Ehitusfoorum

plaanis läbi maja punasest kivist korsten (katla-kamina.vent. lõõridega) katta kipsplaadiga.
Milline vill panna kipsi alla - kivi- või klaasvill? või peab fooliumiga spets.tuletõkkevill olema?

Selline ettevõtmine on keelatud ! Kui taoline porno plaanis, siis jäik kivivill vähese õlisisaldusega ehk tuletõkketööde vill. Antud töö mõjub sitasti mitte ainult tuleohutusele vaid ka korstnale ja tõmbele. Suht kiiresti läheb see korsten õhtale .

et miks ta halvasti tuleohutusele mõjub?

Korstent ei tohi kinni katta. Ainult krovhida tohid. Kui korsten mõraneb (näiteks suurest kuumusest kui ta seest põlema läheb), siis sa ei näe mõrasid ja varsti on sul tuli toas.

Insperktor kõps kirjutas:Selline ettevõtmine on keelatud ! Kui taoline porno plaanis, siis jäik kivivill vähese õlisisaldusega ehk tuletõkketööde vill. Antud töö mõjub sitasti mitte ainult tuleohutusele vaid ka korstnale ja tõmbele. Suht kiiresti läheb see korsten õhtale .

Huvitav, miks nii korsten kiiresti õhtale läheb? Tõmbele mõjub korstna soojustamine ikka positiivselt ja see ei halvenda sugugi korstna omadusi. Tuleohutuse eeskirjad on muidugi järgimiseks, aga ....soojustatud korsten pole sugugi paha lahendus.

taastaja


ps ei kutsu muidugi üles igasugu utiili soojustamise egiidi alla, käepäraste vahenditega, nägusamaks muutma.

Kui lubate diletandid teoretiseerima, siis ütleme: juhul, kui tuba on soe, aga korsten on külm, siis toimub korstna välispinnal sooja õhuniiskuse kondenseerumine? Aga lihtsamalt vaadates peaks siis enne kütmist külm korsten veelgi külmem ju olema. Mis omakorda põhjustab sisemist kondentsi kütmise alguses... jne

Ehk ei maksaks üle ka mõtelda....loomulikult peaks siin siis kindlaks tegema, et milliselt kasutatavast korstnast juttu puhuda. Kui tuba on soe ja korsten külm, siis ilmselt seda korstent pole mõtet soojustada, kui toa saab ilma korstent kasutamata soojaks. Kuidas siis, aga selle kivikorstna välispinnal toimub sooja õhuniiskuse kondenseerumine...sellest veel aru ei saa....aga luban, et mõtlen veel.

taastaja

.....ehk mõeldi, et kui ntx soojutatud korstent sihipäraselt(kütmiseks) ei kasutata, siis võiks seda lugeda nagu välispiirde seest soojustamiseks?

taastaja

Külaline kirjutas:Ehk ei maksaks üle ka mõtelda....loomulikult peaks siin siis kindlaks tegema, et milliselt kasutatavast korstnast juttu puhuda. Kui tuba on soe ja korsten külm, siis ilmselt seda korstent pole mõtet soojustada, kui toa saab ilma korstent kasutamata soojaks. Kuidas siis, aga selle kivikorstna välispinnal toimub sooja õhuniiskuse kondenseerumine...sellest veel aru ei saa....aga luban, et mõtlen veel.

taastaja

Noh, eks sama, mis juhul kui kivist välisseinale sisse poole villa paned. Aga see oligi rohkem selline teooriasoga. Pigem ikka see häda, et niigi külm korsten läheb veel külmemaks ja halvemini tõmmavaks.

Väike lisamärkus, et ahju kütmisel soojeneb ka korsten ja soojendab ruumi, ehk kütmine on efektiivsem. Vill selle väikese lisaefekti nullib.

Eks põhikorrusel ja ka järgmistel korrustel, kui need on kasutuses eluruumid, hoiab tubade temperatuur juba ise korstna niipalju sooja, et tuletegemisel probleeme ei tohiks tulla. Soojustamisest on siiani räägitud ainult külmades osades mida see korsten samuti läbib ennem kui katust läbib. Panin hommikul termomeetrid kahte korstnasse, millest üks on soojustatud ja teine mitte. Esialgsed tulemused igatahes üllatavad! ....aga mõõdan veel erinevatest punktidest, siis saab ehk paremaid järeldusi teha.

taastaja

Algne küsija kindlasti ei mõelnud omal pööningul kipsiga korstent vooderdama hakata. Mõõtmistulemused oleks muidugi huvitavad...

Nüüd raporteerin:

Üldiselt mõõtsin temperatuuri kahe lõõriga korstnal mil alumisel ruumil (+15) ja külmal(+2) teisel korral on korsten villaga korralikult ära soojustatud. 12 tundi peale katla kütmist oli 3m ennem korstna ülemist otsa temperatuur ventlõõris 22 kraadi.See viimane kolm meetrit on ka soojustamata.
48t peale kütmist 18kraadi. See paistabki olema tasakaalutemperatuur seal, kui väljas oli -8-13 kraadi külma. Küttelõõri ei saanud sealt pugeda, aga küttelõõri jalas olid temperatuurid siis vastavalt 50 /30 kraadi. Siis tegin uuest tule alla.

Maja teises tiivas on samane korsten ainult ventlõõril alt sisend kinni(teisel korrusel avatud) ja küttelõõr ühendatud kivist küttekehadega mida pole ammu kütnud aga neil on siibrid avatuna olnud, uksed kinni. Esimesel korra, eluruumides temperatuur stabiilselt nii 22kraadi ja teisel korral ruumide temperatuur +10(pole aktiivset küttekeha) Ventlõõris, 3m ennem korstnatippu +12!

Järeldusi ei saa teha kuna pole millegiga võrrelda.

Kui nüüd ka eluruumides korsten ära soojutada( koos külmada osadega), siis regulaarsel kütmisel on see küttekehale kindlasti hea - ahi-pliit hakkab kiiremini max võimsust andma. Kas see tõik, et nad siis ei saa jahtuda toa poole(soojendada samas tuba) on kehvem,kui küttekehad hakkavad sama kütte koguse juures rohkem soojust välja andma.Teoreetiliselt peaks see siis nii ju olema...
Kas ka nüüd see, kui seda alt üles soojutatud korstent üldse ei küta tuleb kahjuks või kasuks - ei oska õelda. Kui sinna lasta ainult ventilatsiooniõhku sisse, siis pole vast kahjulik? Aga variante on palju ja asi mõtlemisega toores...tahab pikemat seedimist...
seniks paremat, kui mõni siit miskit asjaliku leiab.

Hmm. Olen kasutanud mõlemat varianti - puhta vuugiga korstent ja ka 30mm tuletõkkekivivillaga kaetud korstent. Mõõtnud ei ole ja toimivad mõlemad hästi. Miks katsin villaga? Et hiljem katta viimistlusplaadiga. Katmata ei riskinud jätta, just võimaliku tuleohu pärast. Loogiline on, et kui köetakse,soojeneb kaetud korsten seestpoolt ja ei anna soojust läbi seina eriti ära. Katmata korsten on mõnsalt soe. Olen mõelnud, et katmata korstna puhul võiks ka korstnalõõris olla siiber, kuskil lae all, et pärast kütmist lükkad kinni ja alt üles liikuv õhk korstent kiirelt maha ei jahutaks . Muidu eluliselt olulist pointi, et miks katta või miks mitte katta peale ohutuse, ei näe, peale selle, et tuleohutusele ei vasta kaetud korsten kohe üldse mitte. Võtate endale liigse riski korstna kinnikatmisega. Kui ma ei eksi,siis vähemalt üks külg peab lahti olema.

Minul on suvemaja saunas vene keris, mis vajab 4-5h kütmist. Punasest kivist korsten läheb päris korralikult soojaks sellise kütmisega. See on suvisel ajal probleem sest korsten kütab omakorda liiga soojaks kaldkatuse aluse avatud magamisruumi. Sellepärast olen korduvalt mõelnud, et kataks korstna tuletõkkevillaga, metallvõrguga ja krohviks üle. Kas see on lubatud?

aero kirjutas: ... Sellepärast olen korduvalt mõelnud, et kataks korstna tuletõkkevillaga, metallvõrguga ja krohviks üle. Kas see on lubatud?

Tere!
See on keelatud ehk siis, seaduses selline lause: kasutuses olevat korstent, ei või kinni katta!
Korstent võib vaid krohvida värvida ja tuletõkkevilla võid kasutada vaid korstna ja
puidust vahele ning korstna ja sarikate vahel.
Andres

tere,

olen ise ka hädas nüüd oma korstnaga. All esimesel korrusel on kamin, teisel korrusel on elutuba, elutoa üleval külm pööning. Mure nimelt järgmine, magamistoa korstna äärest pressib sisse pigi. KAs võib olla sellest et pööningul on külm ja küttes korsten soe, tekib pigi ??
KAs peaks ka korstna soojustusele mõtlema ?
kas keegi oskab öelda, millega seda katta, et läbi ei tuleks? Hethel olen pahdeldanud ja värvinud ja ikka pressib läbi.

tubades korsten krohvitud, pahdl peal ja värvitud, pööningul paljas tellis.

Tänud abi eest!

Ega sellest pahdeldamisest ja värvimisest, küll mingit kasu pole.
Kõigepealt vaata, et puud oleks kuivad ja kui kaminal on uksed, siis lase ikka õhku koldesse, põlemise ajal, nii nagu Motamees õpetas!
Aastaid tagasi oli, ühel mu sugulasel sama probleem ja ta mässis korstna kivilla sisse ja peale sidus traadiga eterniitplaadid, et tuul villa sisse otse ei puhuks. Pigi kadus igatahes.
Ise ma aretaks sellise segu, kus oleks kivivilla puistevill ja lubi ja liiv. Kivivilla võiks olla umbes pool kogusest, nii, et asi koos seisab. Krohviks paar kihti peale ja püsiks soe, samas ei saa ka tuletõrje iriseda. Ise olen sellist segu kasutand muudel eesmärkidel . Ohtu sellest igatahes pole ja võib ka võrgu vahele panna, et segu püsiks.

tänud !

aga millega toast seda pigi korstnal katta ?
kas tuleb uuesti krohvikiht peale panna , või saab ka kergemini ?

Tere!
Peetrile: Aasta tagasi oli sellest juttu üleval potsepafoorumis. Kasutaja nõginina, soovitas pigi isoleerimiseks kasutada vesiklaasi. Täpset palju kihte seda vesiklaasi tuli peale kanda, ei mäleta, aga oli ikka rohkem, kui mitu kihti. Endal oli siis probleem pigi imbumisega korstna pinnale vannitoas, mis sai enne plaatimistöid kaetud 3X hüdroga, kuid ikka imbus läbi.
Proovi ehk aitab vesiklaas!
Andres (Andresto)

Olen märganud, et kui vuugid ja ka kivid (eriti silikaat osad ), on paksult pigi täis imbund, siis hakkab ka kergesti lagunema.Mõni üksik kivi võib minna nii pudedaks, et variseb kokku kui veidike müksata.Sellisel juhul oleks mõtekas kogu teema välja vahetada. Terveid kive aga saab uuesti kasutada ja pigi liguneb lahti kui kive vees leotada ja pärast survepesuriga pesta.

Kui on pigi probleem, tuleb esmalt lõpetada pigi teke. Kas vahetada küttekollet, panna roostevaba hülss korstnasse või soojustada korstent. Mõnel on ka vale kütmine (sussitamine).
Kui uut pigi peale ei tule siis võid juba kasutada kasvõi hästi katvat värvi.

tänud vastajatele,

tegu on uue korstnaga, eelmise hooaja lõpul paigaldati kaminahi (moodulahi.ee poiste poolt). Eelmine aasta oli majas ainuke kütteallikas ja köeti nädalaspaar korda. Seeaata paigaldati katel, mis on hetkel põhiallikaks. Kas viga on siis selles et nädalas 1-2 korda teen tule alla ( korsten jahtb maha ja siis kütan uuesti soojaks ja tekib kondents)? Samas mis mõttega siis majadesse üldse kamin pannakse ?
Hetkel pigi juurde tulnud, samas katusel korstnaümbrus lumest puhas. Ei tohiks nii olla, et küttes sulab lumi ja jookseb mööda korstent alla. Ja kas siis oleks väljast pigine ?
korstnal pole hetkel mütsi ka peas, oskate öelda kas see aitaks?

üritan homme, ülehomme vesiklaasiga üle teha. Eks jagan oma muljeid siis

Arvan, et katel on nii "ökonoomne", et korstna jaoks sooja ei jätkugi.
Vaata, kust maalt pigi tekib. Kui alles toa lae pealt, aitab veel korstna soojustamine, kui varem siis roostevaba hülss.