saame kokkuleppele.....?