Ehitusfoorum

Kuna hetkel planeerin maja ventsüsteemi siis mõtted liiguvad kuidas ära kasutada soojusvahetist õue minevat sooja õhku. Kui ma olen asjadest õieti aru saanud siis aasta lõikes keskmine väljuva õhu temperatuur ~ +15 C. Seda ei raatsiks varestele lasta.
1. Suunaks selle õhksoojuspumba välisosale ja üritaks sealt osa energijat tagasi saada.
Väidetavalt võib see ajada pumba rohkem jääse kuna toast tulev õhk liiga niiske. Samuti tekitab küsimusi selle positiivne mõju küttearvele kuna välisosast puhutakse läbi vist kordades rohkem õhku kui vendist tuleb.
2. Üritaks sellega soendada tarbevett. Trassist tuleva vee temperatuur on vist ~+5.
Kui enne veesoendajat ( boiler, katel, jne.) teha topeltseintega lame kast ( kujult veneaegne plekkradikas millel plekk kest ümber) mille sisemises osas jookseks vesi ja kahe seina vahel liiguks soe õhk. Veepaagi maht näiteks 50 l. või rohkem. Kui see toimiks siis oleks lootus et veesoendajasse mineva vee temperatuur oleks ~+15 mitte ~+5.
10 C. nagu maast leitud .
Ilmselt peaks veepaak olema roostevaba ja tuleb vist ka tekkiva kondentsiga midagi ette võtta.

Kas tunduvad väga ulmelised ideed .
Ehk oskab keegi pakkuda midagi paremat eeldusel et rahakott suht õhuke.

Kas +15 kraadise õhu ärakasutamine toimiva süsteemi valmistamiseks ei lähe äkki kallimaks saadavast efektist?

Võimalik. Ei ole veel täpsemalt arvutanud aga minu maja puhul ei tohiks eriti kalliks minna kuna vent süsteem alles planeerimisel ja torude vedamiseks ruumi piisavalt. Kui asi toimiks siis hoolduskulu oleks hiljem 0.

kui suur on selle õhu kogus mis sa aastas välja viskad ja kui palju see sisaldab energiat.

Maja suurus on 200 m2. Kui olen õieti aru saanud siis vajalik õhuvahetus oleks ~300 m3./h. Keskmine õhu temperatuur oleks vist ~15 c. Seda palju see energiat sisaldab kahjuks ei oska öelda.

...pole vist mõtekas see jändamine,korralik agregaat kasutab piisavalt ära väljutatava õhu temperatuuri...

Seda agregaadist väljuvat soojust tahakski kuidagi ära kasutada.

rokikas kirjutas:Seda agregaadist väljuvat soojust tahakski kuidagi ära kasutada.

ventagregaat kasutab selle ise ära sissepuhutava õhu soojendamiseks. Üle ei jää sul midagi

olemas turul vent-soojuspump-boilerid. hinnad suht krõbedad, ca 50k koos paigaldusega. ise olen paigaldanud ühe originaal seadme (300l boiler) millelt viskasin välja ventika ja ühendasin rootorsoojavahetiga ventilatsiooni. siiani toimib aga kahjuks pole negatiivset ega positiivset tagasisidet saanud kliendilt. endal kodus ehitatud külmiku kompressorist sama süsteem rootorsoojavahetiga vendile ning soojuseraldus lahendatud vasktoru spiraaliga 200l boileris. kokkuhoidu või energiakulu pole veel mõõtnud aga 200l vett küttis ülesse +50c kompressoriga 2,5h (algtemp. +6c boileris).
kui nüüd enda aretus rahasse ümber arvutada, siis maksma läks 8k+ oma töö ja vaev.

originaal süsteemi olen siis paigaldanud Alpha InnoTeci oma. seade ise sobiks rohkem väljatõmbesüsteemile aga saab ka ventagregaadiga siduda.

Oot rootorvaheti tagastab juba sissepuhutavasse õhku sooja ja veel lisaks ülejäävat topid boilerisse? Väga tõhus lahendus tundub siin numbrite järgi...

sashaobrok kirjutas:Oot rootorvaheti tagastab juba sissepuhutavasse õhku sooja ja veel lisaks ülejäävat topid boilerisse? Väga tõhus lahendus tundub siin numbrite järgi...

just-just. Hakka või naabritelegi sooja müüma

xxNIMETUxx kirjutas: endal kodus ehitatud külmiku kompressorist sama süsteem rootorsoojavahetiga vendile ning soojuseraldus lahendatud vasktoru spiraaliga 200l boileris. kokkuhoidu või energiakulu pole veel mõõtnud aga 200l vett küttis ülesse +50c kompressoriga 2,5h (algtemp. +6c boileris).
kui nüüd enda aretus rahasse ümber arvutada, siis maksma läks 8k+ oma töö ja vaev.

originaal süsteemi olen siis paigaldanud Alpha InnoTeci oma. seade ise sobiks rohkem väljatõmbesüsteemile aga saab ka ventagregaadiga siduda.

See siis ise tehtud õhk-vesi soojuspump mille välisosa toimib vent süsteemi jääksoojusega . Väga huvitav oleks teada selle süsteemi elektrikulu. Kõlab igatahes hästi.

rootor soojavahetiga muidugi ka see jama, et vahepeal välja õhku ei lasta (villavent)

Mis mõtet on tegeleda teemaga kui ei ole vastust küsimusele - kui suur on selle õhu kogus mis sa aastas välja viskad ja kui palju see sisaldab energiat????? kas 1 krooni või kw eest tasub jahuda, aga võibolla on 10000000 kw saadaval????? Rokikas alusta töötegemist ikka algusest.

Veikko kirjutas:Mis mõtet on tegeleda teemaga kui ei ole vastust küsimusele - kui suur on selle õhu kogus mis sa aastas välja viskad ja kui palju see sisaldab energiat????? kas 1 krooni või kw eest tasub jahuda, aga võibolla on 10000000 kw saadaval????? Rokikas alusta töötegemist ikka algusest.

rokikas kirjutas:Maja suurus on 200 m2. Kui olen õieti aru saanud siis vajalik õhuvahetus oleks ~300 m3./h. Keskmine õhu temperatuur oleks vist ~15 c. Seda palju see energiat sisaldab kahjuks ei oska öelda.

füüsika tunnis oleks võinud ärkvel olla.

Õhu erisoojus on 1000 J/(kG·K)
õhu tihedus on ca 1,2 kg/m3
temperatuuride vahe 10 °C

energikogus:
1000*1.2*10 = 12 kJ/m3

kui tunnis on õhukogus 300m3/h siis
12*300 = 3600 kJ/h so. 1 kW

st 1 kW soojusvõimsust on majast väljuvas õhus, kui sa suudad seda õhku lisaks ventagregaadi soojusvahetile veel 10 kraadi võrra jahutada.

Peale ärkveloleku oleks võinud ka õppida rohkem jah . Kahjuks see tagantjärgi tarkus mind hetkel ei aita.
Kui suudaks sellest õhust kätte saada ööpäevas näiteks 12 kwh. ( 0,5 kwh * 24 tundi) siis oleks asjal ju vägagi jumet.

urmasr kirjutas:Kas +15 kraadise õhu ärakasutamine toimiva süsteemi valmistamiseks ei lähe äkki kallimaks saadavast efektist?

Kulu väljapuhke suunamiseks soojuspumbale on ~3 jm. vent toru + oma töö.
Selle lahenduse puhul ainus küsimus kas ma sellega normaalselt toimivat süsteemi halvemaks ei tee.

Veesoendaja tegemine ~5 jm. vent toru + " soojusvaheti" + oma töö.
Kui õnnestuks selle süssaga tõsta boilerisse mineva vee temperatuuri kasvõi 3C. oleks seegi tera kokkuhoidu. Keskmine sooja vee kulu kuus ~3 m3. Hoolduskulu suht olematu.

Kõik see aretus loomulikult eeldusel et keskmine väljuva õhu temperatuur on ~+15 C.

Küsimus targematele. Kui mitu kwh elektrit kulub 1 m3. vee soendamiseks 1c. võrra orienteeruvalt.

rokikas kirjutas: Kõik see aretus loomulikult eeldusel et keskmine väljuva õhu temperatuur on ~+15 C.

Kui sul on agregaat, siis peab agregaadi soojusvaheti (olgu see rootor v. plaat) olema totaalselt pees, kui talvel on väljuva õhu temp +15.

rokikas kirjutas:Küsimus targematele. Kui mitu kwh elektrit kulub 1 m3. vee soendamiseks 1c. võrra orienteeruvalt.

Selleks on vaja samuti füüsika tunnis silmad-kõrvad lahti olla.
Vee erisoojus so 4.2 kJ/(kg*K) just seda näitabki.

Korruta see vee koguse, ajaühiku (kui kiirelt tahad vett soojendada) ning samuti vee temperatuuridega (alg- ja lõpptemp) läbi. Edasi vaja kogu kompott korrutada veel elektrihinnaga.

Sammalhabe kirjutas:

rokikas kirjutas: Kõik see aretus loomulikult eeldusel et keskmine väljuva õhu temperatuur on ~+15 C.

Kui sul on agregaat, siis peab agregaadi soojusvaheti (olgu see rootor v. plaat) olema totaalselt pees, kui talvel on väljuva õhu temp +15.
Kas oskad täpsustada milline on väljuva õhu temperatuur kui toas +20 ja õues +4 ( aasta keskmine välistemperatuur umbes) või kui toas +20 ja õues -5 (küttehooaja keskmine temperatuur vist). Huvitaks reaalselt mõõdetud tulemused mitte reklaammaterjalidest võetud andmed. Samuti milline agregaat kasutusel. Need andmed mida hetkel olen saanud näitavad aasta keskmiseks väljapuhke temperatuuriks ~+15.

rokikas kirjutas:Küsimus targematele. Kui mitu kwh elektrit kulub 1 m3. vee soendamiseks 1c. võrra orienteeruvalt.

Selleks on vaja samuti füüsika tunnis silmad-kõrvad lahti olla.
Vee erisoojus so 4.2 kJ/(kg*K) just seda näitabki.

Korruta see vee koguse, ajaühiku (kui kiirelt tahad vett soojendada) ning samuti vee temperatuuridega (alg- ja lõpptemp) läbi. Edasi vaja kogu kompott korrutada veel elektrihinnaga.

Pusserdasin oma puumatemaatikaga ja sain tulemuseks 1,166 kwh .
Kui mul õnnestuks selle süssaga soendada boilerisse minevat vett keskmiselt 5C. siis 10 aastane sääst oleks 2098,80 kwh. ( 1,166*5C*3m3.*120 kuud). Kui arvestada keskmiseks elektri hinnaks 1,5 eeki siis rahas teeb see 3148,2 eeki. Kui süsteemi ehitus hind oleks näiteks ~1000 krooni siis mingi pisike mõte oleks asjal olemas.
See kõik muidugi eeldusel et mu matemaatika paika peab.

Tubli rokikas su arvestus peab paika 1,166 on õige. Kuid sinu muu teoreem on segane, ei saa aru miks tõstetakse 5 c temperatuuri ja mis on 3 m3 boiler(kas akupaak). Nii et pusi edasi ennem kui hakkad raha kulutama. Ma arvan et parema tulemuse ja emotsiooni saad kui jood teatud summa sõpradega koos maha kui hiljem oma valmisehitatud perpetummobile effektiivsusenumbreid näed.

Veikko kirjutas:Tubli rokikas su arvestus peab paika 1,166 on õige. Kuid sinu muu teoreem on segane, ei saa aru miks tõstetakse 5 c temperatuuri ja mis on 3 m3 boiler(kas akupaak). Nii et pusi edasi ennem kui hakkad raha kulutama. Ma arvan et parema tulemuse ja emotsiooni saad kui jood teatud summa sõpradega koos maha kui hiljem oma valmisehitatud perpetummobile effektiivsusenumbreid näed.

rokikas kirjutas: 2. Üritaks sellega soendada tarbevett. Trassist tuleva vee temperatuur on vist ~+5.
Kui enne veesoendajat ( boiler, katel, jne.) teha topeltseintega lame kast ( kujult veneaegne plekkradikas millel plekk kest ümber) mille sisemises osas jookseks vesi ja kahe seina vahel liiguks soe õhk. Veepaagi maht näiteks 50 l. või rohkem. Kui see toimiks siis oleks lootus et veesoendajasse mineva vee temperatuur oleks ~+15 mitte ~+5.
10 C. nagu maast leitud .
Ilmselt peaks veepaak olema roostevaba ja tuleb vist ka tekkiva kondentsiga midagi ette võtta.

Kas tunduvad väga ulmelised ideed .
Ehk oskab keegi pakkuda midagi paremat eeldusel et rahakott suht õhuke.

Sooja vee tarbimine kuus ~3 m3.

Sammalhabe kirjutas:
Kui sul on agregaat, siis peab agregaadi soojusvaheti (olgu see rootor v. plaat) olema totaalselt pees, kui talvel on väljuva õhu temp +15.

miks pees?

Ei tahaks kellelgi hasarti maha võtta, aga 300 m3/h? Normist jääb see vist isegi alla, aga mõtle oma rahakotile, et kas sa siis jätad venti üürgama, kui ise tööl oled? Jne. Plaatsoojusvahetite kasutegur kipub 60% kanti jääma, st. et tegelikult sa ei saa kõike sooja kätte.
Aga idee külmkapikompressorit kasutada mulle meeldib, sest soojuspumpade hinnad on totralt kallid. Jõudu! Üritan isegi sel teemal pisut rehkendada.