Ehitusfoorum

Tere,

mure selline, et asendasin tavalise hõõglambi halogeenvalgustiga. Vahetuse käigus selgus, et algselt (või korteri eelmise omaniku poolt) on juhtmed veetud nii, et lülitiga on katkestatud N mitte faas. Seega on halogeenlambi trahvo praegu koguaeg "vooluall". Kas see võib kaasa tuua mingeid komplikatsioone (trahvo eluiga, suurem elektrikulu,...)?
Niisama ei tahaks "s***a" torkima hakata (juhtmeid ümber vedama), pealegi tundub, et eelmine korteriomanik on ümberehitusega veidi isetegevust teinud ja mõned harutoosid ära kaotanud.

Kas vool mitte ei teki ikka vooluringis.. või kuda see nüüd käibki?

sashaobrok kirjutas:Kas vool mitte ei teki ikka vooluringis.. või kuda see nüüd käibki?

Jah, täiesti õigus. Väljendasin ennast veidi valesti, "vooluall" pidasin silmas faasi jutme taga olemist.

Ei tee see faas ilma N-ta midagi. Näiteks võib tuua suvalise trafo, lüliti ja pistikuga varustatud elektriseadme (laualamp, arvuti, telekas jne.). Pistiku võid ju ükskõik kudapidi pesasse pista, aga lüliti katkestab neil ikka ainult ühte soont.

Ega see lahendus muidugi õige pole, sest ei vasta normidele. Ja kui nüüd tarvis trafot vahetada ja lülitist pinge välja lülitad, siis saad trafot eraldades surakat. Mingit sinu poolt pakutud elektrikulu või muud taolist muret sul aga pole.

Laualambil ,telekal ja laevalgustusel on ikka vist vahe sees? Nimelt on kaks neist seadmed ja üks paigaldis, nende puhul kasutatakse erinevaid pinge alt vabastamise meetodeid. Küsijal läheb see viimane raskeks kuna lüliti eksitab.
NB pistikühendusega seadmel ei ole lüliti mõeldud pinge alt vabastamiseks vaid tarbija sisse/välja lülitamiseks. Ilma pistikühenduseta tarbija korral peab lüliti lahutama faasijuhi (L) või mõlemad (L ja N ) korraga.
Pingestatud mähis võib kutsuda esile soovimatut tarbimist induktsiooni näol kuid antud kontekstis on see ebatõenäoline.

Tänan vastuste eest!

Proovin siis veel lähedal ja näha olevates harukarpides õnne, äkki õnnestub õiged juhtmeotsad üles leida ja L ning N ära vahetada. Kui ei leia, eks siis peab antud olukorraga leppima.

ristu kirjutas:Tänan vastuste eest!

Proovin siis veel lähedal ja näha olevates harukarpides õnne, äkki õnnestub õiged juhtmeotsad üles leida ja L ning N ära vahetada. Kui ei leia, eks siis peab antud olukorraga leppima.

Kui nüüd eesmärgiks on teha nii nagu on õige, siis pead korteris enamus harukarpe üle käima. Samas, omal ajal keevitati harukarpides ühendused otstest kinni, sellega saavutati töökindlaim kontakt. Kui nüüd karpides vanad ühendused lahti lammutad ja uued teed, siis vaevalt sul keevituseks vajalikku instrumentaariumi on. Otseselt katki pole midagi, aga töökindlus väheneb ja karpide kallal pusimise käigus võivad juhtmed ka ära murduda.

Ma eeldan, et sul on omaaegne alumiiniumjuhtmestik.

amp kirjutas:Ma eeldan, et sul on omaaegne alumiiniumjuhtmestik.

Tegelikult on vaskjuhtmed läbipaistva isolatsiooniga. Ühendusi pole veel lahti kiskunud, aga ajastule vastava musta teibiga on ühendused pealt kinni mätsitud. Kui lahtivõtmiseks läheb, siis ühendaks ilmeslt uuesti kokku "torgatavate" ühendusklemmidega.

ristu kirjutas:

amp kirjutas:Ma eeldan, et sul on omaaegne alumiiniumjuhtmestik.

Tegelikult on vaskjuhtmed läbipaistva isolatsiooniga. Ühendusi pole veel lahti kiskunud, aga ajastule vastava musta teibiga on ühendused pealt kinni mätsitud. Kui lahtivõtmiseks läheb, siis ühendaks ilmeslt uuesti kokku "torgatavate" ühendusklemmidega.

Selge, aga juhtmestik on siiski vana juba. Selle kallale minemisel pead isolatsiooni murdumise võimalusega alati arvestama. Ja need omaaegsed vasksooned vajavad arvatavasti oksiidikihist (vastavalt vajadusele, ka isolatsiooni all olev juht, peale isolatsiooni ärakoorimist) puhastamist, enne taasühendamist. Kui nüüd aastaid seisnud harukarpidele kallale minna, siis võib kasu asemel sellest kahju tekkida - kuskil hakkab midagi särisema, mõnes toas vilguvad lambid, mõni pistikupesa muutub kasutuks. Üle võiks nad küll vaadata. Aga kui "operatsiooni" eesmärk oleks kunagi valesti tehtud ümbertegemine, harukarpides toimetamise näol, siis võib asi lõppeda ka mahukamate remonttöödega.

Kontrolli kas teiste ruumide valgustid ja lülitid on õigesti ühendatud. Kui ei ole siis on Sul juba kilbis 0 ja faas omavahel ära vahetatud. Tõsta need ringi ja ongi korras.

hs kirjutas:Kontrolli kas teiste ruumide valgustid ja lülitid on õigesti ühendatud. Kui ei ole siis on Sul juba kilbis 0 ja faas omavahel ära vahetatud. Tõsta need ringi ja ongi korras.

Ära niimoodi küll tee! Kutsu parem elektrik ja leiate koos parima lahenduse.

amp kirjutas:

hs kirjutas:Kontrolli kas teiste ruumide valgustid ja lülitid on õigesti ühendatud. Kui ei ole siis on Sul juba kilbis 0 ja faas omavahel ära vahetatud. Tõsta need ringi ja ongi korras.

Ära niimoodi küll tee! Kutsu parem elektrik ja leiate koos parima lahenduse.

Ära seda teed tõesti mine! Iial ei või teada, milliseid ratse on juhtmestikus eelnevalt tehtud, arvestades just praegust faasi ja neutraali paigutust.... Pole näiteks sugugi harv juhus kui neutraalisoonest võetakse nn. "maandus" mõne seadme korpusele või pistikupesa kaitsekontaktile. Ja alati ei pruugigi see esmapilgul nähtav olla.
Pigem katsu praegu selle anomaaliaga leppida ja võta lähima viisaastaku plaani juhtmestiku vahetus

amp kirjutas: Samas, omal ajal keevitati harukarpides ühendused otstest kinni, sellega saavutati töökindlaim kontakt.

Töökindlaim??? Mis mõttes? Miks keevitati ainult otsad kuigi ühendati pikalt ning miks ainult alumiiniumjuhi korral ?
Elektripaigaldise käidu kohapealt, nõus selle seisukohaga

Kutsu parem elektrik ja leiate koos parima lahenduse.

Ma olen ka keevitatud (sulatatud) vaskühendusi kohanud. Ju siis jäi korrosiooniteema sellisel juhul kordades väiksemaks tõrkepõhjuseks. Ja koos olid tõesti ainult otsad. Aga kui ots on juba koos siis pole mõtet ülejäänud asja enam kokku ajada. Ilmselt oleks ka kogu kokkukeerutatud osa sulatamise puhul isolatsioon kaduma läinud. Aga ma pole näinud kuidas see protsess toimub ja seega oskan ainult oletada.

Imelik kirjutas:

amp kirjutas: Samas, omal ajal keevitati harukarpides ühendused otstest kinni, sellega saavutati töökindlaim kontakt.

Töökindlaim??? Mis mõttes? Miks keevitati ainult otsad kuigi ühendati pikalt ning miks ainult alumiiniumjuhi korral ?
Elektripaigaldise käidu kohapealt, nõus selle seisukohaga

Kutsu parem elektrik ja leiate koos parima lahenduse.

Töökindlaim ses mõttes, et kui metall on viidud sulanud olekusse ja siis see suland tahkub, tekib tervik, millele ei mõju igasugu tegurid (niiskus, puudulik kontaktpind) nii hävitavalt kui lihtsalt kokku keeratud ühenduse puhul. Alu puhul oligi metalli enese keemiliste omaduste tõttu keevitamine ainus, mis viis ohu riski miinimumi. Keevitati ka vaske. Vaske ka joodeti kokku, olen kohanud selliseid ühendusi harukarpides, muidugi jube ajakulu ja töömaht, aga eks igal ajal on omad arusaamad ja vajadused.

Imelik kirjutas: Töökindlaim??? Mis mõttes? Miks keevitati ainult otsad kuigi ühendati pikalt ning miks ainult alumiiniumjuhi korral ?

Pikalt ühendati seetõttu, et see kokkukeerutamine ja keevitus täiendasid teineteist kontakti kindluse mõttes. Oli ka teine, puhtpraktiline põhjus- keevitustrafo n.-ö. "massi" krokodill oli küllaltki lai, et tagada hea ühendus. Olen ise seda tööd saanud paaril objektil proovida.
Muide, tehti mingi aeg ka sellist imelooma, nagu vasetatud alumiiniumsoon...

Ise kahtlustan küll, et otsad keevitati seoses sellega, et tagada pehme materjali kontaktpinna surve (vältimaks keerme lõdvenemist). Keevitatud vaskühendusi pole kohanud. Torix klemmi sarnaseid suure kontaktpinnaga vedruklemme ei tuntud ja kruviühendused vajasid järelpingutamist ning oli oht murdumisele liigsel liigutamisel.
Kahe tihedalt kokkukeeratud (uhe ja sama) pehme materjali kontatpind on reeglina oksiidivaba (isegi õues).