Ehitusfoorum

Tere!
Ootaks kommentaare kogenumatelt ehitajatelt ja insenerihärradelt.
Vaja ruumipuuduses katusealune elutoaks ehitada ja soojustada. Kuigi mõni aasta tagasi katusekate sai vahetatud ja siis polnud sellist plaani ette näha.
Kas selline järjekord soojustamiseks on sobiv, sisse poole roovitusest alates- õhuvahe nt.50*50mm prussiga, tuuletõke, soojustus 200mm, aurutõke, seinakate.Ja ruumi kokku hoides jääks soojustus sarikate vahele?!
Asjalike vastuste eest ette tänades!
A.


Lisasin ka pildimatejali- http://album.ee/user/525476

Kuna sul seal ümarsarikad ja nonde vahele eriti palju soojustust ei mahu, siis tuleb sul vist eraldi seinakarkass sinna leiutada. Aga muidu oled vist täiesti õigel teel. Lisaks oleks hea läbi katuse tuulutustorud paigaldada.

ümarsarika korral on ainus õige ja parim lahendus polüuretaan isolatsioonivaht. Ei vaja lisaks mingit aur- ja ka tuuletõket ja ruumi võtab 2 korda vähem
uuri www.varaehitus.ee

velts kirjutas:ümarsarika korral on ainus õige ja parim lahendus polüuretaan isolatsioonivaht. Ei vaja lisaks mingit aur- ja ka tuuletõket ja ruumi võtab 2 korda vähem
uuri http://www.varaehitus.ee

Pole küll hiljuti selle vahu tehnilisi andmeid vaadanud, aga mitte ei taha uskuda selle kompoti töötamises kui vaht otse osbile lasta. Minu teada olid tehn andmed suht samad mis vahtplastil ja seega tuleb üks paras pask selles kokku .

Pigem ikka tuulutatav variant ja tuulutus korralik ning toimiv.
Ise kasutaks vast vahtplasti selleks lahenduseks, aga eks see emotsionaalne küsimus ole.

arvutihdd kirjutas:

velts kirjutas:ümarsarika korral on ainus õige ja parim lahendus polüuretaan isolatsioonivaht. Ei vaja lisaks mingit aur- ja ka tuuletõket ja ruumi võtab 2 korda vähem
uuri http://www.varaehitus.ee

Pole küll hiljuti selle vahu tehnilisi andmeid vaadanud, aga mitte ei taha uskuda selle kompoti töötamises kui vaht otse osbile lasta. Minu teada olid tehn andmed suht samad mis vahtplastil ja seega tuleb üks paras pask selles kokku .

Pigem ikka tuulutatav variant ja tuulutus korralik ning toimiv.
Ise kasutaks vast vahtplasti selleks lahenduseks, aga eks see emotsionaalne küsimus ole.

Mis see osb siia nüüd puutus?

Väidavad, et kinniste pooridega pritsvaht on niiskuskindel, ehk et ta ise ongi aurutõke ja osbi ja vahu vahele ei jõuagi kunagi toaniiskus. Aga seda nad lihtsalt väidavad muidugi..... Samamoodi tulistavad nad seda plekkgaraazidele seestpoolt ja kuhu iganes betoon tööstushoonete lagede alla...

Esialgu olen seda meelt, et klassikalist võtet kasutada (tuuletõke,tuulutusvahed jne.)
Peace!

Siin krimsutavad ka nina selle sooja ja vähe ruumi võtva soojustuse peale

taastaja

Kiri kodulehelt: Suletud rakkudega vahu eeliseks avatud rakkudega vahu ees, on tema veekindlus. Materjal ei ima vett, samas hingab ja laseb veeaurul diffusiooni teel liikuda.
Seega võiks eelpool mainitud sõnu "paras pask" kasutada küll. Kuhu see hingav veeaur peale vahu läbimist läheb, laastuplaadil peaks takistus uber suur olema

Külaline kirjutas:

arvutihdd kirjutas:

velts kirjutas:ümarsarika korral on ainus õige ja parim lahendus polüuretaan isolatsioonivaht. Ei vaja lisaks mingit aur- ja ka tuuletõket ja ruumi võtab 2 korda vähem
uuri http://www.varaehitus.ee

Pole küll hiljuti selle vahu tehnilisi andmeid vaadanud, aga mitte ei taha uskuda selle kompoti töötamises kui vaht otse osbile lasta. Minu teada olid tehn andmed suht samad mis vahtplastil ja seega tuleb üks paras pask selles kokku .

Pigem ikka tuulutatav variant ja tuulutus korralik ning toimiv.
Ise kasutaks vast vahtplasti selleks lahenduseks, aga eks see emotsionaalne küsimus ole.

Mis see osb siia nüüd puutus?

sa pole vist jõudnud asja põhjalikult uurida.
Arhitektid on viimasel ajal seda materjali väga palju soovitanud ja seda saab tõesti kasutada erinevates kohtades ja tingimustel.

plekkangaari siseküljele ei tohi seda tõesti kasutada, kui ei panda kihti ka väljapoole. Sinna läheb veekindel vaht, mis paeb ka sooja. Kui uurid, asja, siis küsi ka Eesti serte ja katsete tulemusi (mittte kolmada maailma omi).

Võibolla oled ka ise ehitusinsener või -füüsik või ka keemik, aga et midagi väita peab seda asja teadma ja olema oma väites kindel
olen ise seda kasutanud ja tulemused on head

katusest veel, tuulutus peab tõesti jääma pleki (ka muu katte) ja vahu vahele, aga selleks ei ole vaja toppida sinna tuuletõket ja siis väriseda, et kuskilt ikkagi läbi puhub. Naljakas on ka see, et muutkui soovitatakse toppida sissepoole aurutõket ja siis on kõik OK. Kui keegi kunagi on sellist tööd teinud ja veel parem, kui tehtud tööd kontrollinud, saab ta ideaalselt aru, et sellise aurutõkke toppimine on täiesti mõtetu, kuna keegi ei saa, ega suuda seda nii paigaldada, et sealt mingit auru läbi ei lähe.

Vennal on puitsõrestikmaja (villaga ja tuuletõkkega) metsa ja põllu servas, ning hiired on tuuletõkke auklikuks närinud. No ja kus siin on sellest toredast materjalist kasu?
Teatavasti tuuletõkkes olev pisike auk tekitab tuulise ilmaga seinas VÄGA suure külma laigu. Aga ullikesi on igasuguseid ja kütmiseks on neil raha küllaga, andke minna. Vahu korral oleks see külm laik sama suur, kui hiire näritud auk, aga hiirekesed ei näri seda vahtu, kuna see on neile ebameeldiv

PUR vahu tehnilised andmed on EPS-st väga palju erinevad (uuri järgi). Ärge ajage ka asju segamini term.ee ja varaehitus.ee on 2 täiesti erinevat toodet!!!

Räägi siis nüüd ilusti ära. Panen sissepoole puitlaudise, selle taha mingit paberit ei pane vaid sarikate vahel on varaehituse vaht pritsitud. Sealt edasi OSB ja sealpeal SBS kate või kärgbituumenblaah... Vahu ja OSB-i vahel peaks olema mingi tuuldumisvahe või kuidas see nüüd siis käima peaks? Paluks täpset kihtide kirjeldust kuidas võib teha.

Kui hr.Velts asjaga kursis, siis avalikustaks ligilähedase hinna nt. 1m3 ? Ja mis selle tuulutusega siis saab ,vahuga soojustades?