Ehitusfoorum

Muidugi utoopia, aga lihtsalt tekkis pähe mõte, et kui kallis üldse teekattele soojenduse paigaldamine oleks?

Nt 50x2meetrit teed.

Teised roogivad lund, aga sina vajutad lumeormi alguses nupust kütte sisse ja terve sissesõidutee on garaažini must ja märg asfalt.

Võtaks voolu kümneid kilovatte ja maksaks sadu tuhandeid?

Suhtle Devi meestega, nemad targemad.

mina456 kirjutas:

Muidugi utoopia, aga lihtsalt tekkis pähe mõte, et kui kallis üldse teekattele soojenduse paigaldamine oleks?

Nt 50x2meetrit teed.

Teised roogivad lund, aga sina vajutad lumeormi alguses nupust kütte sisse ja terve sissesõidutee on garaažini must ja märg asfalt.

Võtaks voolu kümneid kilovatte ja maksaks sadu tuhandeid?

Mitmetes suurlinnades (Stockholm, Kopenhagen) on silma jäänud, et suured jalakäijate tänavad on puhtad ja kuivad. -10 juures peale lumesadu olid tänavad lörtsised ja märjad, järgmiseks päevaks jälle kuivad. Ei kujuta ette, palju maksab ca 1km pikkuse x10 m laiuse tänava sulatamiseks kulutatav energia.

Tegelikult pannakse seda ka kiviparketi alla. Energiakulust ruutmeetrile oleks tõesti huvitav lugeda.
Eks see kulu üsna jõhker ole. Kui hoiaks pidevalt sees või hakkaks soojendama külma kivi on ka teema mida on hea teada.

P.S Samas mida vanemaks jääd, seda rohkem naudid kehalist ja kerget füüsilist tööd, et vormis püsida.
Seda muidugi niikaua, kuniks seda jaksu on.

Tegelikult polegi see energiakulu minu mäletamistmööda nii meeletu. Kunagi käis läbi meilt prjekt, kust kunstmurugua jalgpalli väljaku all sooviti kasutada soojendust. Seal pidi se eküll tulema soojuspumba poolt ning ehituslik konstruktsioon selle all oli päris omanäoline. Et kui suunata see soojus ikka õigesse kohta siis nii palju seda ei lähegi. Ma võimsusi enam küll ei mäleta, kuid kasutati üsna suure läbimööduga toru ning suure sammuvahega. Mõnevõrra lihtsam ja minuarust ka turvalisem on otse el kaabel, analoogne nagu on siis sulatusrennides ning kõige ökonoomsem oleks seda lülitust teha kasvõi manuaalslet,mitte välistemperatuuri põhjal automaatselt.

erva kirjutas:Tegelikult polegi see energiakulu minu mäletamistmööda nii meeletu. Kunagi käis läbi meilt prjekt, kust kunstmurugua jalgpalli väljaku all sooviti kasutada soojendust. Seal pidi se eküll tulema soojuspumba poolt ning ehituslik konstruktsioon selle all oli päris omanäoline. Et kui suunata see soojus ikka õigesse kohta siis nii palju seda ei lähegi. Ma võimsusi enam küll ei mäleta, kuid kasutati üsna suure läbimööduga toru ning suure sammuvahega. Mõnevõrra lihtsam ja minuarust ka turvalisem on otse el kaabel, analoogne nagu on siis sulatusrennides ning kõige ökonoomsem oleks seda lülitust teha kasvõi manuaalslet,mitte välistemperatuuri põhjal automaatselt.

Jalgpallistaadioni küttevõimsus näiteks alekokk areenal on ca 700 kW. Neid staadioneid on veelgi. KUMU ümber on ka minuteada jalakäiate tee küttega.
IMHO on see meeletu kirves ettevõtmine ja suht mõtetu meie kliimas. Kui sul aga tekib kuskilt meeletutes kogustes liigset soojusenergiat (jäähall, külmamasinad vms), siis vast.

jääsulatuseks tavaliselt kasutatakse elektrikütte puhul 200-300W m2. nii vähemalt mul kuskilt meeles.
http://ee.fheprod.danfoss.com/PCMPDF/DSIG-20-EE.pdf
http://ee.fheprod.danfoss.com/PCMPDF/DTIP-18-EE.pdf

Kiire arvutus annab kasutades põrandaküttetoru sammuga 30 cm. Pealevool 50°C, välistemp -15°, tuul 2m/s.
Tulemus ~305 W per m2. Sel juhul on pinna temp ca 1.1 kraadi. Toru sügavuseks panin 8 cm. Ma nüüd aga ei oska öelda, kas see sügavus on piisav, et peal ka autoga kulgeda.
Kuna soe kipub ka allapoole, siis lisandub siia veel energiakadu.

Rääkimata sellest, kas tihedas lumesajus see kraad soe maapind suudab lund piisavalt kiiresti sulatada, sest kui küte sisse panna juba väikse lumekihi tekkides, on see sulatus vist juba kevadeni kestev ettevõtmine.

sadavat lund käigupealt ära sulatada ei pruugigi olla vajadust. Küll aga peaks olema efekti kerge sulailmaga, kui muu lumi praktiliselt ei sula, sest läbikülmunud maa altpoolt jahutab.

Ja kui oled sadanud lume kinni tallanud, siis aitab see teda rookimiseks lahti sulatada.

Oluline on panna kõige alla korralik soojustus, muidu pole tast tolku.

Kui raha laiant käes, võib ju paigaldada..
Kui raha jälle ükskord otsa lõpeb, siis ei pea seda ju sisse lülitama..

Kõnnitee alla küte toimib täitsa edukalt, ka asfaldi all. Endal 12*1,5 m kõnnitee all 3x1,8kW küttekaablit (DTIP-20, 400V), asja juhib Devireg 850 koos kahe pinnaseanduriga.

Väliala kütte mõte pole lume sulatamine, vaid selle üldse nn. ära hoidmine. Sisselülitamine käib vastavalt niiskusele ja temperatuurile, ehk kui andur tuvastab niiskust ja temp on etteantust madalam, lülitatakse küte sisse. Tiheda lumesaju korral muidugi pind täitsa puhtaks ei jää, aga sulatusprotsess väga pikk ka pole.

Kas tänavuste külmade ja lumekogustega on sul kõnnitee puhas olnud ja lund polegi lükanud käsitsi?

Kas tänavuste külmade ja lumekogustega on sul kõnnitee puhas olnud ja lund polegi lükanud käsitsi?

Mul on majaesise platsi suurus mis unkivi all kokku 8x12m, sellest 1,5m on nn. tinglik kõnnitee uksest jalgväravani ja selle all on küte. Algul plaanisin kogu platsi alla panna (kuna elektritöödega tegelen, siis otsustasin elektriteemal mitte eriti kokku hoida ja materjalid kah ikka oluliselt odavamalt käes kui muidu), aga kui kW kokku lõin siis oleks paljalt selle platsi elektritarve olnud natuke suurem kui kogu majal ja niipalju peakaitset suurendada küll ei tahtnud:P. Siis otsustasingi ainult uksest väravani kütte maha panna, kui teda pidevalt sees hoida siis hoiab ilusti puhtana küll. Aga kuna üle selle tee tuleb ka ülejäänud platsi lumi lükata, siis pärast hullu lumeuputust pole kasutanud tänavu. Sai küll pikk jutt, aga kokkuvõtteks hoiab ilusti puhtana. Siis kui väljas oli õhk -24, näitas maapinna andur 0, ehk siis väga suurt temperatuuride vahet pole vaja kütta.
Niimoodi sellel ilmselt pointi pole et kui lumi maas, siis hakkad sulatama, süsteem peab kogu aeg nn. toimivas olukorras olema, Devireg 850 ise reguleerib millal vaja kaabel järgi lülitada.
Mullu oli pidevalt taga ja elektriarvele väga suurt mõju ei avaldanud, aga hoidis puhtana ka.