Ehitusfoorum

Tere, asi siis sedasi, et plaan hakata omal kivimaja soojustama.
Leidsin internetist mitmeid materiale, nüüd sooviksin nende kohta kommentaare.

Kõige alla sooviksin siis panna kivivilla.
http://ehitus.delfi.ee/est/products/Soo ... ductID=720
Peaks nagu kõlbama?

selle peale miskine tuuletõkke plaat?

Kuid nüüd minu arvates kõige suurema probleemi juurde, mille dekoratiivsega see kõik lõpuks katta.
Ise leidsin internetist sellise asja.
http://ehitus.delfi.ee/est/products/Ehi ... ductID=846
Nagu aru saan, käib see kõige peale.
Mis kostate selle AMROC peale?
Kõlbab seda kasutada, on tal mingeid puudusi?
Iseenesest hinna poolest, tundub asi ok olevat.

Kuid kas kivivilla, tuuletõkke plaadi ja AMROC vahele käib veel midagi?
Kui jah, siis mis oleks selle muu maksumus.
Üleüldse pole ma sellest päris täpselt aru saanud, kuidas ma peaksin kivivilla kinnitama seina külge?


Samuti, kas keegi seletaks mulle ära. mis asi see on?
http://ehitus.delfi.ee/est/products/Soo ... uctID=1407
On see mingi kõik koos komplekt või saan ma millestki valesti aru?


Ma ei ole ehitusega just eriti kursis, seega abi palungi teadjamatelt.
Kuna raha samuti piiratud, siis pean selle kõigega ise hakkama saama.
Tänud vastajatele.

Vaatasin neid asju, läheb keeruliseks. Kõige lihtsam on vahtplast seina kleepida ja ära krohvida. Saab edukalt ka ise hakkama.

taastaja

Samuti, kas keegi seletaks mulle ära. mis asi see on?
http://ehitus.delfi.ee/est/products/Soo ... uctID=1407
On see mingi kõik koos komplekt või saan ma millestki valesti aru?

spets vill mida saab hiljem krohvida

Kuid miks see keeruliseks läheb?
Asi selles, et krohvida ma ei taha, tahan midagi muud sinna peale panna, laudu ka ei taha.
Kuid endiselt olen ma vastuse saanud vaid ühe asja kohta, kuid mind .huvitaks teised, eelkõige see AMROC
Kõlbab seda AMROC-i siis kasutada dekoratiivse soojustuse kattena või ei?

Muidugi võib. Nende analoogid on ka tõesti kaetud dekoratiivse kattega. Keeruliseks teeb see, neid plaate peab ju miski ka kandma soojustuse peal.

taastaja

Minu idee oleks sinna alla miskine karkass ehitada.
Kõige lihtlabasem oleks prussid panna klambritega seina peale ja siis prusside külge läheks tuuletõke ja amroc plaat.

Mis selle variandi kohta ütlete ja mis alternatiivid oleks kinnitamisele?
Mil moel ma peaksin kinnitama kivivilla, mille peale see peaks kandma jääma?
Sest ta päris ise ei jää ju sinna plaadi alla ikka püsima.
Aga kuna ma ehitusega nii kursis pole, siis neid täpseid lahendusi nii ei tea.

Kas see, tuuletõkke plaat sobiks sinna kivivilla ja amroci vahele?
http://ehitus.delfi.ee/est/products/Ehi ... oductID=44
Hind oleks täitsa ok ja paksus 12mm tundub ka mulle sobivat.
Idee kohaselt peaks vist sobima, aga kuna igasugu asju võib ette tulla, mida ma ei tea, siis sestap küsingi.
Ma ei tea, mis omadused millel on jne. Tean vaid seda, et kivivill kõlbab ja miski tuuletõkkeplaat + siis dekoratiiv plaat.

Ehitaja palkamiseks, mul aga raha ei ole, käed samas mul liiguvad ja tööriistad püsivad ka käes, mõelda oskan ka.

.Postitus Postitas part1 » 07 Veebr 2010, 17:58


....mul aga raha ei ole, käed samas mul liiguvad ja tööriistad püsivad ka käes, mõelda oskan ka.


Ega ei oska arvata, mis inimeste arvamusi kujundab..., aga kui idee on selline, siis või ju selle täide viia. Nii käibki üks tüüpilisemaid ehitusviise tänases Eestis. Mis seos on siin aga mõtlemisega... ja kesise eelarvega... ja paremal viisil soojema keskkonna saavutamisega?

ps. vastus tuli vist liiga kriitiline ja paluks mitte isiklikult võtta -- see oli üldistamine minu seisukohtadest lähtudes.

taastaja

Mul tekib selline küsimus, et kas ehitaja ei peagi siis mõtlema või? Mina arvan, et ikka peab küll, samuti omab eelarve suurt tähtsust.
Tegelikult ma küsitud küsimusele ikka pole veel eriti vastuseid saanud.
Kuid mõtlematuid ehitajaid on meil ju nähtud küll, buumiaegsed majad, lagunevad ja süttivad nüüd, kuna on kehvasti tehtud mõtlemalt ja oskamatult ning suvalt.
Mina ei kavatse seda viga teha, maja soojustamisega.

Sul juba nii lihtsate asjadega probleemid. Mis siis veel saab kui sa pead mõtlema hakkama kuidas lahendada akende või uste ümbrus? Või räästakasti juures soojustamine?

Ma nagu uurin, kas see material kõlbab ja millega oleks see mõtekas kinnitada.
Nagu ütlesin tahan asja õigesti teha, pole vaja siin ilkuda.
Muu pole mingi probleem, tegemise vaev.

Katuse puhul ei hakka ma midagi soojustama, see on juba pööningult ammu soojustatud.

Kõigepealt oleks vaja teada täpset praegust maja konstruktsiooni. Kiht kihi kaupa: mis kui paksult, mis järjekorras. Kuidas on nurgad lahendatud, üleminek sein-katus? Kuidas vundamendisokkel seinaks üle läheb? Kas aknad on "aukus" või saaks need tuua soojustuskihiga samale tasemele? Siis saaks juba edasi mõtlema hakata.

Tegelikult huvitaks mind eelkõige, kas minu väljatoodud material kõlbab selleks.
Aknad jäävad auku, vundamenti ei soojusta, soojustus on plaanis lihtsalt maapinna lähedal ära lõpetada.
Nurkade lahenduse usun et korraldab ka ära.
maja on suht sile, üks nurk on ainult pluss siis maja nurgad.
10cm kivivill alla, 12mm tuuletõkke plaat ja 8mm amroc selga. Oli minu mõte.

10 cm asemel soovitan 15 cm villa, endale tõestasin see talv ära, et 15 cm on miinimum.
Muidu klassika on puitroovitis villaga, kui tahad odavamalt siis 15 cm prussid horisontaalselt (kallim on 10 cm vertikaalselt, 5 cm horisontaalselt), tuuletõke, õhutusvahe ja siis fassaadiplaat (AMROC?) Prussid loodid ja kinnitad tugevate seina nurkklambritega. Hea loodida ja kinnituse saab OK. Kiviseinale on saada tugevaid betoonkruvisi, puurid augu ette ja keerad otse betooni. Fibo ja tuhaplokki saad otse kinnitada.
Võid vaadata www.isover.ee ja Marmoroci fasaadisoojustuse jooniseid, saad palju vastuseid otse kätte kuidas teha.
Räästakasti sisse seinakatteks võid vaid vahtplasti panna.

part1 kirjutas:Tegelikult huvitaks mind eelkõige, kas minu väljatoodud material kõlbab selleks.
Aknad jäävad auku, vundamenti ei soojusta, soojustus on plaanis lihtsalt maapinna lähedal ära lõpetada.
Nurkade lahenduse usun et korraldab ka ära.
maja on suht sile, üks nurk on ainult pluss siis maja nurgad.
10cm kivivill alla, 12mm tuuletõkke plaat ja 8mm amroc selga. Oli minu mõte.

Soovitaksin soojustusega ka maa alla minna (0,5-1 meeter).Selliseid talvesid nagu tänavu võib veelgi tulla.

Selge, amroc siis kõlbab?
Kuid oot, kas ma saan õieti aru, et kui panen kivivilla, sinna peale tuuletõkke plaadi, siis tuleb jätta õhuvahe fassaadiplaadi ja tuuletõkke vahele 5cm, kui lõpuks fassadiplaadi peale panen.?

Maa alla pole mõtet soojustama minna, sest see läheks liiga kalliks eelarve jaoks, samuti oleks see ebatasuv, effekt oleks väga väike.
Suurima effekti annab ikkagi see, mida praegu teen, seda ma tean.
Mul antud hetkel selline asi, et soojustus on, aga seespool, mistõttu on külmasildu tohutult ja maja kivikarp on väljaspool.

Tundub , et ehitusest väga ei jaga aga tead , mis annab suurema efekti ja , mis mitte? Tuuletõkke ja fasaadi materjali vahele peab jääm a miinimum 25mm tuulutusvahe mis on avatud räästasse

Kui uskuda tootjainfot ja reklaami, siis Amroc igati tänuväärne fassaadikatte materjal. Eelistaksin samuti Amroci penokrohvile. Praegusel ajal kiputakse rohkem mõtlema ehitamise ja materjalide maksumusele. Vähem mõeldakse kestvusele, töökindlusele. Maja on ju ka ühtlasi tarbe asi. on ikka vahe, kas fassaad kestab, 20 või 120 aastat. Samas, teisest küljest võtta, pole mõtet amortiseerunud ja varsti lammutamisele minevale majale paigaldada kallist ja kauakestvat fassaadi.

cartman kirjutas:Tundub , et ehitusest väga ei jaga aga tead , mis annab suurema efekti ja , mis mitte? Tuuletõkke ja fasaadi materjali vahele peab jääm a miinimum 25mm tuulutusvahe mis on avatud räästasse

Jah, ma jagan natuke materialide soojusjuhtivusest ja ka sellest, kuhu soe kaob, samuti sellest mis annab rohkem effekti ja mis tasub rahaliselt ära.


See on korralik kivimaja, alles 20 aastat vana, kui ta nüüd korralikult ära soojustan, siis kestvusega probleeme tekkida ei tohiks.
Siis tuleb mul vist amroc ikkagi võtta.
tegin mitmeid arvutusi ja amroc tundus väga ok hinna poolest, kui ta nüüd vastu ka peab, siis väga hea, siis oleks mu nõudmised täidetud.

Soojusjuhtivusest niipalju, et on endal praktiline kogemus soojustusega mil karkass vahel. Keskkütte akupaagile tegin puidust karkassi ümber ja vahele vill, kogupaksus 14cm. Kui akupaagis vesi kuum, siis katsudes selle karkassikasti ülemise osa pinda on selgelt pinna temperatuurist tunda kus karkassipostid asuvad. Karkassikohad on lausa soojad. Ometi on veel karkassiposti ja akupaagi vahel 42mm villa, mujal 140mm. Külmasillad missugused!
Ühekordse karkassipostidega karkassmaja seinal on neid külmasildu kokku ikka mitmekümne ruutmeetri jagu.

Veel võiks otsida üles mõni juba sellise siledate plaatidega kaetud fassaad ja uurida kuda väljanägemine tundub. Nii 50 aastat tagasi kaeti sarnaste siletate plaatidega ka palju individuaalmaju, aga aja möödudes need küll enam isuäratavad välja ei näinud. Nüüd ehk paremad fassaadiviimistluse materjalid. Aga suurte siledate plaatide paigaldamine fassaadile nõuab äärmiselt täpset paigaldust, et asi viisakas ka välja jääks näha. Läbivad kinnitused plaadi pikkusel jagatud sammuga ja naaberkinnitusega loodis, plaatide jaotus seinal on omaette teema jne....kõik jääb näha siledal pinnal nagu peopeal. Ühesõnaga igav ei hakka

taastaja

Just !
Mõtle selle fassaadiplaadi kinnitusele, - kuidas teeksid, ta on ju ikka päris raske (ma küll ei tea täpselt aga oletan, et on), kuidas vuugid kataksid, millega lõikaksid sirgelt sobivaid juppe, kas saaksid paigaldusega üksi hakkama ning plaatide asetusele nagu soovitati jne. Asetusele ja kinnitustele soovitan mõelda juba alla karkassi ehitades, muidu võib juhtuda, et ei ole kruvi kuhugile keerata.
Paigaldasin ise tuuletõkke kipsplaati. Üks plaat, 1200*2700*9 mm kaalus ikka mingi 20 kg aga sina planeerid ju betooniseguplaati, see ju raskem veelgi !
Paigaldasin vertikaalis, iga plaadi paigaldamisel ehitasin maapinnalt alla paraja kõrgusega toestuse, rihtimiseks liistakad alla.

P.S. veel.
Kui teed soojustuse villaga 100+50 mm ja paned roovituse risti siis mõtle töö käigu ja järjestuse peale. Kas paneksid kogu kihi 100 -st, siis risti roovituse 50 + vill 50 ja siis tuuletõke. Ühe päevaga tervet seinalaotust ikka sellisel kujul ära ei teeks ning siis ei pääseks olukorrast kus vill on tuuletõkkega vell katmata ja peab lahtiselt seisma ilmastiku käes või siis paned järjest ainult ühe päeva mahu. Aga roovitust ei saa ju panna ühe päeva mahu järgi, vaid ikka järjest terve sein (akende ümbruse tegemine ja kinnitused võtab aega tublisti lisaks !!!) ja alles siis vill.

Juhiksin tähelepanu ka, et kui muudetakse konstruktsiooni või hoone välisilmet (fassaadi) siis on kohustuslik projekt. Projekteerimine muidugi saab olla mitut moodi. Võimalik nii, et täidetud vaid formaalsus. Aga ka nii, et sellest on kasu tellijale, ehitajale, lõpptulemusele.
Eks me kõik näeme päevast päeva kaootiliselt ja vigadega iseehituslikus korras püstitatud hoooneid, mis ei sobi ümbruskonda ja kriibivad silma.

Ma küsin korra huvipärast, kas keegi teab, mis tööraha võetakse sellise soojustuse eest?
Maja sein on enamjaolt lihtne, üks väike nurk jookseb ümber maja ja siis üks rõdu moodi koht on.
Edasi on lihtsalt uksed ja aknad, mis ei ole eriti aukus.
soojustuspinda tuleks umbes 200m.
Mis umbes arvate/teate, mis pelgalt töörahaks võetakse?

Pakun hinna suurusjärguks 200kr/m2. Ilmselt juurde tuleks akna-ukse paled, plekid. Hinna sees siis ka vajalikud tellingud, kuni ühe korruse piires ja tööriistad. Hind ametlik, kuni 30km raadiuses asukohast.

Kuid mul tekkis üks idee veel.
Penoplasti ju saaks ka kivimajale seina panna?
Kuid nüüd on küsimus, mis maksab sellele võrk ja pritskrohvi peale panek või mis iganes krohvi, mis sinna pannakse?
Kas plaatidele vahele ka midagi pannakse, kas välimuselt jäävad mingid vuugivahed ka?
Asi on selles, et maja liigub maa liikumise tõttu, kuidas see penoplasti peal olev krohv vastu peab selle liikumise?

part1 kirjutas:Kuid mul tekkis üks idee veel.
Penoplasti ju saaks ka kivimajale seina panna?
Kuid nüüd on küsimus, mis maksab sellele võrk ja pritskrohvi peale panek või mis iganes krohvi, mis sinna pannakse?
Kas plaatidele vahele ka midagi pannakse, kas välimuselt jäävad mingid vuugivahed ka?
Asi on selles, et maja liigub maa liikumise tõttu, kuidas see penoplasti peal olev krohv vastu peab selle liikumise?

kergkrov soojustussüteemi tootjate kodukatel info olemas ju ja seda teemat ka siin nämmutatud piisavalt juba