rein113 kirjutas:Kas kellelgi on kogemust Viking Window välisuksega, mis on nö "kilpuks"? See uks on mõlemalt poolt vineeri ja alumiiniumlehega stabiliseeritud ja kokku 68mm paksuse sändvitškonstruktsiooniga ukselehega. Nende veebilehel selle ukse infot ei ole, aga mulle saadeti detailjoonised. Küsimused oleksid: kas ühest tihendist ilma tuulekojata ruumilahenduse puhul piisab? Kas selle ukse läve lahendus on kasutajasõbralik (püstine metallserv läves)? Üldmulje? Kasutusmugavus?
Eestis ma arvan, et üks tõsisem puidust välisuste tootja ikka on. Paraku teised pole päris õigeid väliuksi veel tegema õppinud.
Peab ütlema, et väliuks on ikka suhteliselt komplitseeritud toode ja minu kogemus ütleb, et keegi pole Eestis ka selle tootearendusega väga suurt vaeva näinud. Eesti kliima on suhteliselt karm (-30 - +30) selleks, et puituks vastu peaks ja probleeme poleks.
Seega küsige Vinnal'ist.
Kui seal ebaõnnestub 10 st üks, siis mujal on suhe oluliselt kehvem.
Vikingi välisuste mantelhingede välja venimine ja ära vajumine on ikka väga palju silma hakanud. Kui nad hingede lahendust pole muutnud, siis ma sellist toodet ei soovita. Seda nähtust võib Mäo ristis olevalt Tommy Grilli välisfassaadiski näha ja ka Kuressaare La Perla restoran oli vististi, kus sellist hingede probleemi viimati kohtasin. Uurige mis värk täna on nende hingedega?
Lävepakul vast ei tohiks probleeme olla, vähemalt ise arvan nii.
Tuulepidavuse tagamiseks, kui üks tihend töötab korralikult ja on tihe, siis pole rohkem selles mõttes vaja, kuid kui soojapidavuse numbrilisi tippnäitajaid on siki vaja, on kahe tihendiga veidike parema tulemus tõepoolest.
Üldiselt ühe tiheda ja töötava tihendiga uks on suhteliselt OK, peaasi, et vesi ja jää ukse raami ja lengi vahele ei satu.
Muidugi, kui ka mantel serva ukselehel pole, siis kõik äravajumisest tingitud ebaühtlased vahed jäävad samuti hästi silma. See puudus on kõikidel meie suurematel odavate uste tootjatel. Ja lukud on näha ning ebaturvaline, lihtne on midagi luku vahele torgata jne...
Alumiiniumi lehe paigutamine ukselehe sisse pidi soome uksetootjate sõnul ka lastehaigus olema, mille Eesti peab justkui läbi põdema.
Pidavat tekkima suur temperatuuride kontrast välise ja sisemise temp. erinevuse tõttu ja tekivad pinged, mis veavad ukselehe kõveraks.
Ka vaid õlitatud ukse vineerile liimitud spoon võib alaosas ilmastiku (märg, külm) ja UV-kiirguse toimel juba ühe talvega paiste minna, kui ikka vesi trepimademelt ukse alaosale pritsib ja hiljem külmub ja siis taas sulab ja siis päike jne...
Uurige asja põhjalikult, sest välisukse vastupidavus ja töökindlas meie kliimas on tõeline väljakutse ja väga häid ja probleemivabasid puitvälisukse tooteid pole suurt valida.
Ka varikatus oleks väga soovitatav projekteerida nii, et võimalikult ust kaitseks ilmastiku eest (UV- kiirgus ja vihm).
Hinged peaksid samuti olema kolmesuunalise reguleerimise võimalusega, mis on eriti oluline, kui on tegu kaheleheliste ustega, sest ukselehe ja lengi vahesid ühtlaseks pole vastasel juhul just lihtne reguleerida hilisema ekspluatatsiooni käigus või ka juba paigaldamisel.
Sissepoole avanevatel välisustel on aga need eelised, et ilusat uksedisaini ja fassaadi ei riku robustsed hinged ja ka talvel lund ei tõmmata ukse lävepaku vahele. Samuti külalisi ei lükata trepilt alla, kui ust avame.
Arvestage ka sellega, et lõunas asuva ukse ette ei tuiska talvel kunagi lumehanged, kuid samas on suurem UV-koormus suvel ja vajaks päikese kaitseks korralikku varikatust.
Edu valikutes!
