Ehitusfoorum

Selline probleem ,et korsten higistab.Korsten valmis sügisel.Korsten hakkab vett välja ajama nii kui tule olen alla pandnud.Kütan ülepäeva katelt mis asub keldrikorrusel.Ühesõnaga andke tarka nõu mida teha ,et selle vee kuidagi ära saaks.Maja on muideks ehitusjärgus.Ette tänades.

Seestpoolt ilmselt? Mul oli sama asi pliidiga seotud. Mul aitas korstna soojustamine, kuna suits läheb praegu truubist praktiliselt kohe külma korstna osasse,sest II k pole valmis ja seal pmst õue temp. Ja siis soojustasingi korstna IIk põrandast kuni katusekatteni ära. Peale seda kõik ok. Muidugi 25- 30kraadise külmaga kütsin pliiti 2x päevas, just korstna pärast. Villa peale tekkisid muidugi lahedad jääpurikad ja -5kraadi juures hakkasid need sulama

Mul siis tegemist kivikorstnaga.

sootska kirjutas:Selline probleem ,et korsten higistab.Korsten valmis sügisel.Korsten hakkab vett välja ajama nii kui tule olen alla pandnud.Kütan ülepäeva katelt mis asub keldrikorrusel.Ühesõnaga andke tarka nõu mida teha ,et selle vee kuidagi ära saaks.Maja on muideks ehitusjärgus.Ette tänades.

Avalda mis tüüpi korsten sul on? Arvatavasti metallmoodul kuid ei pruugigi see kõige hullem olla. Põhjus ikka selles, et tekkib kondens ja see tekkib millest....

Jääb üle kütta maja soojaks ja korsten ühes sellega. Küta ikka iga päev .

Tegu on tellis korstnaga ja toast kütan veel kaminat ka .Vett ajab välja ka vuugivahedest ka.

Pane ööpäevaks talle puhur sabaalla ja kui kütad siis kuiva puuga ja igapäevaselt. Korstnast peab väljuma 100 kraadi e. korstna sisepind peab olema vähemalt 50kraadi. Kui seda sealt ei tule, ongi vesi korstnas.

kaminahjul õigus: anna piitsa, ära sussuta!

Juhin veel tähelepanu, et kütmise algul ehk kasulikum kauem otsesiibriga kütta (pliitidel on see võimalus kindlasti ja mõnedel kateldel samuti ja kehvematel vist ongi ainult otsesiibrid ) ja kui korsten ikka väga märg on, siis siiber ka pärast kütmist avatuks jätta. Ise kütan ka hästi külmade ilmadega samuti, kuigi korstnaga probleeme pole, aga siis ka ehk ei tule, kui korstna sisepind kiiremini üles soojeneb.

Loomulikult tuleb suurema leegiga kütta. Sul vist märjad puud või siis hästi väikse tulega kütad.

Jutt on mingist katlast .Millisest?Kui palju on korstnast % on külma e.küttteta ruumis?

Minul sarnane probleem.
Tegemist uue hoonega ja esimene talv kütta. Kütnud olen ca 2 kuud.
Katlaks on Atmos.
Korsten on laotud keraamilistest tellistest ja 2. korrus on välje aehitamata, ehk siis pea sama temperatuur mis väljas.
Kütmise ajal hakkab 2. korrusel korstna välispinnas vett välja ajama ja mitte vähe.
Ise arvan et probleem seisneb selles et suits liigub 2. korrusel olevasse külma korstnaosasse ja seal koheselt siis kondenseerub ning hakkab korstnast vett välja pressima.
Kuna talvel seal krohvida jms teha ei kannata, siis olen mõtelnud selle ära soojustada kivivillaga.
Ühest küljest on see vee välja ajamine küll esteetiline probleem aga teisalt see vesi korstna jahtumisel külmub ja seega lammutab ka korstent.
Küsimused:
-Kas mu eeldatud põhjus vee välja ajamisest on õige?
-Kas võib katta tavalise paroc kivivillaga (http://www.paroc.ee/channels/ee/buildin ... efault.asp) või peaks kasutama paroc FPS-i? Olemas tavaline kivivill 100 mm, kui panna FPS, kas 50mm aitab?
-Kuidas kinnitan selle soojustuse (tõmbaksin näiteks metallindiga kinni?
Ühesõnaga kõik ettepanekud ja arvamused teretulnud.

Järgmine aasta olen mõtelnud 2. korruse ära soojustada, seega siis ei ole enam nii külm seal. Ehk siis otsin nn ajutist lahendust käesolevaks talveks.

Tere,

Soovitan korstna otsast e pitsist väljuva suitsugaasi temperatuuri ära mõõta-see peaks olema praeguste pehmete ilmadega igal juhul 100 kraadi juures olema . Arvatavasti on seal temperatuur praegu väiksem, soojustama peaks siis niipalju ,et 100 kätte saaks. Muidu varsti korsten pigi täis ja lõhki.
Villa kohta ja soojustamise tehnoloogia kohta ei hakka soovitusi jagama.
Lisan ,et 100 kraadi siis ikka miinimum mis iga ilmaga korstnast väljub.

Enn

Enn kirjutas:...-see peaks olema praeguste pehmete ilmadega igal juhul 100 kraadi juures olema ...

See peab ka "kõvade" ilmadega sellise temperatuuri saavutama.

Kas Atmos pole mitte kuulus oma ökonoomsuse ja madala väljuvate suitsugaaside temperatuuri poolest?

Koos oma kaheosalise (järel)põlemisega.
Nagu Bullerian aga katel.

Motamehel õigus, iga ilmaga peab olema väljuv temp 100 kraadi.

Atmos on jah tuntud oma kõrge kasuteguri ja madalate väljuvate temp poolest. Ega see kasutegur kahjuks mujalt ei tule. Sageli kasutataksegi seepärast katelde juures metall ja keraamilisi korstnasisusi ja korstnaid.

Aga lõpuks ikkagi füüsika vastu ei saa: suitsugaas veeldub korstnas umbes 70 kraadi juures, vesi aurustub 100 kraadi juures ja jäätub 0 kraadi juures.

Rohkem ei enam targuta.

Enn

Ise soojustaksin ajutiselt kivivillaga , lootes, et korstnapõlengut ei teki jne., aga...sa helista kohalikule päästeametnikule ja las tema ütleb oma targa nõu(de).

Mis siis Ehitusveteran arvab pärast kivivillaga soojustamist?
Kevadel plaanin ikka roostevast terasest hylsi sisse panna, aga talv tuleb yle elada.

pikkk kirjutas:Mis siis Ehitusveteran arvab pärast kivivillaga soojustamist?
Kevadel plaanin ikka roostevast terasest hylsi sisse panna, aga talv tuleb yle elada.

Ma ju ütlesin oma arvamuse

Soovitan küsimuse "kütteseadmete" alla postitada, seal neid katlakorstna teemasid varem kah olnud.

Minul on see osa korstnast ära soojustatud, mis jääb väljaehitamata teisele korrusele. Kasutasin selleks tavalist kivivilla ja plekist karkassi keerasin ise kokku. Samas on ka korstnas, katla juures, temomeeter ja alla 220 kraadiseid suitsugaase püüan mitte korstnasse lasta.
Kui korsten on nüüd märg, siis tavaliselt märga pinda ei soovitata soojustada... Ehk võiks kohe, kui võimalik, toru korstnasse paigaldada.. kui ei saa siis proovida katla seadistust muuta, et saaks korstna kuivaks kütta või midagi sarnast..

Tere

Suured tänud kõigile nõuannete eest.
Rääkisin ka päästeametiga ja nemad kiitsid ilusasti villaga katmise heaks. Samas nad ütlesid et sellise probleemiga nad pole varem eriti kokku puutunud, ju siis keegi pole küsinud.
Otsustasin siis teha järgmist:
-kütan veel kord katelt, kui korstnajalg märgub siis kuivatan puhuriga.
-pärast korstna kuivatamist katan Paroc FSP 14 villaga ja tõmban tsingitud terastraadi või lindiga kinni. Teen seda kuni katusekatte pinnani, ehk siis kogu külma pööningu ulatuses.

Korsten on ise 9m kõrgune, 2. korruse külm osa algab 3m pealt ehk siis 6m on külmas.

Kuna sul läheb hulk villa sinna korstnale, siis oleks tahtnud just teada, mida päästjaametnik arvas odavamast ( pehmemast) Paroc kivivillast ? Näiteks
PAROC UNS 37 ?


Teada saime aga seda, et mõned korstnapühkijad on oma atesteeringu saanud millisel viisil Need, kes räägivad korstna "vaadatavusest"