Ehitusfoorum

Tere

Mure järgmine: Algselt sai maja sarikate vahele pandud soojustuseks 50+25mm peno, alustades katusealuse välja ehitamisega, lisasin sissepoole 50mm kivivilla, mis juba iseenesest on vale, nagu ma aru saanud olen. Plaanisin algselt sinna veel 50mm villa juurde panna ja siis kile ning viimistlusplaat. Nüüd aga tulin mõttele, et kui paneks sissepoole hoopis 50mm penoplasti villa asemel ja laseks montaazivahuga tihedalt kinni, toimiks ehk ka aurutõkkena. Mõte iseenesesest on ajendatud sellest, et penot on teistest kohtadest üle jäänud ja nii saaks ka raha kokku hoida. Kui ma juba niikuinii olen asja algusest peale valesti teinud, siis mis oleks spetsialistide arvamus, kumb variant mõistlikum, kas jätkata villaga + aurutõkkekile või penoga?

Tõesti natuke on see kompott paigast ära. Lahendus peapeal. Kui tahate sellist võileiba teha, siis seesmine vahtplast peaks olema tihedam kui väljas . Kui praegu pandud eps 50, siis kasutada võiks eps 80 näiteks. Arvestades, et teil vahtplast "tasuta" käes on, siis tegelikult võite ka seda kasutada, aga aurutõkkeks paigaldage ikkagi kile, selline variant korraliku teostuse korral peaks töötama.

Küsimus : Kas villa ei saaks eemaldada ja asendada 75 mm vahtplastiga? Pannes vahtplast villa alla ja 50mm vill jääks peno peale, siis peaks arvutuste kohaselt ka kõik ok olema. Muide montaazivaht laseb auru kolinal LÄBI, vahtu kasutades ei saa küll 100% toimiva aurutõkke peale lootma jääda. Vahtplast peab võimalikult täpselt olema roovi vahele surutud. Vajadusel kinnitamiseks servad faasida, et saaks nakkepinna vahu jaoks.

Toetan eelmist postitust: kui kasutad mitud erinevat isolatsioonimaterjali, siis alati tihedam sissepoole. Praeguse variandiga (vill+peno) võib tekkida kondentsi-oht villa ja peno vahel, mis üsna pea hallituseks edasi kisub. Igal juhul tuleb sul jätkata penoga. Kui nüüd veel pedantsemaks minna, siis härrad ehitus-akadeemikud põllumajandusülikoolist ei soovita peno üldse puittarindites kasutada. Igal juhul tuleb sul väga hoolikalt aurutõke teha!

Tere. Härrad ehitus-akadeemikud muudes Euroopa ehitusülikoolides küll ei näe põhjust peno keelamiseks puittarindites. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Härrad ehitus-akadeemikud muudes Euroopa ehitusülikoolides küll ei näe põhjust peno keelamiseks puittarindites. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Eelduseks on loomulikult hoolikalt tehtud aurutõke. (Pakun, et härra Piirfeld kasutaks katuslae soojustamiseks ise pigem villa... ) Aga kui ehituslegend ei näe probleemi, siis võib probleemi püstitaja edaspidi rahuliku südamega magada.

Tere. Peno puitkonstruktsioonis eelduseks ei ole aurutõke, võib töötada ka ilma. Piirfeld kasutaks (kui rahakott vastu peaks) katuslaes vahtklaasi. Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

Piirfeldil on õigus, et võib kasutada EPS-i, aga seda on korralikult raske panna, nii et ei jääks mingeid vahesid ja tuul ei lõõtsutaks seal edasi. Liasks sellised materjalid võtavad lõppkokkuvõttes ka palju ruumi ja aurutõket, mida sa naguniigi ei suuda panna nii nagu tahetakse. (keegi ei suuda )

Parem korista see vill sealt ära ja kasuta seda:

http://www.varaehitus.ee/?pid=103&lang=6

Kas sa oled mõelnud, et äkki guugli videodes näidatakse seda paigaldust hoopis soojades maades, kus külmaks ruumiks on siseruumid ja väliskihis OSB hoiabki sissetungivat niiskust kinni ja elamises on põhimasinaks hoopis jahutuskonditsioneer?

Hr: Piirfeld Huvitav mis saab puitkonstruktsioonidest kui nende vahele peno panna?
Kuna antu juhul niiskus tükib majast välja, penost ta läbi ei saa siis poeb ta ju puittaladesse?

Tere. 1) Kogu meid ümbritsev õhk, karkassi vahe, puit sisaldab niiskust. 2) peno laseb niiskust paremini läbi kui puit 3) niiskus võib ja peabki tungima puittaladesse ... ja läheb ka sealt välja. Ja midagi ei juhtu, kui konstruktsioon on korrektselt konstrueeritud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld