korteri elektritööd

[meesmetsast]

Tere spetsid,

plaanis teha korteris põhjalik remont ja nagu ikka tekib sellega seonduvalt igasugu küsimusi, ei ole ka elektri valdkond siinkohal erand. olemas on 3 toaga korter, kilp trepikojas, seal 32A peakaitse kust edasi lähevad traadid korterisse 25A pliidile, 16A (seina?) ja 10A (lakke?). soov vahetada alumiiniumjuhtmed vase vastu ja kaasajastada lülitite/pesade arvukust ja asukohti. küsimused:
1) trepikoja kilbist tuppa uu(t)e toitekaabli vedamine - seda peab tegema keegi paberitega spetsialist?
2) korteri jaoks elektriprojekti tellimine - kohustuslik?
3) tööde tegemine - kas pereisa võib ise kaableid vedada/pesi ja lüliteid ühendada või on see kriminaalkorras karistatav?
hetkel olen arvamusel et projekt oleks ilmselt mõttekas tellida, samuti tellida uue jõukaabli tuppa vedamine, kilbi koostamine ja vajadusel seinte freesimine. korterisiseste kaablite vedamise ja ühendustega saaksin ise hakkama. kohvipaksu/õunte/kristallkuuli pealt ennustamine on küll tänamatu töö aga oskab keegi pakkuda umbkaudu suurusjärku et mis summadega peaksin eelnimetatud tellitavate tööde puhul arvestama (ainult tööraha, materjalid jätame esialgu välja)? betoonseina palju freesida ja toositada pole vaja, arvan et kusagil 20 meetrit soont ja 10 toosi, ülejäänu saab vedada ja toositada ripplagede pealt ja kergseina seest.
olen juba ette tänulik kasuliku informatsiooni eest

[Kalvis]

Kõik tööd võid ise või pereisa teha, kuid enne pingestamist peab paberitega mees alla kirjutama paberile.
Elektriprojekt pole otseselt kohustuslik, kuid kui muudad palju siis tekib tõsiseid probleeme tulevikus allkirjade saamisega.

[meesmetsast]

piltlikult tähendab see seda et paberiga mees hoiab suvalisest rohekollasest kablast kinni kui mina pingestan kust selliseid paberitega mehi muidu tellida saab? aga muutmisest - kui palju on palju? ja mis allkirju mul tulevikus vaja võib minna? ainus asi mis hetkel peakolusse kargab on kindlustuse keiss, et võimaliku äparduse puhul mingi kindlustuse tädike hakkab ohkima et ise panid traadid, järelikult ise oled loll ja mine ... tahaks lihtsalt niipalju kui võimalik siiski ise teha, minu jaoks pole voltmeeter ja kruvikeeraja eksootilised tööriistad. ning paberiga mees teostaks lihtsalt järelvalvet ning kiidaks takka või laidaks maha. allkirjaga.

[Küülaline]

Elektriohutusseaduse järgi tohib tavaisik teha ainult lihtsaid elektritöid, milleks on:
1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.

(3) Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid:
1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega;
2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega;
5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine;
6) pinge kontrollimine indikaatoriga;
7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras;
8 ) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras;
10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

[meesmetsast]

Tänud konkreetsetele materjalidele vihjamise eest. eesti keelde tõlgituna tähendab see siis seda et pereisa ainsad õigused on kruvikeerajaga lülitikaanele ligineda ja koridoris kaitsmeid klõpsida. eks tuleb siis päris elektriku poole vaadata.

[Imelik]

soov vahetada alumiiniumjuhtmed vase vastu ja kaasajastada lülitite/pesade arvukust ja asukohti. küsimused:
1) trepikoja kilbist tuppa uu(t)e toitekaabli vedamine - seda peab tegema keegi paberitega spetsialist?
2) korteri jaoks elektriprojekti tellimine - kohustuslik?
3) tööde tegemine - kas pereisa võib ise kaableid vedada/pesi ja lüliteid ühendada või on see kriminaalkorras karistatav?

1) Ei. Võib ka ohuteadlik isik (järelvalve ja juhendamise all)
2)Tellimine pole kohustuslik , olema peab. Antud juhul siiski mõtekam uus projekt
tellida. Ennetades vastuväiteid siis teostusjoonis ei ole projekt ja iga elektripaigaldis peab olema projekteeritud.
3)Ei (Jah juhul kui ta vastab vähemalt punktis 1 toodud tingimustele). Kriminaalseks läheb asi vist varalise või tervisliku kahju korral.
Muudel juhtudel peaks asi piirduma sellega

§ 49. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 44–48 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

[Kalvis]

1) Ei. Võib ka ohuteadlik isik (järelvalve ja juhendamise all)

Ohuteadlikule isikuks võib kuulutada seesama isik, kes alla kirjutab tööde teostamisele. Eks ta ise teab kui hästi instrueerib.

[Küülaline]

Ei piisa ainult ühe isiku allkirjast. Et saada nõuetekohasuse tunnistust on vaja 4 allkirja:
1.Projekt (projekteerija allkiri)
2.Ehitaja deklaratsioon (ehitaja allkiri)
3.Kontrollmõõtmised (teostaja allkiri)
4.Tehniline kontroll (inspektori allkiri)

[Imelik]

Kalvisele. Päris nii see ei käi, sest

Elektritööd juhtiv isik on kohustatud tagama, et
1) elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid;
2)elektritööd teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;
3)elektriseade või -paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks ohutu;
elektritöö käigus toimunud avariist või õnnetusjuhtumist teatataks viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

Sellepärast korraldatakse koolitus, kontrollitakse teadmisi, vormistatakse hulga pabereid ja ollakse ka lepingulistes suhetes (ametipositsioonil). Ei piisa õlapatsutusest kilbi ukse juures ja õnne soovimisest ohuteadlike isikute sekka astumisel
Lisaks on nii või teisiti vaja lõpuks neid 4 allkirja nagu Küülaline juba mainis.

[Kalvis]

Ära muretse, ehitusfirmades käib nii nagu nõuka ajal - allkiri paberile ja ongi järjekordne "ohuteadlik isik" valmis. Ma puutun nendega pidevalt kokku ja ega nad elektrist midagi ei teagi. Võta seda kui "õlapatsutust" tööandjalt.
Küülalisele, piisab "Tehnilise kontrolli" allkirjast, seda kinnitati juba pädevuseksami koolitusel. Point on selles, et ega tehniline inspektor ise ei tahagi 3 eespoolse asjapulga tööd ja vastutust oma õlule võtta, seega on tavaliselt tema see, kes esmajärjekorras küsib neid allkirju. Kui aga tahab piisab vaid tema omast.

[Küülaline]

Kui aga tahab piisab vaid tema omast.

Too mulle elusalt näha mõni inspektor, kes kirjutab välja nõuetekohasuse tunnistuse koos tehnilise kontrolli aruandega, ilma eespool mainitud dokumentideta (allkirjadeta).

[Kalvis]

Kilokaupa EE omad. Ma nimesi ei nimeta, eks igaüks oma kabinetis teab kuidas töö käib.

[Imelik]

Eks see jagamine on suhteline asi, peasi et seda jagab, mida konkreetselt teostab. Vastutus jääb alati elektriala isikule kes ta tööle lubas. Jamade korral hakatakse neid vormistatud pabereid " lahkama". Selliseid inspektoreid nagu kirjeldatud, ka ei tunne.
Valikute küsimus, inspektor ei vastuta küll paigaldise eest (selle eest vastutab omanik ja tema ees vastutab ehitaja- vastavalt seadustele
ja paigaldises teostatud töödele),
kuid vastutab selles läbi viidu tehnilise kontrolli toimingu eest (selle vastavuse eest
seaduses toodule). Omaniku ja seaduse ees täpselt samuti kui ehitaja. Kui omanik või
ehitaja tegeleb, petmise /hämamisega mida TK inspektoril ei õnnestunud TK käigus
fikseerida (järgides protseduuri reegleid) ei kanna tema mingit vastutust.
Allkirjad selle alla ei kuulu. Riiki esindab ja järelvalvet teostab kogu selle üle TJI.