Ehitusfoorum

Tartus 5 kordse maja 5 korrusel soojeneb 12 ribisel radiaatoril ainult kaks esimest ribi ja seda ka leigelt. Sealt edasi on ribid alt külmad, pealt 1/4 ulatuses leiged (korter jahe). Küte tuleb alt radikaid pidi üles ja 5 korruselt kohe keldrisse otse tagasi. On ühetoru süsteem. Keskkütte torustik on mujal 3/4 torudega , sellel püstakul keldris üleminek 1/2 torule ja nii tulebki terve see püstak peenema toruga.1 ja 2 korrus on radikad kuumad , alates 3 korrusest jahenevad. Millised on teadjameeste arvamused?

õhutamist pole toimunud äkki? õhk sees- proovi õhutada radika otsas asuvast kraanist vms õhutusest kuni ainult vett hakkab tulema.

Olen õhutanud,õhku pole sees. Võtsin ka radika alt lahti, et järsku muda vm sees, radikas seest puhas.

pöördu siis ühistu poole kui olemas. võimalik tulla vaatama ja hindama probleemi.

Tnx. Ühistu esimees teadlik probleemidest ja mõned mehed siin ka käinud. Aga annan xxNIMETUxx kontaktelefoni ühistu esimehele edasi. Loodan et saaks abi.

Arvan et torud on umbsed,keldris peab vähemalt olema samas diameetris mis seisak,võib ka tolline olla.Kaua seda torustikku kasutatud ?

Maja 40 a.vana , ise elanud 10 a.siin ja see probleem olnud kõik see aeg, kütsin varem elektriga lisaks (enam ei taha, hinnad hullud, küte rm 30 kr. jne muud kulud ka tõusevad).
Keldris lähebki see toru, mis tuleb seda probleemset süsteemi üles,kaks meetrit enne tõusu peenemaks ja tagasivool ka siis jälle samast kohast jämedamaks.

Tegemist vanade kortermajade kõige tavalisema nähtusega ehk keskküttesüsteem on tarvis tasakaalustada. Võin kihla vedada, et probleemne püstik on soojussõlmest üks kaugemal asuvamaid.

EDIT: lisan veel, et radiaatori suurus ja vooluhulk peavad omavahel sobima. Antud juhul, kui radiaator ei soojene, on tegemist liiga väikese vooluhulgaga. Ära nüüd torma soojussõlme, uut pumpa paigaldama. Sellega võid saada küll omale sooja toa, kuid teised püstikud saavad siis üleköetud. Samuti tekivad müraprobleemid. Süsteemi tasakaalustamisega saavad aga kõik püstikud sellise voluhulga nagu neile tarvis on. Tasakaalustamisega võib juhtuda, et on tarvis paigaldada ka teine pump. See tuleb siiski välja arvutada.
Kehvem lugu on aga sel juhul, kui ühetorusüsteemis on keegi omale uued ja suuremad radiaatorid seina kruttinud. Aga eks tasakaalustamise jaoks on tarvis ka olemasolevad radiaatorid üles kaardistada.

Korter asub maja keskel. Soojasõlm asub ka maja keskel ja soojasõlmest tuleval küttetrassil on esimese hargnevus, mis omakorda läheb kaheks ja siis kumbki hagneb 2 toruks kütteks üles.Probleemne püstak on tagumine , mis tõuseb radikatesse. Korteriühistu esimehe sõnul pole teistes püstakutes probleemi. Ise pole uurimas saanud käia(uksed lukus), kas mujal on küttesüsteemi üleminek peenemale torule, kuid see mis probleemne, seda on.Kas mitte ei võta peenem toru survet vähemaks ja soojus kulutatakse enne ära , kui jõuab üles?

trtmikk kirjutas:Korter asub maja keskel. Soojasõlm asub ka maja keskel ja soojasõlmest tuleval küttetrassil on esimese hargnevus, mis omakorda läheb kaheks ja siis kumbki hagneb 2 toruks kütteks üles.Probleemne püstak on tagumine , mis tõuseb radikatesse. Korteriühistu esimehe sõnul pole teistes püstakutes probleemi. Ise pole uurimas saanud käia(uksed lukus), kas mujal on küttesüsteemi üleminek peenemale torule, kuid see mis probleemne, seda on.Kas mitte ei võta peenem toru survet vähemaks ja soojus kulutatakse enne ära , kui jõuab üles?

kas sellel probleemsel püstakul on keegi radiaatoreid välja ka vahetanud? võimalik, et on uus radikas ühendatud liialt väikeste torudega või koguni paigaldatud termoventiil ilma möödaviiguta mis nüüd ühetoru süsteemil reguleerib kogu ülejäänuid tarbijaid.

Radikaid pole vahetanud keegi, malmradikad kõigil. Toru ise on peenem sel püstakul, kui mujal majas

Kas teistel, selle püstiku klientidel on ka probleeme?

I ja II korrus kinnitavad et neil soe, jahedam hakkab III korrusest, IV korrusel ei elata ja mina V korrus, kes hädaldab et jahe on.

Siis ikka toru läbimõõdust tingitud probleem. Voolukiirus on väike ning vesi jõuab enne maha jahtuda kui viimaste radikateni jõuab. Püstiku vahetus ette võtta, mis muud.

Millest ikkagi järeldad, et ribide arv on õige??? Pane siia korruste lõikes ribide arv selles püstikus, siis on kohe näha.

Proovige tsirkulatsioni pumbal kiirust suurendada, pange kiiruse asend järgmise peale, võib aidata. Juhtub nii, et pump ei jõua lüüa. Millised aknad sellel püstakul teistes korterites on? Kui kõigil on vanad aknad, siis toa soojendamiseks kulub rohkem energiat ja selle pärast ongi radiaatorid külmad. Viga võib olla veel nimetatud püstakus, korrus all pool on radiaator umbes või toru umbes, peske probleemne püstak läbi, algul ühte pidi, pärast teist pidi. Probleem võib olla ka II korruse radiaatoris või torus, mis läheb peale teist korrust kolmandale. Korrusmaja küttesüsteem ongi nii ehitatud, et soojussõlmele lähemad pütakud on peenema toruga, mida kaugemale, seda suuremaks läheb läbimõõt. Kas majas on vahetatud torusid või KK süsteemi pestud? Torude eaks loetakse ca 25 a. Meie majades on ülalt jaotusega süsteem ja ka I korrus kipib vahest kurtma, et on külm. Lahendus on kahetoru süsteem. Kuidas teistel püstakutel on, kas viimsed korrused kurdavad külma üle?
Meie majas oli suurte külmadega probleem, kolmas korrus helistas ja teatas, korteris külm. Küsisin teise korruse korterilt, kuidas neil on, neil normaalne. Kuid kolmanda korruse korteris on aknad vahetamata, vanad aknad eraldavad sooja kaks korda enam, kui plastikaknad. Millised aknad sul on?
Kui soovid saada materjale tasakaalustamiseks, võin saata. Meil üks sell tasakaalustas maja ära, siiski märkis, et ventiilide paigaldamisega on vaja alustada maja keskelt, seega arvan, et probleem on siiski püstakus.

Akende vahetusega hoitakse kokku ventilatsiooni arvelt. See, kui mul on aknad vahetamata ja tuba külm, siis tuleb temperatuuri juurde keerata. Ise tahaks ikka värske õhu käes elada, mitte keset hallitavaid välisnurkasid.

Kirjeldatud nähtuse põhjustab kindlasti väike vooluhulk. Selle põhjusi võib olla küll mitmeid kuid tähendab see seda, et süsteemis on takistus mis vooluhulka piirab. Tasakaalustamise jutt ühetoru süsteemi puhul ? Vooluhulk on terves püstakus ühesugune. Alt üles võib olla küll alumistel soojem, kuna saavad vähem jahtunud vett, kuid vooluhulk on neil sama. Kui püstakuid "tasakaalustada" võib vooluhulk küll suureneda, kuid ei muutu omavaheline suhe? Kui ennem oli all normaalne ja üleval külm, siis peale tasakaalustamist on all saun ja üleval normaalne?
Profid kommige mitteprofi arvamust.

Ribisid: I korrus -13, II- 11, III-5, IV-9, V-11, Aknad vanad ainult II korrusel.Torustikku pole majas vahetatud, läbipesu tehakse kord aastas vist. KÜ esimehe sõnul maja teised korterid ei kurda (115 korterit majas).Kas võib olla abi kui panna küttevesi jooksma ülevat alla?

Kui vooluhulk oleks väike, siis peaksid äärmised korterid külmad olema, kuis antud juhul on tegemist maja keskel olevate korteriga. Probleem on nimetatud probleemses püstakus, mis tuleks läbi pesta või lahti võtta. Kuskil võib toru umbes olla peale II korrust või alt poolt, kuid nii palju tuleb, et kahele esimesele korrusele jätkub. Kui paned ülevalt alla jooksma, siis võib teine korrus juba külmuma hakata, kuna viga on torudes, mis on ummistunud. Arvestades korterite arvu majas ja nimetatud korteri asukohta. Kõige targem on endal naabreid küsitleda, kuidas neil on. See et esimehele ei kaevata, ei tähenda, et probleeme ei oleks. Kas sinu korteris teistes tubades on soe?

Mul on teine tuba ja köök soojad (toast tuleb küte üles ja köögist jookseb alla).Teise tuppa tulev toru on probleemsest 3 m eespool, allajõudev küttetoru keldris on ka kuumem kui probleemsel.Minu kõrval elavad naabrid jahedust ei kurda. Läbipesu peab ikka ühistu tellima.

Siis ikkagi on probleem nimetatud püstakus, tuleb torud vahetada ja kõik radiaatorid kontrollida. Kuna süsteem on vana ja torud vahetamata, siis võib kuskil olla ummistus. Vahetage torud ära ja peske kõik radiaatorid läbi ning probleem peaks kaduma. Kui esimees ei hakka liigutama, saada tähitud kiri, kui ei liiguta, kaeba tarbijakaitsesse, kuna maksad selle eest, mida sa ei saa. Tuleb teha temperatuuri mõõtmised ja need fikseerida akti ning tunnistajate allkirjadega. Jõudu!

trtmikk kirjutas:Ribisid: I korrus -13, II- 11, III-5, IV-9, V-11, Aknad vanad ainult II korrusel.Torustikku pole majas vahetatud, läbipesu tehakse kord aastas vist. KÜ esimehe sõnul maja teised korterid ei kurda (115 korterit majas).Kas võib olla abi kui panna küttevesi jooksma ülevat alla?

Ribide arvus ongi probleem. I korrusel on liiga palju ribisid, samuti teisel korrusel. Ribisid krutiti vanasti juba maja ehituse ajal juurde. Siin ei aita muu, kui otsida välja maja keskkütteprojekt või kutsuda spetsialist kohale, kes teeb vastavad arvutused/mõõtmised. Niisama ei taha mitte keegi ribidest loobuda.

Eelmise mehe jutt õige! Tundub, et ainult 3. korrusel on õige ribide arv ja selge, keegi ei taha ribidest loobuda ja see on ka suur töö. Sellise ribide arvu juures on tõesti lihtsam vesi teistpidi jooksma panna, sest siis tundub radiaatorite suurus paremini sobivat.

Elan esimesel korrusel. Toru kuuma veega läheb üles ja sealt hakkab mööda teist toru alla tulema. Suures toas nii meil kui ka teistel korteritel minu üleval, on vahelülid likvideeritud, s.t. minuni jõuab "soe" vesi puhtalt läbi teiste radikate. Kas see süsteem on ikka õige, tundub et maksan kasutatud vee eest? Üldiselt kui katsuda kuuma vee toru mis üles läheb on soe/kuum, kuid alla tulev toru kust peaks minuni soe vesi jõudma on vaevalt leige (v.a. siis kui tõesti väga suur kuumus taga). Teises toas on vahelüli olemas(vähemalt meil), ja kui nüüd võrrelda seda radikat suure toa radikaga, (millest eelnevalt rääkisin) on ikka väga suur vahe. Põhimõtteliselt kütan korterit magamistoa arvelt, mistõttu üldine temperatuur on ikka väga madal - selgemalt öeldes külm on! Mis minu edasised käigud peaksid olema, või kõik ongi nii nagu peab olema? Kurtnud olen ühistule mitmeid kordi eelmise aasta talvel, pidid läbi puhkuma, kuid see aasta paranemise märke ei ole.