Ehitusfoorum

Lamekattuse kompott ülevalt: ruberiod, OSB, õhuvahe, vill 150mm, vill 50mm, aurutõkke.

Probleem: Kaks viimast kuud krohviti seinu, nii et niiskus oli kõva. Aurutõkke ei olnud kohati korralikult pandud - polnud teibitud ja korstna läbiviigus puudus (korsten on ehitatud kuni katuse õhuvaheni- talv tuli peale). Majas kaks korrust, esimesel põrandakütte - soojust ca 19 kraadi ja teisel hetkel veel ühendamata radikad. Lame katusel on ventilatsiooniaugud külgede peal kokku 4tk (katus ca 10x10m).

Mure siis selles, et kondensaat hakkas villast läbi tulema ja kogunes aurutõkke paberile kus sai vee välja laskmiseks augud tehtud. Oleks vaja hakata tegelema teise korruse laega- tuleb kipslagi aga ei julge kondensaadi tõttu.

Kas ma toimin õigesti kui?
1. Vana aurukõkke maha
2. Villa paiknemist üle kontrolida, võimalikud augud ära soojustada (sh korstna läbiviik)
3. Radikad tööle
4. Uus aurutõkke peale
5. Siis, kui ilmatingimused võimaldavad tuulutus torud katusele

Mõistlikum oleks ikka nüüd märgunud soojustus eemaldada, oodata soojemat aega ja siis kõik uuesti otsast alata. Paberi asemel oleks kindlam paigaldada aurutõke.

taastaja

Vill 150mm+vill 50mm-see on vähe soojustust katuse jaoks...

Pead tegema nii:
1. Vana aurukõkke ja vill maha
2. Kindlasti on vaja kuivata katuse konstruktsiooni ja OSB plaadi
3. Soojusta minimaalselt 300 mm. villaga või siis 200mm EPS-iga (polüsterooliga)
4. Kui paned villa pane ka uus aurutõkke peale,kui EPSi siis ei ole vaja
5. Paigalda oma eramule korralik ventilatsioon

Jõudu!

vill maha jah.see lugu hakkab hallitama

200mm epsi soojajuhtivus täpselt sama mis 200mm villal.Nii et mõni mees peaks end selles teemas ennast veidi täindama.
http://www.estplast.ee/et/karkasskonstruktsioonid
http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProdu ... irjeldus=1

aga märja villa peab ikka välja koukima

Ma võin küll eksida, kuid antud juhul tundub, et sel villal ei saagi soojapidavust olla, kuna ei ole kaetud tuuletõkkega või mõne muu tuult tõkestava materjaliga. Praegusel juhul on arvatud, et OSB kaitseb villa, kuid seal on õhuvahe, mis on ventileeritud 4 avaga. Ehk siis, läbi ventilatsiooniavade toimub katuse tuulutus, mis viib villast sooja minema...või õigemini puhub sinna külma sisse. Seega alt tulev soojus ja pealt tulev külm õhk tekitavad kastepunkti kusagil villa sees ning seetõttu sul asi vesine ongi. Kaitsmata villal pole erilist mõtet, pane seda siis 200, 300 või 500 mm, tulemust ei ole.
Soovitan lisada tuuletõke villa kaitseks. Kui eksin, siis palun valgustage mind uuemate trendide osas.

Kuule Jack Norris. tuuletõket tuleb panna siis, kui õhu liikumise kiirus soojustuse peal ületab teatud piiri. Ja kui on 10x10 alaga millel on 4 pisikest õhuauku, siis seal "pööningul on õhu liikumine pea olematu. Kui üldse tuuletõkkest rääkida, siis sellega võiks katta soojustuse mis on õhuaugust ca 1m ulatuses.
Põhimõtteliselt sama olukord on puistevilla kasutamisel - sellele ei pane keegi täies ulatuses tuuletõket peal.


Aga teema algatajale: Tõepoolest, kui niiskus on saanud villa sisse, siis on ta sinna läinud läbi aurutõkke. Lase vesi aukudest välja, oota suve ja vaata siis soojustus üle.

Võime ju siin oletada milline on katusealuse kõrgus ja kus paiknevad tuulutusaugud, siin võib tegu olla praegu ka puuduliku tuulutusega katusel.
Ise kasutaks selle aurutõkkepaberi asemel ikka korralikku kilet.
Kui Teil on tegu kivivillaga, siis tuleb vesi suht kergelt villast välja, jääb vaid üle augud teha ja küte taha panna. Klaasvill tuleb kindlasti eemaldada, sellest ei saa elu sees vett kätte.

Kui kõrge on üldse tuulutusvahe ja augud ?

Lamekatus on ilus, aga krt enamus nad lekivad.

Jajah, Jack räägib õiget juttu. Endal ka värske kogemus käes - üks kurtis, et vesi soriseb mööda seina alla, et ei tea, kas soojustust ehk villa sai vähe või mis viga.. Lagi oli siis altpoolt: kämpinglaud, aurutõke, villa 300mm talade vahel, siis tükk tühja maad ja siis sarikad, mille peal tihe laudis ja kärgsindelkate. Soojus pääseb lahedalt üles vastu laudist, see soojeneb üles, külma ilma puhul tilgub kondensaat sarikatelt alla, soojema ilma puhul sulatab soojus katusekatte peal olevat lund, tekkinud vesi voolab mööda katet räästa poole, seal enam soojust pole ja vesi jäätub taas. Nii koguneb räästa peale suur hunnik jääd. Uuesti pealetulev vesi ei leia enam mujale teed, kui sindli alla, seal ju vahed sees ja jooksebki kenasti mööda siseseina sisse. Mitu probleemi üheskoos. Vill peab olema pealt ikka päris hästi kaetud, ka väike augukene tuuletõkkes on liiga palju. Olen näinud, kuidas ca 20 mm augu pärast tihendusmassis on ära külminud terve toanurk. Külm ja soe liiguvad ju koos õhuga.

Ja veel üks märge - katuse alla pääsenud niiskus tavaliselt külmub ära aluskatte all härmatisena. Kui soojem ilm, siis sulab ja tilgub kenasti aurutõkke peale. Sain kord ise vitsad - ei viinud ventilatsiooni otsa sügisel läbi katuse, mõtlesin, et küll kevadel teen... Aga kui ühest katuseakna nurgast hakkas vesi sirisema, siis asja uurides tuli selgus kätte. Viisin toru läbi katuse ja probleem lahenes.

Lugupeetud kodanik Piike, teil on lae soojustus pehmelt öeldes kehvalt tehtud. 300 mm villa on selline kogus, et sealt ei tohi tulla sellist sooja läbi, mis katusel olevat lund sulatama hakkab.
Ja veel, kui tekib kondensaat sarikatele, siis see on niiskus mis on tulnud toast... järelikult aurutõke ei pea.

Abi variandina kui midagi enam lõhkuda ei taheta, siis võib pööningule tuule tõmbama lasta mis kuivatab kõik jama edaspidi ära. Aga siis on meil õhu liikumiskiirus piisavalt suur, et on vaja soojustuse peale lisaks tuuletõket.

Kulla MCGyver, minu maja soojustus/tuuletõke/ventilatsioon jne. on tehtud korralik ja ehitatud ise ning endale. Enne seda maja on tehtud kokku 4 maja, kaks neist kivimaja ja kaks vanemat ristpalkmaja. Need vanemad said siis totaalse ümberehituse osaliseks. See selleks. Eelpool kirjeldatud juhtum oli ühe hädalise elamises. Aga aurutõkke suhtes on sul õigus, kust mujalt see niiskus sinna pööningule ikka saab!