Hruštšovkade tegelik eluiga

[Siim01]

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=29198057

Kas keegi teab, et kas kuskil maailmas on juba mõned taolised elumajad osaliselt kokku varisenud?
Oleks väga huvitav teada, kuna neil võib olla tõesti mingi küllaltki kriitiline vanusepiir...

[renke]

1. Teeks hakatuseks mõisted selgeks. Kas me seda kihilist suurpaneelmaja hrustsovkaks saame nimetada? Mis siis Kotka tänava äärsed kahekordsed (nüüd restaureeritud) on? Ja need näiteks Koplis, kus hiljaaegu pisike paugatus seina välja viskas või Männikul näiteks? Äärmisel juhul on hrustsovka ehk veel Mustamäe ja Pelguranna esimesed 4-kordsed suurplokk-elamud. Arvan.
2. Normaalse kulumise puhul tõenäoliselt pole probleemi nendega, asi aga võib tõsine olla teatavates sõlmedes, muuhulgas rõdukonstruktsioonidega, kus halva ekspluatatsiooni tõttu võib niiskus oma töö olla ära teinud ja armatuur ei tööta koos betooniga.

[dumbuser]

Midagi ei varise kokku. Uba oli selles, et aja jooksul on nõudmised korterile muutunud peamiselt ruumide suuruse ja elektri osas aga välja pole jäetud ka näiteks kütmise ja soojusisolatsiooni teemat. Ja neid "putkasid" vajalikuks kohandada on ainult natuke odavam kui uus teha. Muidugi võib kogu jutust valikuliselt aru saada ja jälle hulga jama kokku kirjutada. Ja seega on kogu artikli mõte selles, et kas neid putkasid tasub veel edasi kõpitseda või mitte. Loomulikult on nendes elavad inimesed sellega juba harjunud ja ei taha isegi kaugelt selliseid artikleid näha. Ehitajad/arendajad aga ootavad hinge kinni pidades millal saaks jälle midagi kokku käkerdada, kuna siis saab tööd ja pappi ja koht on väga hea ja mahtusid on ka mitte just vähe. Peamiselt loodetakse vist siiski papirulli. Artikkel mainib ka seda, et ehituses on üldiselt olukord kusine. Naljalt kedagi ei usaldata. Ja noh pole ka imestada, pea ige päev saab lugeda, kuidas mingi firma tegeliku töö tegijatele laia joaga taskusse kuseb. Need putkad ise aga peavad tõenäoliselt vastu niikaua kuni neil enam katuseid ja vuuke ei viitsita korras hoida. Aga see käib iga ehituse kohta.

[Imelik]

Kasutaja dumbuser võttis asja sisu mu meelest hästi ja lihtsa sõnastusega kokku.
Tuletan ainult siinkohal lugejale meelde, et tegemist on kahtlemata eraomandiga,
mis meie riigis peaks nagu olema püha ja puutumatu (vähemalt seaduse järgi).
Seega saavad sellise otsuse (lammutamise kohta) teha ainult majavaldajad ise.
Igal konkreetsel juhul, otsustatakse sellised asjad ilmselt põhjaliku analüüsi käigus
(millesse kaasatakse spetsialiste, kelle hulka ei kuulu kindlasti artiklis nimetatud isikud ). Seda naljakamad on sellised kampaaniad. Kes hakkab
mittemiljonäridest eraomanikele, kaasaegseid elamispindasid ehitama (kelle raha eest)? Nonsenss. Sama hea oleks väita, et kuna vanad automudelid rikuvad linnapilti,
peaks kõik romulasse viima (pealegi on nende remontimine kallis ja lõpptulemuseks ei ole uuega samaväärne auto). Kõik ostavad homsest uue auto või käivad jala!
Võrdluseks - elavad kaasaegses elamus või kolivad kuuse alla. Või tabab meid järjekordne laenupalavik?
Andeks, et ei viitsinud argumenteerida aga ka artiklis ei sisaldu tõsiseltvõetavaid
argumente.

[jjn]

Nõus, artiklis ei ole tõesti tõsiseid argumente mille põhjal võiks oletada, et need majad võiks lähitulevikus kokku kukkuda. Seda niisama ei juhtu. Vanemad neist on ju a 50 ja + aastat vanad, millest vast a 40 aastat on elanud oma elu ilma mis tahes süsteemide renoveerimiseta. Ja kui vaadata näiteks neid hruśovkasid mis juba seisavad väiksemates linnades tühjalt kütmata juba aastaid siis pole ka need kokku kukkunud. Kuigi nõuka ajal osati kõige paremini toota just praaki siis on arutletud ka varemgi näiteks paneelmajade ekspluatatsiooni ea üle ning kohalik betooni(ehitiste)liit väidab, et panelkad seisavad ka 70-80 aastat ja arvan, et teisiti ei ole see ka hruśovkadega. Ah, et vajavad hoolt ja remonti, no milline poole sajandi vanune maja ei vajaks ?
Tänapäeval tehakse samuti praaki ja värskelt sissekolinud peavad kohe vigadega maadlema hakkama, mida siis täna ehitatud kortermajadest 50 aasta pärast räägitakse, kas samuti buldooseri juttu !

[dumbuser]

Noh, see nõukapraak on siuke kahe otsaga asi. Kunagi aegu tagasi kuulsin juttu, kuidas mingisse projekteerimisbürosse tuli äsja kooli lõpetanud tegelane. Kui kõik oli normide järgi valmis saanud siis üks vanem olija vaatas asja üle ja ütles, et nii ei lähe mitte. Vanem olija teadis, et esmaspäeviti on viletsa materjali päev ja vaatas lakke,ning korrutas mingi ainult talle teada meetodil tekkinud koefitsendiga kõikide sõlmede andmeid. Kokkuvõttes oli mõnes kohas 2 korda normist rohkem materjali. Aga kuna osa oli praak ja mingi osa pandi tuuri siis tulemus oli selline mis kestis, ilmselt kestavad veel päris mitu aega. Ma tegelikult isegi usun seda juttu. Muidu oleks meil "Marja poe" lakse ika päris mitu olnud. Aga ega see eelnev ei tähenda, et praaki üldse polnud, ikka oli. Lihtsalt oli ka inimesi, kes suutsid üsna paljusid asju ette näha ja võimalikku jama ennetada. Aegajalt uudiseid lugedes tundub, et praegusel ajal on olukord viletsam. Ja seda lihtsalt sel põhjusel, et me oleme mingis määramatus kolhoosis nimega EU. Seal aga ei suudetagi aru saada, et on olemas kodanikke, kes absoluutselt ei vastuta mitte millegi ees. Ja põhjuse annab olematu kaistussüsteem. Muidugi, ega need kohtud kiirusega ka ei hiilga. Kõik see tekitab karistamatuse tunde ja tagajärgi laliseb meie meedia iga päev. (Mul isiklikult on puhtalt seepärast väga raska kasvõi hommikul raadiot kuulata.) Vene ajal oli näiteks vangla ise siuke koht, kuhu lihtsalt ei tahetud minna, sest seal oligi rõve olla. Moodne vangla kipub pigem pansionaat olema. Läks küll teemast välja aga ma pakun, et puhtalt selle pärast pole need "putkad" kokku kukkund nagu artiklist võiks järeldada.

[Külaline]

Nõrgaks kohaks on veel sansõlmede-kohane lagi-põrand. Vanemates majades, kui see eterniitlagi kõrvaldada, sageli paneeli armatuur on tükati väljas.

[Eestikinnisvara]

Minujaoks tekitabki küsimuse just see, et kuidas need nõuka-aja ehitised kriisisituatsioonis käituvad?
Kõik oleneb majast ja üldist pilti siin maalida ei saa.
Siiski ütlen tänapäeva uusehitiste kaitseks seda, et uued elanikud maadlevad reeglina mikromõradega krohvis/pahtlis, mis on kiire ehitustempo loomuik tagajärg. Midagi ohtlikku siin ei ole. Õnneks on riik ennast varustanud peotäie spetsialistidega, kellele tuleb maja üle anda, et saada kasutusluba. Täna, olgem ausad, ehitades "hruśovka" stiilis, vist enam kasutusluba siiski ei saaks.

[entu1151]

no jah, meil oli vene ajal ütlemine,et eestlased täidavad vene seadusi saksa täpsusega siis ehitati ja toodeti palju asju suure tugevusvaruga. kriisiolukorrast siis eks nii mõnigi pomm on näidanud nende majade vastupidavust ! muidugi pole mõtet rääkida tolle aja krohvimise, maalerduse , torutööd ja elektritööde kvaliteedist.kuid sellepärast ei kuku ju maja kokku.katused....eks nendega on ka praegu probleeme.

[arvutihdd]

Olgem ausad, mõned neist ikka tänaseks väga sitas seisus ja buldooser oleks ainuõige valik. Samas kestavad nad oma 20-30 aastat kindlasti veel. Mõnda korteriremonti teed, siis on küll tunne, et ehita majale sõrestik ümber millegi kinnitamiseks. Teine maja jälle väga viis.
Küsimus on pigem: kas neid väga hullus korras maju on mõtekas remontida? Kokkuvõttes oleks kindlasti suht samas suurusjärgus see remont, kui uue tegemine. Aga nagu teame, siis koeral tuleb saba ka jupi kaupa maha võtta, et vähem valusam oleks .

[Joosep4]

Mu arust suurem probleem on see et ka järgmised 20-30 aastat ei pöörata maja seisundile väga tähelepanu, ja siis ollakse situatsioonis kus tuhanded inimesed on äsja teinud uued remondid ja korterid näevad ise välja väga 5, aga maja ise on tegelikult kokku kukkumise ääre peal.

Ehk siis mina artiklist võtsin välja sellise idee et omavalitsus peaks koostama tulevikuplaani ka eraomandite suhtes mida on massiliselt ja mille häving oleks suurem katastroof. Kui Nõmmel kukub vana eramaja kokku ja 3 inimest hukkuvad, siis on see hirmus õnnetus kahtlemata, aga kui Mustamäel kukub 5 korruseline paneelmaja kokku ja 100 inimest hukkuvad siis on see katastroof.

Ja kui üks eramaja peaks kokku kukkuma, siis teist samasugust arvatavasti niikuinii ei ole, aga kui üks paneelmaja kokku kukub, siis tekiks täielik paanika. Kes julgeks elada täpselt samasuguses majas mis on ehitatud täpselt samal aasta(te)l ja pealtnäha on küll täpselt samasugune kui see millega õnnetus juhtus.

Ehk siis, tulevase tragöödia ja sellest tuleneva paanika vältimiseks peaks omavalitsuse plaan ette nägema järjest tõhusamat ja regulaarsemat kontrolli. Ja siis keeruline küsimus - kui omavalitsuse ehitusspetsialist on määranud maja ohtlikuks, siis kuidas toimida selle eraomandiga. Kasutusluba ära võtta? Kuidas selline asi töötab? Kindlustus kindlasti enam ei kehtiks.

[Külaline]

Viimased postitused põhinevad emotsioonidel. Hoone seisukorra ja ekspluatatsiooni
mõttekuse, määravad ära- hoonete tehniline audit, kasutuspotensiaal ning haldussuutlikus. Mitte kamp arhitekte, ehitajaid ning kinnisvarahaisid. Või mis?
Imelik.

[Partija Munizipalnaja]

Joosepi arvamust toetan kahel käel ja jalal! Õige, maha lükkamine annab sissetulekut buldooserijuhtidele, buldooseriehitajatele, ehitusprahi vedajatele, kütusemüüjatele, naftapumpajatele. Enne muidugi ehitusjärelevalvekontorites istuvatele tibidele, inseneeridele.
Hiljem saavad tööd miljonid ehitajad, ehitusmaterjali tootjad-müüjad, vedajad, Ja mis kõige tähtsam - kinnisvarahaid. Viimased mõistagi annavad tööd tuhandetele omavalitsus-kontoritele, kes siis ka omanik-parteisid ära ei unusta. Tuhanded hästijumestatud tibid pangakontorites saavad jälle oma vahepeal ebaõiglase maailma vimkade mõjul tuhmunud jumet üles kõpitseda.
Üleüldse imestama paneb, et seda head ideed juba masu algul üles ei leitud. Miks me peame asju üksikjuhtudena lahendama nagu Sakalaga tegime, õige tööpõld ootab Mustamäel!
Vaja on ainult, et õiged ettevõtjad õigete parteigenossedega kokku saaks. See juhtub varsti - Langi seaduseparandus, mis annab uue hingamise meie partokraatlikule demokraatiale, jõustub üsna pea, ja siis hakkavad ärimehed oma rahaportfellidega suisa trügima Õigeerakonna ukse taga. Ja helge homne ongi tänaseks muutunud!
Vaja ainult omavalitsuse otsust!!!
Teie P. Munitsipalnaja