Ehitusfoorum

Tere
Kavatsen endale hakata ehitama uut soemüüri. Olemas mõningased kogemused kuid siiski leian, et võiks ennast lasta harida siinsetel spetsidel ja kogenenumatel.
Kui teha soemüür FTT 85mm tellisest. Seinapaksused siis tuleks 85mm.
Küsimus nr 1: Kas selline soemüür õigustaks ennast? Kui pidada silmas kõiki soemüüride plusse ja miinuseid.
Küsimus nr 2: Millist segu soovitate? Kas sobiks näiteks Vetonit tulekoldesegu, mis sisaldab savi 11%, tsementi 6% ja 83% täiteainet? Kuna plaanis teha puhasvuugina, kas vuugi pind sellega seguga võiks jääda pisut liialt robustne, suurte toonierinevustega ja nõrk? Et kui tahta perfektset vuugi pinda, siis kas ja millist segu võiks kasutada järelvuukimisel? Mis oleks hea kasutada, püsiks, kannataks kuuma, oleks piisavalt kõva, vajaliku elastsusega vajadusel ka puhastatav?
Tänud ette, kellel häid kogemusi jagada.

1. Õigustamine sõltub ju vajadustest, kui suur on pind mida kavatsetakse selle soojamüüriga kütta, optimaalsetel tingimustel on selline lahendus õigustatud. Küsimus soojamüüri lõõristikus tänapäeva seaduste järgi hoopis. Kui pikad ja mis asetusega, selles on praegu küsimus.
2. Vetoniti segu on ürituse tarbeks hea, vähemalt mina olen seda alati kasutanud ja probleeme pole olnud. Mingisugust tooni vm. erinevust ma kunagi märganud pole. Kusjuures tean mitmeid kes seda segu järelvuukimiseks kasutavad.Julgen igatahes soovitada.

Küsimus 1 täpsustuseks
Plaanis enam vähem samas mõõdus vanaga, mis ehitatud pottidest (seinapaksus 5cm), värvitud, pragunenud, värv koorub. Esialgne otsus on, et lõhun maha ja ehitan tellistest uue.
Mõõdud suurusjärgus analoogsed sellega, mis A.Veski raamatus. Kohandan ainult mõõdud vastavusse tellise mõõtudega, ehk siis 4tellist vuukidega+ ots 85mm. Kui laius teha 1 terve tellis+vuuk+ots, siis 345mm. Soemüüri ristõige siis tuleks 1125x345.mm
Esimesed 2 vertikaallõõri esialgselt plaanitud 210x175. Kolmas ja suvelõõr 180x175 (kuid arvestan ka siibrite mõõtudega) Siiberi ava ei tohiks olla väiksem lõõri sisemusest.

Siibri ava tohib olla veidi väiksem. Näiteks ka veetorustikes on ventiili ava üldjuhul väiksem. Siibri avas on lihtsalt kiirem suitsugaaside liikumine ja takistus ei ole märkimisväärselt suurem kui näiteks üks 90 kraadine põõrang.

Arvamusena üks hea soemüüri lahendus, kus sooja jätkub maani, päris ühtlaselt soojeneb ja terve püsib ka heasti.

Kuidas seda laia lõõri puhastatakse?Enamus korstnikke lükkab luua luugist sisse paar korda üles alla ja kõik,koht kus luud üles alla käib saab enam vähem aga ülejäänu?Kui laduda postid vahele ehk laskuvad lõõrid siis vaheseinad suunavad luuda ja ka soeseina mass suurem.Minu poolt kindel ei sellisele lõõristikule.

nõginina kirjutas:Kuidas seda laia lõõri puhastatakse?Enamus korstnikke lükkab luua luugist sisse paar korda üles alla ja kõik,koht kus luud üles alla käib saab enam vähem aga ülejäänu?Kui laduda postid vahele ehk laskuvad lõõrid siis vaheseinad suunavad luuda ja ka soeseina mass suurem.Minu poolt kindel ei sellisele lõõristikule.

...ja lõõri laiuse projekteerime sinu kulbi järgi ja paar aastat tagasi ei tohtinud teha kitsaid (70-80mm) lõõre,sest jälle saanud puhastada ja nüüd saab jälle nii lai, et pole kes luuda juhiks
Mehed, teie saamatuse järgi ei saa siis küll midagist teha.
Luua juhtimise abimüürid
Kindlasti leidub ka see, kes sellise müüri puhtaks harjab

Aga seda ma ka ei ütle, et ainult nii vaid saab...

vuuk kirjutas:Küsimus 1 täpsustuseks
Plaanis enam vähem samas mõõdus vanaga, mis ehitatud pottidest (seinapaksus 5cm), värvitud, pragunenud, värv koorub. Esialgne otsus on, et lõhun maha ja ehitan tellistest uue.
Mõõdud suurusjärgus analoogsed sellega, mis A.Veski raamatus. Kohandan ainult mõõdud vastavusse tellise mõõtudega, ehk siis 4tellist vuukidega+ ots 85mm. Kui laius teha 1 terve tellis+vuuk+ots, siis 345mm. Soemüüri ristõige siis tuleks 1125x345.mm
Esimesed 2 vertikaallõõri esialgselt plaanitud 210x175. Kolmas ja suvelõõr 180x175 (kuid arvestan ka siibrite mõõtudega) Siiberi ava ei tohiks olla väiksem lõõri sisemusest.

Otsakivid soovitan lühemaks lõigata niipalju,et lõõri laius jääks mingi 10-14 cm sest mida kitsam on lõõr seda õkonoomsem.Veski soemüür nelja lõõriga,esimene tõusev kõige suurem ristlõige,teine laskuv tiba(2-3cm)kitsam,kolmas tõusev taas 2-3 cm kitsam,neljas nn suvelõõr võib edukalt olla kolmanda lõõriga ühes mõõdus.Kui siibri ava mõni cm kitsam ei juhtu midagi.

nõginina kirjutas:

vuuk kirjutas:Küsimus 1 täpsustuseks
Plaanis enam vähem samas mõõdus vanaga, mis ehitatud pottidest (seinapaksus 5cm), värvitud, pragunenud, värv koorub. Esialgne otsus on, et lõhun maha ja ehitan tellistest uue.
Mõõdud suurusjärgus analoogsed sellega, mis A.Veski raamatus. Kohandan ainult mõõdud vastavusse tellise mõõtudega, ehk siis 4tellist vuukidega+ ots 85mm. Kui laius teha 1 terve tellis+vuuk+ots, siis 345mm. Soemüüri ristõige siis tuleks 1125x345.mm
Esimesed 2 vertikaallõõri esialgselt plaanitud 210x175. Kolmas ja suvelõõr 180x175 (kuid arvestan ka siibrite mõõtudega) Siiberi ava ei tohiks olla väiksem lõõri sisemusest.

Otsakivid soovitan lühemaks lõigata niipalju,et lõõri laius jääks mingi 10-14 cm sest mida kitsam on lõõr seda õkonoomsem.Veski soemüür nelja lõõriga,esimene tõusev kõige suurem ristlõige,teine laskuv tiba(2-3cm)kitsam,kolmas tõusev taas 2-3 cm kitsam,neljas nn suvelõõr võib edukalt olla kolmanda lõõriga ühes mõõdus.Kui siibri ava mõni cm kitsam ei juhtu midagi.

Tsiteerid Veskit. Ütle, miks nn Veski soemüür on ehitatud nii, et see alt ilma lõõrita, külm on?

...ja lõõri laiuse projekteerime sinu kulbi järgi ja paar aastat tagasi ei tohtinud teha kitsaid (70-80mm) lõõre,sest jälle saanud puhastada ja nüüd saab jälle nii lai, et pole kes luuda juhiks
Mehed, teie saamatuse järgi ei saa siis küll midagist teha.
Luua juhtimise abimüürid
Kindlasti leidub ka see, kes sellise müüri puhtaks harjab

Aga seda ma ka ei ütle, et ainult nii vaid saab...[/quote]
Kulp peab lõõri mahtuma.

Tekib küsimus kellele selline lai lõõr kasulik on?Ilmselt pottsepale saab kergema vaevaga papi kätte.Klient otsib reeglina korstnapühkijat hinna järgi.Vaadates hinnakirju siis odavamad teevad 100.- maja,sellise raha eest ei saagi midagi tahta ja kui selline tegija viiks hinnad kvaliteet pühkijatega ühele tasemele siis naad jäävad ilma tööta sest kes tahab mersu hinna eest daziat osta?
Kaminahi kas sa suudad sellise laia lõõri puhtaks teha?Peale puhastust vaatame peegli ja lambiga või kaameraga kas ikka on puhas.Kui ei siis pole ka mõtet sellist välja reklaamida.
Mina olen seni teinud kõik lõõrid puhtaks, kontrollige kasvõi kaameraga.Paljud kutsuvadki selle pärast,et naabermajas elav korstnik teeb ka midagi kuid kvaliteet pole see mida nad tahavad.

Soome tüüpi suuremal ahjul on lõõrid kui laiad....Sa neid siis ka ei saa puhtaks

Ja siin siis ka kari sosseppasi mõtleb välja kuidas hõlpsamalt pappi tasku toppida

Vaata: Double Bell Heater Workshop

http://images.google.com/imgres?imgurl= ... s%3Disch:1

Double Bell Heater with Igor Kuznetsov and Alex Chernov

nõginina kirjutas:Otsakivid soovitan lühemaks lõigata niipalju,et lõõri laius jääks mingi 10-14 cm sest mida kitsam on lõõr seda õkonoomsem.Veski soemüür nelja lõõriga,esimene tõusev kõige suurem ristlõige,teine laskuv tiba(2-3cm)kitsam,kolmas tõusev taas 2-3 cm kitsam,neljas nn suvelõõr võib edukalt olla kolmanda lõõriga ühes mõõdus.Kui siibri ava mõni cm kitsam ei juhtu midagi.

Oligi just endal ka niisugune mõte, et lõikaks otsakivid 210 mm peale Lõõri laius siis saaks 125. Tööd veidi rohkem aga teoreetiliselt paremini soojeneb ja ka ruumi cm kokkuhoidu. Veski raamatus muide kirjas, et kitsam siiber ei ole tõmbele hea.

Kui ruumi ka vaja kokku hoida ja soovid ilma siibriteta soemüüri pinda siis :

1120x250 soemüür, lõõride laius 250-(85+85)=80 , skeem minu eelnenud postitusel. Tean, et töötab hästi, kuna olen niiviisi teinud. Tuli veel meeldegi, et otsakivid said 120 ja vuuk sai seega kivide keskele, laiust seega ca 1200 aga saab ju vähem ka.

Vaatan seda pilti ja aru ei saa mida head see annab kui need lõõripostid sisse mitte laduda.Fakt on see,et nii nagu pildil maalitud keereldes gaasid sees küll ei liigu.Pigem ikka kogunevad ülesse ja siis hakkavad otsima kohta kus kergem takistus ja sealt nad sirgelt alla tulevad.Soemüüri mass on väiksem ja pottsepal vähem tööd ja korstnikul rohkem n...i.Kaminahi äkki seletad asja tuuma(kui seda üldseon)lahti,et miks see parem on???Pole midagi teha kui nii loll olen,aga siiski tahaks targemaks saada.

nõginina kirjutas:Vaatan seda pilti ja aru ei saa mida head see annab kui need lõõripostid sisse mitte laduda.Fakt on see,et nii nagu pildil maalitud keereldes gaasid sees küll ei liigu.Pigem ikka kogunevad ülesse ja siis hakkavad otsima kohta kus kergem takistus ja sealt nad sirgelt alla tulevad.Soemüüri mass on väiksem ja pottsepal vähem tööd ja korstnikul rohkem n...i.Kaminahi äkki seletad asja tuuma(kui seda üldseon)lahti,et miks see parem on???Pole midagi teha kui nii loll olen,aga siiski tahaks targemaks saada.

Ma olen siia pannud ikka kohe mitmeid linke, kus sellel teemal räägitakse




http://heatkit.com/research/2009/lopez-rocket.htm



aga kui sa http://www.stove.ru ja http://www.stove.ru/index.php?lng=0&rs=16 seletusi uurid, siis saame jälle siin kokku.

kaminahi kirjutas:Ma olen siia pannud ikka kohe mitmeid linke, kus sellel teemal räägitakse

Asi hakkab juba huvitavaks kiskuma ...

Neil lingitud kohtadel on juttu palju ja pikalt - ehk oskad siiski kolme lausega öelda, mis sellise "kontrollimatu gaasikapi":



eelis kontrolli all oleva kanalisüsteemi (tavalised lõõrid + siibrid) ees on?

S.t. öelda viisil, et keskmise tehnilise haritustasemega potentsiaalne klient ka "matsu ära jagaks"?

Ise provotseerin vastu:

- kive vähem kui tavalises soemüüris s.t. jahtub kiiremini,

- osa gaase läheb kuumemana otseteed korstnasse kui tingimata vaja,

. soemüüri keskele jääb jahedam osa (võib kaasneda pragunemise oht ebaühtlasest soojenemisest).

Nii et mis on selles süsteemis pliidiomanikule paremat võrreldes kõigile ajast aega teada oleva traditsioonilse soemüüriga?

kaminahi kirjutas:
Arvamusena üks hea soemüüri lahendus, kus sooja jätkub maani, päris ühtlaselt soojeneb ja terve püsib ka heasti.

Kahjuks või õnneks pole ühtegi sellist soemüüri ehitanud,kuid päris kindlasti ei soojene sama palju antud soemüüri nn. suure lõõri vasak serv, mis jääb tõusva lõõri kõrvale ning ka lõõri alaosa. Ka ei teki kindlasti nii suurt pöörist , kui joonisel kujutatud.
Nagu

nõginina kirjutas:Vaatan seda pilti ja aru ei saa mida head see annab kui need lõõripostid sisse mitte laduda.Fakt on see,et nii nagu pildil maalitud keereldes gaasid sees küll ei liigu.Pigem ikka kogunevad ülesse ja siis hakkavad otsima kohta kus kergem takistus ja sealt nad sirgelt alla tulevad.Soemüüri mass on väiksem ja pottsepal vähem tööd ja korstnikul rohkem n...i.Kaminahi äkki seletad asja tuuma(kui seda üldseon)lahti,et miks see parem on???Pole midagi teha kui nii loll olen,aga siiski tahaks targemaks saada.

Ühineks isegi nõginina ja madis64 palvega antud süsteemi eeliste kohta lühikonspekti koostamise osas lgp. Kaminahju poolt.
Ps.Gaaside käitumist on uuritud maailmas õige pikalt, seda ka suitsugaaside liikumise osas lõõristikes , jääb ainult küsida, miks antud süsteem pole maailmas laialdleselt levinud. Kas on siin tõesti põhjuseks antud valdkonnas tegutsejate madal teadmiste tase või on süsteemil ka miinused, mis tema laialdlasemat levikut on pärssinud.

Kes pole teinud, kelle asi, aga kui mina olen teinud siis tutvustan seda mida mina olen teinud.
Kui on huvi tõestada, et selline soemüür ei soojene ühtlaselt siis tulge aga kohale ja möötmisaparatuur ja suitsugaaside liikumise määraja ikka ka kaasa ja mis saab veel lihtsam olla?
Kui Veski raamatuga maailma minna, pole seda ka kõik näinud.

PS Pottkivi, oled ikka veel võlgu lubaduse oma "väga keerulise" ahju lõõristiku skeemist. Noh sellest, mis maailmas ülipopulaarne

madis64 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ma olen siia pannud ikka kohe mitmeid linke, kus sellel teemal räägitakse

Asi hakkab juba huvitavaks kiskuma ...

Neil lingitud kohtadel on juttu palju ja pikalt - ehk oskad siiski kolme lausega öelda, mis sellise "kontrollimatu gaasikapi":



eelis kontrolli all oleva kanalisüsteemi (tavalised lõõrid + siibrid) ees on?

S.t. öelda viisil, et keskmise tehnilise haritustasemega potentsiaalne klient ka "matsu ära jagaks"?

Ise provotseerin vastu:

- kive vähem kui tavalises soemüüris s.t. jahtub kiiremini,

- osa gaase läheb kuumemana otseteed korstnasse kui tingimata vaja,

. soemüüri keskele jääb jahedam osa (võib kaasneda pragunemise oht ebaühtlasest soojenemisest).

Nii et mis on selles süsteemis pliidiomanikule paremat võrreldes kõigile ajast aega teada oleva traditsioonilse soemüüriga?

Vastan provatseeringule:
-kui teha see "kontrollimatu soojakapp" nõksa pikem, suurendades ühtlasi pindala, ehk hetkelist küttevõimsust, siis annab ka selles ehitises kõik kivid ära kasutada, mis antud koldevõimsusele sobilikus koguses on.
-milline osa gaasidest saab olla teistest eraldi
-tuleks mõelda oma suutlikkusele teha vahet eksperimentaalsel uuringul ja praktilisel suurusel.

Mis on paremat traditsioonilise "ajast aega" soemüüriga....kus on see "ajast aega" veel traditsiooniline?
Ma küsisin, et miks ei lähe Veski soemüür alt soojaks ...

Kus olen ma väitnud, et just see lahendus on ainuõige

Kolmanda lausena ütlen, et vastake mehed ikka küsijale, mitte mulle

Edit/selgitus: sel ajal kui ma seda postitust kirjutasin, kaminahju vahetult eelnevat postitust veel foorum ei näidanud (kustutama ma seda ikkagi ei hakka).

kaminahi kirjutas:Kes pole teinud, kelle asi, aga kui mina olen teinud siis tutvustan seda mida mina olen teinud.

Et oled mingeid asja kokku lappinud ja mingi osa küttesoojusest seda asja ka mingiks ajaks mingil määral soojemaks kütab?
Noh, eks inimestel on erinev adrenaliinivajadus - mõni võib ka sellise selgitustaseme peale rasket pappi välja köhima hakata, et elus põnevus otsa ei lõpeks.

kaminahi kirjutas:Kui on huvi tõestada, et selline soemüür ei soojene ühtlaselt siis tulge aga kohale ja möötmisaparatuur ja suitsugaaside liikumise määraja ikka ka kaasa ja mis saab veel lihtsam olla?

Lihtsam on see kui pottsepp oskab oma tegevusele ka adekvaatseid selgitusi mingite linkide kopipasteerimise asemel esitada - vabandan, kuid sinu lingitud kohtades olev materjal mind "maksva kliendi" rolli asetununa küll eriti veenda ei suutnud.

kaminahi kirjutas:Kui Veski raamatuga maailma minna, pole seda ka kõik näinud.

Veski ei puutu siin kontekstis asjasse, traditsioonilised, toimivad ja lihtinimesele arusaadavad soemüürid olid olemas enne tema raamatuid.

Kuidas ikkagi selle soojendatava kivimassi määraga jääb - on teda sama palju või ei ole?

kaminahi kirjutas:-kui teha see "kontrollimatu soojakapp" nõksa pikem, suurendades ühtlasi pindala, ehk hetkelist küttevõimsust, siis annab ka selles ehitises kõik kivid ära kasutada, mis antud koldevõimsusele sobilikus koguses on.

Mitu protsenti see "nõksa" olema peaks - 20...30...40 ?

kaminahi kirjutas:-milline osa gaasidest saab olla teistest eraldi

See osa, mis sinu lingil oleval pildil sirge joonena korstna poole punub - ega gaasivoog verivorst pole, et painuta kõrvale ja midagi otse ei lähe.

kaminahi kirjutas:-tuleks mõelda oma suutlikkusele teha vahet eksperimentaalsel uuringul ja praktilisel suurusel.

Mis sa siis lingid mingeid "uuringuid" praktilisse teemasse?

kaminahi kirjutas:Mis on paremat traditsioonilise "ajast aega" soemüüriga....kus on see "ajast aega" veel traditsiooniline?

Kuhu ta siis kadunud on - maha maetud ja keegi enalm ei tee? Kui jah, siis jama lugu küll.

kaminahi kirjutas:Ma küsisin, et miks ei lähe Veski soemüür alt soojaks ...

Kui "alt" on "alt"? ja jälle - mis Veski siia puutuib - ilma temata enam soemüüri ei oskagi keegi teha?

kaminahi kirjutas:Kus olen ma väitnud, et just see lahendus on ainuõige

Ega polegi, kuid mul on isiklikult kahtlus isegi tema nõuetekohase sooritusvõimes investeerituid ressursiühiku kohta.
Kui ühe tonni kivide asemel kuhjata kokku kaks tonni, siis loomulikult on sinna võimalik peita igasuguseid "rehkendusvigu".

kaminahi kirjutas:Kolmanda lausena ütlen, et vastake mehed ikka küsijale, mitte mulle

Ise paned intrigeerivaid soovitusi üles ja nüüd kurdad, et sinuga diskussiooni arendatakse

Lisan soemüüri lõike, kus on näidatud põhitõed: üleminekud võrdsed ja lõõrid kitsenevad.

Ei oska suuda mina siin kaasa (k)arvustada...

kaminahi kirjutas:Ei oska suuda mina siin kaasa (k)arvustada...

Et elementaarsed küsimused väljapakutavate ebatraditsiooniliste variantide ressursikasutuse ja efektiivsuse kohta on juba "karvustamine"?

Noh-jah, head laupäevaõhtu jätku kõigile.

madis64 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ei oska suuda mina siin kaasa (k)arvustada...

Et elementaarsed küsimused väljapakutavate ebatraditsiooniliste variantide ressursikasutuse ja efektiivsuse kohta on juba "karvustamine"?

Noh-jah, head laupäevaõhtu jätku kõigile.

Kas sa elementaarne .... tahad, et ma kõik need arvustavad ja seletavad lingid sulle siin ja eraldi ümber kirjutan?
Kui kakelda tahad on see sinu probleem

kaminahi kirjutas:Kas sa elementaarne .... tahad, et ma kõik need arvustavad ja seletavad lingid sulle siin ja eraldi ümber kirjutan?

Ei, tegelikult piisab ühest lausest stiilis:

"Mina, ..., pakun siin välja lahenduse, mis küll annab sooja, kuid sama tulemuse saamiseks sisaldab x% enam materjali (kive), võtab y% enam ruumi ja on kasutegurilt z% traditsioonilisest lahendusest halvem, kuna osa soojust jugab lihtsalt lühimat teed pidi otse korstnasse."

Anna kolm numbrit (võivad ka negatiivsed olla, kuid sel juhul oleks tõesti selgitus kohane) ja on asi teistelegi selge - mis koolikirjandit siin ikka vaja on.