lamekatuse tuuletõke

[Külaline]

Tere.
Katus on soojustatud, kuid ise hakkasin kahtlustama tuuletõkke olemasolus, kuna siin suurtemate tuultega hakkab aurutõkkepaber laes nö mängima üles alla. Kas on võimalik, et ei ole tuuletõket kasutatud, või ei peagi olema tuuletõket vahepeal. Tuulutus on küll parapeti kaudu tehtud, kuid katuse alune osa on nagu ilma tuulutuseta ? Kas on võimalik, et katuse tuulutus ei toimigi ?

praegu peaks olema tehtud järgnevalt :
2 kiht sbs
1 kiht sbs
veekindel vineer
5*100 millega kalded tehtud ja vill vahel
5*200 mille vahel vill
aurutõkke paber

kas mitte ei ole vineeri alt puudu tuulutus vahe ja tuuletõke ?

Tänud

[Jack Norris]

Ega vineeri vastas olev vill tuulutussoontega ole? Kui ei, siis minu arust peaks seal tuulutusvahe olema või kasutatama tuulutussoontega villa. Isiklikult kasutasin oma lamekatuse puhul järgmist struktuuri: 1 kiht SBS pealmine, 1 kiht SBS alumine, veekindel OSB, distants 50mm, tuuletõke, sarikas(tala) vill vahel, aurutõke. Tuulutus käib üle parapeti ja liigub distantsiga jäetud vahet pidi. Osad kasutavad lisaks ka aluskatet lamekatuse puhul, kuid konsulteerides ühe inseneriga, siis tema ei näinud tugevat vajadust selleks.
Soovitan sul struktuur veelkord korralikult üle vaadata ja selgusele jõuda, kas parapeti tuulutus mitte kusagil kinniseks ei jää, st üle parapeti peab õhk sisse liikuma ja kusagilt väljuma. Aga enne, kui tegutsed, oota veel mõne ässa kommentaar ära, äkki leidub paremaid soovitusi.

[Külaline]

Siis, kui aurutõkkepaber mängib peaks ju olema vähemalt tuulutusel väljund, kui juba soojustuses tekib alarõhk.Iseasi on selle paberi suutlikus sellisel määral auru pidada, mis oleks sellise lahenduse korral vajalik. Seda enam, et kandevkonstruktsioonis on kasutatud ilmselt puitu. Tuuletõke käib ikka tuulduvates katuselagede konstruktsioonides. Liitsüsteemiga soojustuses saadakse ilma hakkama ja suurem rõhk pannakse korraliku aurutõkke rajamisele. Kui lamekatus on rajatud tuuletõkke ja tuulevahega, siis peaks selle õhuvahe kõrgus olema vähemalt 200mm.

taastaja

[taastaja]

Lisaks siia teemasse ühe omamoodi hoiatuse. Inimestel kel on sarnase ehitusega katuslaed peaksid suurete suladega eriti tähelepanelikult nende olukorda jälgima. Nimelt on suured külmad katkematult kestnud juba 75 päeva. See aeg on küllatki pikk, et lae kesise aurupidavuse juures võib olla tekkinud laekonstruktsioonides märkimisväärsel hulgal jääd, mis sulades leiab paratamatult tee tagasi.
Difuused katusekiled võivad teatud tingimuste juures samuti käituda.
Mida siis konkreetselt ette võtta, ei oska öelda. Ilmselt, kui sellele ikka kohe peale satutakse ole targem see sulavesi sealt lihtlabasel moel välja lasta ja suvel ehitusvead likvideerida.

[olli5olli5]

tere,
minu meelest on õige järjestus selline:

-katusekatte pealiskiht
-katusekatte aluskiht
-täispunn OSB plaat, mis on pealt nakke parandamiseks üle võõbatud katusenakkega
-distantsliistud, mis on ka tuuletõkkevahedeks, tuulutusvahe 50 mm
-tuuletõkkeplaat(kõik vahed ja avad peavad olema tuuletihedad, nt makroflexiga tihendatud)
-kandvad talad, millede vahel on vill(kui talade samm on suur, siis talade peal lisaroovitus, villa peaks olema minimaalselt 250 mm)
-aurutõkkepaber(peab kindlasti olema õiget pidi paigaldatud, ei tohi olla katkine)
-distantsliist
-sisemine laekonstruktsioon(vastavalt siis tellija soovile)

kui tegu on suure pinnaga lamekatusega, siis tuleks lisaks panna veel tuulutid, nt parapeti ligidale, et katuse vahele ei tekiks niiskust, tavaliselt pannakse iga 200 m2 katusepinna kohta 1 lisatuuluti.
Edu Teile, loodan, et sain natukene abiks olla.

Olavi
www.eermaehitus.ee

[taastaja]

tere,
minu meelest on õige järjestus selline:

-katusekatte pealiskiht
-katusekatte aluskiht
-täispunn OSB plaat, mis on pealt nakke parandamiseks üle võõbatud katusenakkega
-distantsliistud, mis on ka tuuletõkkevahedeks, tuulutusvahe 50 mm
-tuuletõkkeplaat(kõik vahed ja avad peavad olema tuuletihedad, nt makroflexiga tihendatud)
-kandvad talad, millede vahel on vill(kui talade samm on suur, siis talade peal lisaroovitus, villa peaks olema minimaalselt 250 mm)
-aurutõkkepaber(peab kindlasti olema õiget pidi paigaldatud, ei tohi olla katkine)
-distantsliist
-sisemine laekonstruktsioon(vastavalt siis tellija soovile)

kui tegu on suure pinnaga lamekatusega, siis tuleks lisaks panna veel tuulutid, nt parapeti ligidale, et katuse vahele ei tekiks niiskust, tavaliselt pannakse iga 200 m2 katusepinna kohta 1 lisatuuluti.
Edu Teile, loodan, et sain natukene abiks olla.

Olavi
http://www.eermaehitus.ee

Tubli poiss! Firma kodulehe piltidelt on näha, et Te tõesti selliselt ehitate. Sellest võib seega välja lugeda, et see on ka Teite firma ametlik seisukoht, mitte ühe töömehe väljamõeldis. See ei üllata, aga teeb väga kurvaks.

[sashaobrok]

Piltide pealt tundub ka minusugusele diletandile see tuuletõkke jääkide kokku "vahutamine" nagu sitanikerdis.

[olli5olli5]

Taastaja ja sashaobrok, tänud Teie poolsete kommentaaride eest.
Asjalikele inimestele lisan veel juurde, et tuuletõkkeplaatide vahed tulebki korralikult tihendada, et õhk läbi ei pääseks, allapoole plaati on igasse vuugi kohta paigaldatud ka ühenduslaudis, et asi oleks veelgi tugevam.
Ehitatud vastavalt projekteerija joonistele.
Kahjuks ei suutnud leida ühtegi head katuse lõiget, mida siia lisada, kui leian, siis postitan.