Ehitusfoorum

Tere. Küsimus targematele kahe võimaliku lahenduse kohta välisseinte soojustamises.

Maja on ehitatud 1950-ndatel ja seinad hetkel seest välja sellised:
- soome papp
- hor. täislaudis 28 mm
- tõrvapapp
- sõrestik 100 mm (100x70 vert prussid), vahel saepuru
- tõrvapapp
- TEP plaat 50 mm
- krohv

Nagu arvata on siis eriti sooja ei pea Majale sai peaaegu valmis eelmisel suvel juurdeehitis (tegelikult täpselt sama suur, kui esialgne maja), mille seinad on seest välja sellised:
- laudis või kipsplaat
- aurutõke
- vill 50 mm hor prusside vahel
- vill 150 mm vert prusside vahel
- vill 50 mm hor prusside vahel
- tuuletõke 12 mm
- vert liisud 25 mm
- hor liistud 25 mm
- peal katteliistudega püstlaudis.

Nüüd on küsimus selles, kuidas saada vana maja enam-vähem sama soojapidavaks nagu juurdeehitis. Ja peamine probleem - kas sõrestiku vahele saepuru alles jätta või välja kiskuda? Ehk siis kaks vaianti (seest välja):

Variant 1 (jätta saepuru alles)
- laudis või krohv või kipsplaat
- aurutõke
- täislaudis 28 mm
- tõrvapapp
- sõrestik 100 mm (100x70 vert prussid), vahel saepuru
- tõrvapapp
- vill 100 mm hor prusside vahel
- vill 50 mm vert prusside vahel
- tuuletõke 12 mm (või siis selle ja eelmise asemel 50 mm villaplaat-tuuletõke, näit. Paroc WPS)
edasi sama, mis juurdeehitisel

Variant 2 (kiskuda saepuru välja)
- laudis või krohv või kipsplaat
- aurutõke
- täislaudis 28 mm
- sõrestik 100 mm (100x70 vert prussid), vill vahele
- vill 100 mm hor prusside vahel
- vill 50 mm vert prusside vahel
- tuuletõke 12 mm (või siis selle ja eelmise asemel 50 mm villaplaat-tuuletõke, näit. Paroc WPS)
edasi sama, mis juurdeehitisel

Esimesel variandil hirmutavad mind natuke need kaks kihti tõrvapappi, mis ma seina peaksin jätma. Samuti on vist saepuru U-väärtus villast nigelam kuigi iseenesest saepuru oluliselt ära pole kusagilt vajunud. Materjalikulu poolest see 100 mm villa lisamine saepuru asemele mingi oluline lisakulu ei oleks aga tööd ja prahti oleks selle saepuru välja katkumisega päris parasjagu muidugi...

Oskate soovitada, kumma variandi kasuks peaks otsustama? Või olen veel mingi potentsiaalse probleemi kahe silma vahele jätnud? Tänud ette.

....Nüüd on küsimus selles, kuidas saada vana maja enam-vähem sama soojapidavaks nagu juurdeehitis....


siis variant 2 ju!

Samas, kui eemaldad väljast TEP-plaadi saad ju välimise tõrvapapi kätte, eks siis näed kuda saepurutäidise ja karkassi olukord on ja saad siis otsustada mida teha.


taastaja

Kui ikka teha, siis korralikult. Vill ikka tunduvalt parem soojapidavusel kui saepuru.
Ise võtaks selle jama ikka maha ja kõik uueks. Kui tõesti soov see saepuru seina jätta, siis peale horisontaalroovi paigaldamis lõigu lihtsalt see tõrvapapp ribadeks. Ühel renoveerimisel julges projekt mulle koguni väita, et 100mm soojustuse juures võis see tõrvapapp üldse seina jääda.Mine nüüd tea, selleks peaks keegi targem arvutama väheke.

Isklikult ei näe sellest kombineerimises mingit mõtet ja võin kihla vedada ,et pole see saepuru seal midagi nii ideaalne.
Suur vahe ikka: kas 150 või 250 mm soojustust.Seest tuleb nagunii seinad sirgeks ajada, pane sinna ka 50mm ja täitsa tänapäevane maja teil.

See tep plaadi ja saepuru väljalõhkumine on käkitegu ehk väikse töövaevaga. Palju raskem on välja mõelda, kuhu sodi viia, saepuru mädaneb aiamaal ära, kuid tepplaat mitte. Edasi paneks villa+karkassi juurde, tuuletõke ja fassaadiplaat (laudis, mis iganes meeldib).

Tänud. Eks mulle endale kah see saepuru välja kiskumise variant natuke parem tundus aga hea on vahete-vahel oma mõtetele kinnitust saada. Olen seda TEP-plaatide ja saepuru eemaldamise tööd ühe maja külje osas juba teinud (seal, kus juurdeehitus nüüd on) ja ega see nii väga lihtne polegi. Just utiliseerimise poole pealt - pool suve oli majaümbrus prahti täis. Aga jah, et maja on suur ja kavatsen seal oma elu lõpuni elada siis tuleb teha nii hästi kui võimalik - muidu ei jaksa pensionipõlves küttearveid maksta .

Eks siis varsti loen ruutmeetrid kokku, panen hinnapäringu üles ja vaatan, kas praeguses turusituatsioonis jaksan töö tellida või pean jälle ise lammutama / ehitama hakkama.

Saepuru utiliseerimiseks on meie kandis vähemalt väga lihtne võimalus: kohalik katlamaja kütab hakkepuidu ja saepuruga. Kui puru kuiv ja ilma olulise lubja-liiva lisandita siis võtavad rõõmuga. Sarnaseid katlamaju terve Eesti täis.

Kui väljaspoolt soojustad siis seestpoolt vaadates:
aurutõke,siis vana kiht koos saepuruga,vill,tuuletõke,vooder.
Kui saepuru kuiv siis las olla lisasoojustus ja müratõke samas. Lisaks utiliseerimine ja eemaldamine mõtetu jama.

Tere

Samalaadne küsimus puitkarkassi soojustamise kohta kuid mure vähe erinev.

Nimelt 60ndatel ehitatud puitkarkassil kahekordne, väljaspool korralik silikaatvooder mida ei tahaks mitte lõhkuma hakata.
Ehk siis seina lõige oleks seest välja:

kips,aurutõke,laudis,karkass+saepuru(100mm),laudis,õhuvahe,silikaat.

Pakkuge variante kuidas soojustada. Eriti huvitab kuidas lahendada tuuletõke? Ise näen nelja võimalust:
1. Välimise laudise külge naelutada(sissepoole siis)?
2. Välimise laudise külge distantsliist ja selle külge tuuletõke
3. Kasutada tuuletõkkepaberit?
4. Jääbki panemata ja laudis toimib tuuletõkkena???

Omale tunduvad kõik variandid natuke kahtlased kuid tõesti ei tahaks välisvoodrit lammutama hakata. Või on kellegil mõni parem lahendus pakkuda

Osaliselt vanal majaosal oli sama sein. Panin välja 15 cm villa juurde+tuuletõke+distantsliist+ välisfassaad. Õhuvahe keskel sai kinni pandud.

Kalvis kirjutas:Osaliselt vanal majaosal oli sama sein. Panin välja 15 cm villa juurde+tuuletõke+distantsliist+ välisfassaad. Õhuvahe keskel sai kinni pandud.

Et siis soojustasid väljastpoolt. Ma pean soojustama seestpoolt kuna välisfassaad liiga hea et sinna suuri summasid matma hakata ja see jääb muutmata kujul alles.
Seest poolt siis lõhun üleliigse välja ja jääb esialgu alles karkass, laudis, õhuvahe, välisvooder. Milline järjekord edasi olema saab see on küsimus? Just tuuletõkkega mis saab? Kuidas see panna nii et niiskusega probleeme ei tekiks. Kui olemasoleva välise laudise külge panna kas siis jääb sein hingama või tekivad niiskusega probleemid.

Seestpoolt soojustamisel puuduvad head lahendused. Vaata teisi foorumi postitusi. Ei oska muud soovitada, kui et õhuvaheni peksad vana soojustuse minema ja paned sissepoole vahtplasti. Ja selle peale võimalikult hea aurutõkke.

Raul123 kirjutas: 2. Välimise laudise külge distantsliist ja selle külge tuuletõke

See peaks olema suht "lollikindel" varjant. Kui ma omale teeksin siis kaaluksin ka seda tuuletõkke paberi kasutamise varianti. Võidab tiba villale ruumi.
Võiksid kontrollida kas sellel fassaadil tuulutus toimib st. kas on olemas avad kust saaks üldse see tuulutusvahe tuulduda. Kui ei siis tuleks need tekitada.
Korralik aurutõke on samuti vajalik.

rokikas kirjutas:

Raul123 kirjutas: 2. Välimise laudise külge distantsliist ja selle külge tuuletõke

See peaks olema suht "lollikindel" varjant. Kui ma omale teeksin siis kaaluksin ka seda tuuletõkke paberi kasutamise varianti. Võidab tiba villale ruumi.
Võiksid kontrollida kas sellel fassaadil tuulutus toimib st. kas on olemas avad kust saaks üldse see tuulutusvahe tuulduda. Kui ei siis tuleks need tekitada.
Korralik aurutõke on samuti vajalik.

Et siis jääb: siseviimistlus, aurutõke, horisontaalkarkass+soojustus(100mm), vertikaalkarkass+ soojustus(100mm), tuuletõke,distantsliist,tuulutusvahe,laudis, tuulutusvahe, silikaat? Et nii peaks hea küll olema ja "hingamisega" probleeme ei tohiks tekkida?

Kui silikaadi ja laudise vahel on ikka tuulduv vahe, siis aitab sellest ju küll.

variant1
Laudis, tuuletõke, vill, vill (paremini sobiks vahtplast), aurutõke, siseviimistlus

variant2

Laudis, vahtplast, vahtplast, aurutõke, siseviimistlus


taastaja

Selge pilt. Tänud ehituskaladele

Mina julgeks küll selles lahenduses kahelda, kus topitakse soojustus otse vastu laudist !!
Antud hetkel võiks natuke kirjeldada seda laudist mis hetkel seinas on, siinkohal julgeks oletada, et antud laudis võib olla liiga tihe ja enamasti istub sellel aludisel veel tõrvapaber/papp

Ei ma valisin endale lahenduse:

siseviimistlus-aurutõke-horisontaalroov+100mm sooj.-vertikaalroov+100mm sooj.-tuuletõke-distantsliist-õhuvahe-laudis-õhuvahe-silikaat.

Selle laudise kallale on plaan minna mootorsaega ja sinna tekitada kahe õhuvahe vahele ühendused mõningate laudade eemaldamise näol. Seda bituumenpaberit kartsin ise ka ja käisin täna kontrollimas ja oligi olemas. Tuuletõkke laudise külge löömises kahtlesin ise ka. Parem kui ei ole kohta kuhu niiskusel koguneda.

Kui nii teed siis võta see vana laudis (kõik soojustusega täielikult) üldse maha ,pane vastu silikaati midagi distantsliistuks ja kohe tuuletõke. Ongi õhuvahe.

Siin räägitakse õhuvahest. Vat sellest ei saa täpselt aru mida selle all mõeldakse. Kui on tuulduv fassaad siis peaks rääkima tuulevahest ja see peaks ka seal olema siis tuulevahe. Alt on siis ntx mõne tellisrea püstvuugid kõik tühjad või ühtlaselt muud õhuavad. Vastasel juhul peaks seina sisepinna tihedus seda parem olema mida kehvem on fassaadi tagune tuulutus. Samuti oleks hea kui soojustusmaterjal oleks ka ise tihedam. See kompentseeriks paremini piirete pinna tiheduse puudujääke, mida ei tohiks olla. Paraku neid ikka jääb ja praod või tekkida ka hiljem. Ntx villsoojustus piirdes sõltub ainult sise- ja välispinna tihedusest. Ise ta õhutihe pole, aurutihedusest ei saa rääkidagi.

taastaja

Need kes soovitavad külmalt kõik vana laudis maha võtta võiksid omale aru anda et sellel laudisel võib olla ka maja jäigastav ülassanne.

No nii olulist asja peaks algne küsija kohe mainima. Mina sain aru, et ainus kandev konstruktsioon on silikaatsein.

Kalvis kirjutas:No nii olulist asja peaks algne küsija kohe mainima. Mina sain aru, et ainus kandev konstruktsioon on silikaatsein.

Ega siis raul123 pole algne küsija - ta lihtsalt on üks nendest, kelle arvates vastajatele kohe hirmsasti meeldib probleemi lähtetingimusi kuskilt suvalisest kohast teise postitaja teema keskelt välja kaevata.

Tegelikult ta kirjutas üsna ühemõtteliselt:

"Nimelt 60ndatel ehitatud puitkarkassil kahekordne, väljaspool korralik silikaatvooder mida ei tahaks mitte lõhkuma hakata.
Ehk siis seina lõige oleks seest välja:

kips,aurutõke,laudis,karkass+saepuru(100mm),laudis,õhuvahe,silikaat."

, millest mina küll saan nii aru, et silikaat ainult voodriks on.

Välislaudise kohta võib oletada, et 60-tel ei tehtud enam nii nagu 30-tel, kus sarnasel majal võis olla välisvoodrilaud otse karkassipostide külge löödud (ja saepuru seal vahetult vastas, tuuletõkkeks papp voodrilaua vastus), vaid löödi karkassi jäigastamiseks tihe laudis.

Kuna tegemist on 100-mm karkassipostidel (mis tõenäoliselt mitte sammuga 600 mm ei asetse, ning ka tänavuse talve mõõtudes lumekoormust katusel läbinõtkumata kandma peavad) "seisva" kahekordse majaga, siis mina küll ei julgeks jätta karkassi (see algne 100-mm) sisepinda pärast soojustuse väljavahetamist ilma tiheda ja parajalt paksu laudiseta jätta.

Südamerahu saamiseks võiks ju mõnel ehitusinseneril konstruktsiooni kohta omad arvutused/hinnangud teha lasta - siis on maja tulevikus müües ka midagi paremat ette näidata kui "foorumi üldrahvalik arvamus".

Tuuletõkkeks klammerdaksin välislaudise sisepinnale seestpoolt ehituspappi (kihi või kaks, servad pööratud ja klammerdatud karkassipostide peale, mille vill ka tihedalt vastu posti surub) ja enda jaoks ajaks asja vist ära küll.

Aurutõkkega küll ei hakkaks jamama (ei usu, et keegi suudab seda nõutud tihedusega vanas majas seina paigutada) - lammutasin just endal samalaadse (saepuru asendatud villaga ca 10 aastat tagasi, ei mingit aurutõket kuskil) seina sisse ukseava ja 10 aastat tagasi seina löödud üsna märjad tollised lauad olid "kõvad nii et kõliseb".

Mul on jäänuk oma hoones sama - väljast on silikaat, seest oli puit saepuruga. Kandvaks seinaks on silikaat. Silikaadi ja puidu vahel on õhuvahe. Mul oli lihtne lasta õhuvahed kinni ja panin välja 15 cm soojustust, tuuletõkke ja sellele uue fassaadi.
Sisse panin kipsi aurutõkkega ja sellele oma viimistluskatted.
Kui kandvaks seinaks on puit siis on hoopis teine lähenemine, kurat, seda puitu tuleb hoida nagu sitta pilpa peal, et ei mädaneks.

Jah, Madis64 on väga täppi pannud oletustega: silikaat on ainult vooder, karkassiga side puudub. Ja laudis on tihedalt karkassile löödud niiet jah...selle üks eesmärk on saepuru karkassi vahel hoida ja teine on tõesti jäikuse saavutamine. Laudise täielik eemaldamine ei tule kõne alla. Peale teie kõigi juttu siin kahtlen isegi mõne üksiku laua eemaldamises välimisest laudisest. Sisemine laudis läheb küll minema kuid lisatav horisontaalroov ja sisevoodrilaud peaks edaspidi ise jäikuse garanteerima mida varem sisemine laudis pakkus.

PS: Madis64, anna andeks. Meelega kirjutasin teise inimese teemasse kuna paljudes foorumites saab just siis pahandada kui sarnaste küsimuste kohta liiga palju teemasid tekib ja minu mure algse teemaalgataja omaga sarnane. Bitid ja baidid võtavad serveris palju ruumi ja ega ehitusfoorumi server ka kummist ei ole

Igatahes suur tänu suunamise eest

Raul123 kirjutas: Laudise täielik eemaldamine ei tule kõne alla. Peale teie kõigi juttu siin kahtlen isegi mõne üksiku laua eemaldamises välimisest laudisest. Sisemine laudis läheb küll minema kuid lisatav horisontaalroov ja sisevoodrilaud peaks edaspidi ise jäikuse garanteerima mida varem sisemine laudis pakkus.

Sissepoole lisatav horisontaalroov ja sellel kinnitatud voodrilaud küll minu arvates mingit jäikust pakkuma ei hakka - jäigastamiseks tuleks ikka hõre (et "tuul läbi käiks") täislaudis võimalikult laia lauaga otse karkassile lüüa - selle peale siis võimalikud edasised roovitused, kipsikarkassid jne.

Ning sellise ettevõtmise juures kaaluksin ma ikkagi tõsiselt tellisvoodri "mahalaskmist" ning - väljapoole kasvatatatavat soojustusepaksust arvesse võttes - ilmselt voodrilauaga asendamist.

Saaksid soojustust normaalselt (s.t. väljapoole) kasvatada ilma et seina kogupaksus väga palju muutuks, kogu saepuru lammutustolm jääks väljapoole, karkassipostid jääksid kõige soojemasse tsooni ning ka tubade pindala ei väheneks.

Endal analoogne kogemus 1,5 kordse hoonega läbi elatud (tellisvoodri lammutus sõpradega 1 päev, peale seda abikaasaga alumise korrusega "nädal ja majakülg ").

Jah, eks see puitvooder hiljem rohkem hooldust (ülevärvimist) tahab kui tellissein, kuid tasuta lõunaid ei ole olemas ...