Ehitusfoorum

Seksiga pole siin midagi pistmist, vaid sellega, et kui ahi katta paekääruga (see siis seibideks saetud paas, paksusega u 2 cm), kas ei või tekkida sama efekt (tegelikult siis defekt), mis ahju plekk-kesta värvimine alumiiniumvärviga? Et soojus ei levi kiirguse teel - nurgas hunnik kuumi kive aga tuba jahe. Jagage siis palun kogemusi.

Minul on küll kogemused, et soojus kiirgab paeselt ahjupinnalt.
Kui kellelgi on esitada "vastukiirgust" väiteid, kuulaks huviga ära.

kena köik

Jõle põnev, kas alumiiniumil ja paasil on mingeid ühiseid omadusi? Ja mida on pistmist sellel seksiga?
Pae kiirgust takistavatest omadusustest täpsemad andmed puuduvad, kuid kindel on see, et kiirgab. Kas halvemini kui tellis või alumiiniumvärviga katmata plekkahi, ei oska samuti öelda. Kuid näiteks graniit või maakivigi kiirgab vastupidiselt eelarvamustele soojust väga hästi.

kristo mägi kirjutas:Jõle põnev, kas alumiiniumil ja paasil on mingeid ühiseid omadusi? Ja mida on pistmist sellel seksiga?
Pae kiirgust takistavatest omadusustest täpsemad andmed puuduvad, kuid kindel on see, et kiirgab. Kas halvemini kui tellis või alumiiniumvärviga katmata plekkahi, ei oska samuti öelda. Kuid näiteks graniit või maakivigi kiirgab vastupidiselt eelarvamustele soojust väga hästi.

Vabandatagu mind napaka küsimuse pärast. Ei olegi seks asjassepuutuv, sai mainitudki.(pinnaviimistluseks)
Kuid...
Tuna-tuna-tuna-tunamullusel talvel uusehituses, kuhu oli paigaldatud tulikiviahi, sisetöid tehes oli olukord järgmine. Hommikul tööle asudes termomeetri näit +11 tselsiuse järgi, tuli ahju ja tööle, lõuna ajal uus koldetäis. Õhtul lahkudes termomeetri näit +11 tselsiuse järgi. Ahi särtsus, termostaat ahjust u 2 m kaugusel. Moodulmaja pakitud villa ja kilesse.
Heledatesse värvikihtidesse kängitsetud lihtpottahi kiirgab ka vähem soojust - seegi omal nahal tuntud.
PS. Ei mõtle küsimusi välja igavusest. Ega pretendeeri ka auhinnale "Napakaim küsimus foorumis".

...kui suur see särtsuv ahi oli?

Minul on tavaline punasest kivist ahi kaetud 3-4 cm paksuste dolomiit(paekivi)klombitud plaatidega.soojeneb hästi ja sooja annab ka piisavalt, et kütta 1 korruse 70m2 ja teise korruse40m2.Teisel korrusel sel aastal abikütet ei kasutanud kordagi ja min temp oli 18,6 kraadi.Kuna ahjul on Suured klaasuksed, siis soojus hakkab suhteliselt kiirelt levima peale ahju kütte panemist.Varem oli tiba suurem metallkestaga ahi ja sama puukogusega läks pind küll kuumemaks aga väga ebaühtlaselt.Kokkuvõttes olen mina küll väga rahul ja silmal kah kena vaadata

Alexy kirjutas:Minul on tavaline punasest kivist ahi kaetud 3-4 cm paksuste dolomiit(paekivi)klombitud plaatidega.soojeneb hästi ja sooja annab ka piisavalt, et kütta 1 korruse 70m2 ja teise korruse40m2.Teisel korrusel sel aastal abikütet ei kasutanud kordagi ja min temp oli 18,6 kraadi.Kuna ahjul on Suured klaasuksed, siis soojus hakkab suhteliselt kiirelt levima peale ahju kütte panemist.Varem oli tiba suurem metallkestaga ahi ja sama puukogusega läks pind küll kuumemaks aga väga ebaühtlaselt.Kokkuvõttes olen mina küll väga rahul ja silmal kah kena vaadata

Olen paese pinnaga ahjudest siiagi pildte üles riputanud ja soojusomadustest rääkinud aga oleks tore, et ka just sina kui sellise ahju omanik paneksid äkki paar pilti ahjust, mis end igati õigustab ja meeldib ka. Oleks hea kõigil mõelda edasi ...

kaminahi kirjutas:...kui suur see särtsuv ahi oli?

Valetada ei tahaks aga mälupilt selline

Alexy kirjutas:Minul on tavaline punasest kivist ahi kaetud 3-4 cm paksuste dolomiit(paekivi)klombitud plaatidega.soojeneb hästi ja sooja annab ka piisavalt, et kütta 1 korruse 70m2 ja teise korruse40m2.Teisel korrusel sel aastal abikütet ei kasutanud kordagi ja min temp oli 18,6 kraadi.Kuna ahjul on Suured klaasuksed, siis soojus hakkab suhteliselt kiirelt levima peale ahju kütte panemist.Varem oli tiba suurem metallkestaga ahi ja sama puukogusega läks pind küll kuumemaks aga väga ebaühtlaselt.Kokkuvõttes olen mina küll väga rahul ja silmal kah kena vaadata

Näädsa nüid - saab küll asjalikult, kui ennast kokku võtta

Nujah...

http://img404.imageshack.us/img404/3820/dina001.jpg
http://img441.imageshack.us/img441/795/dina002.jpg

ainuke häda on uste alt ära kukkunud riba(loomulikult läks tükkideks)uus on õnneks olemas aga oskad Kaminahi soovitada millega see tagasi panna?Toetub tagant poolt ca 2cm ribale ja seda on vähe nagu ajalugu näitab.

Liimiga proovisin(nagu jälgedest näha aga kuumenemisel muutus ta vedeleks ja pillas riba maha(hetkel isegi kuumenedes jääb liim tahkeks...ära küpsenud vist)Ilmselt peab see olema siiski mingi väga hele seguline.

Väga hästi liimib Fix-it ja Super Attack .Segudest olen kasutanud Vetonit Tile Fix-i.

Alexy kirjutas:Nujah...

http://img404.imageshack.us/img404/3820/dina001.jpg
http://img441.imageshack.us/img441/795/dina002.jpg

ainuke häda on uste alt ära kukkunud riba(loomulikult läks tükkideks)uus on õnneks olemas aga oskad Kaminahi soovitada millega see tagasi panna?Toetub tagant poolt ca 2cm ribale ja seda on vähe nagu ajalugu näitab.

Liimiga proovisin(nagu jälgedest näha aga kuumenemisel muutus ta vedeleks ja pillas riba maha(hetkel isegi kuumenedes jääb liim tahkeks...ära küpsenud vist)Ilmselt peab see olema siiski mingi väga hele seguline.

Eks pead tüübeldama ja näiteks 8mm-ne keermelatt on hea tüübli materjal ja seguks oleks lihtsalt mõni elastne plaadisegu.Nagu eespool soovitatud. Aga tüüblid kindlasti.

RihoL kirjutas:

kaminahi kirjutas:...kui suur see särtsuv ahi oli?

Valetada ei tahaks aga mälupilt selline

untitled.JPG

Mänguahi

Mustavärvusastmeid
http://www.engineeringtoolbox.com/emiss ... d_447.html
http://www.electro-optical.com/eoi_page ... rials#Misc

Kaevates vanades teemades ja ammutades tarkusi lahtise kamina ja võimalik, et ka väikse pliidi ehitamiseks, torkas pähe üks küsimus:kas on normaalne, et 1 kütteperioodi jooksul vajub malmrest läbi kuni 3 cm?(vahel lõhki ühest servast...vahel mitte)Tegu sama ahjuga mille pilt siin teemas ja reste on kaks ning kaardus nad mõlemad...tagumine ehk tiba rohkem ja esimese tagumine äär tavaliselt lõhki.Kütmineseks kasutan 3-5 a riidas olnud metsakuiva kuuske ja restideks need: http://www.svt.ee/index.php?id=14&snd_i ... roduct=101
Hinge kraabib veidi see püsikulu(46euri aastas)äkki teen ise miskit valesti või...olen lihtsalt liig koonerdava mõttelaadiga?Ahjul tänaseks vanust 8a ja perioodi lõpus vaja pisike remont ette võtta koos kolde "kaldpinnatuuninguga"(hetkel kolde laius 60+cm ja pahatihti jääb serva põlemata oksi)või on koonusesse tuunimine tobe mõte?


terv
Alex

Kaldpinnatuuning on hää mõte.
Teoorias saab kolderest jahutust teda läbiva õhuga. Ju siis on sul see läbiv õhuvool liialt väike, või ei korista sa tuhka sealt tagant ära.

Kui alumisi õhupilusi rohkem lahti hoida, peab puud enne kütmist kinni tüübeldama, et need ära ei lendaks.Tuhka ma enne iga kütmist küll ära ei võta...lükkan vaid resti pealse puhtaks ja laon puud sisse.Tuhakolde tühjendan siis kui tuhk on restini kasvanud ca 20l ämber korraga.Peaks siis seda ilmselt poole tihedamini tegema?