Ehitusfoorum

Tere on siin inseneere kes oskab vastata:nimelt plaanis teha uus põrand 100m2 kinni vibratud killustiku peale::1.panna liiva padi loodi 2.peale põranda peno 100 ja siis uuesti teistpidi 50. 3. panna 2 kihti põranda kipsi mis omavahel plaadi liimiga siduda.hiljem tasandus(vajadusel)ja siis juba põranda kate materjal (laudis,parkett).Soov on mitte kasutada betooni.

Ma arvan,et see jääb umbseks.Umbes samamoodi aga ilma penota ,kile,kergkruus,kips 2x

Täitsa tahaks näha ja käia sellise põranda peal pärast. Krõbiseb üks paar aastat ja siis oled 10 senti madalamale vajunud ja kips pooleks ja vildaki.

Tegin mingi 4-5 aastat tagasi Pärnus ühes korteris sisevimistlust ja avastasin seal huvitava põrandate tegemise viisi- fibokruusa kihile oli laotud kas kaks või kolm kihti põrandakipsi ujuvana (eks kihid olid ikka vist omavahel mingil viisil fikseeritud) ja paistis, et asi tomis, sest poeg käib tellijaga läbi ning siiani pole nendel põrandatel häda midagi. Alles hiljuti võttis lahti osa põrandaliiste(juhtmete peitmine) ja ei olnud see põrand kuhugile ujunud ega isegi vajunud millegipärast.

Tere!
sashaobrokiga ühel meelel!
Fibo mulle iseenesest meeldib, aga lahendus: fibole 2 v. rohkem kihti kipsi, pole hea mõte. See fibo krutib ja sätib seal all end pidevalt ja nii, et mingi aja möödudes on käidavamad kohad lohus. Fibo vastavalt retseptile seguga läbi segatud ,OK!
Andres

urmasr kirjutas:Tegin mingi 4-5 aastat tagasi Pärnus ühes korteris sisevimistlust ja avastasin seal huvitava põrandate tegemise viisi- fibokruusa kihile oli laotud kas kaks või kolm kihti põrandakipsi ujuvana (eks kihid olid ikka vist omavahel mingil viisil fikseeritud) ja paistis, et asi tomis, sest poeg käib tellijaga läbi ning siiani pole nendel põrandatel häda midagi. Alles hiljuti võttis lahti osa põrandaliiste(juhtmete peitmine) ja ei olnud see põrand kuhugile ujunud ega isegi vajunud millegipärast.

Olen yhe sellise tegemisega kokku puuutund, kole jebimine oli, et kergkruus paika saada ja kips peale, et kõik loodis kah igatepidi olex

Kuna endal samuti ühe korteri renoveerimine käsil, siis otsustasin Sasha...... nõu kuulda võtta ja panna põrandale paksem kiht soojustust(3x50), kaks kihti põrandakipsi ja selle laminaat peale ning paar konvektorit seina. Võib- olla tulevane üürnik või omanik ei salligi põrandakütet ja siis on see mõtetu investeering.

urmasr kirjutas:Tegin mingi 4-5 aastat tagasi Pärnus ühes korteris sisevimistlust ja avastasin seal huvitava põrandate tegemise viisi- fibokruusa kihile oli laotud kas kaks või kolm kihti põrandakipsi ujuvana (eks kihid olid ikka vist omavahel mingil viisil fikseeritud) ja paistis, et asi tomis, sest poeg käib tellijaga läbi ning siiani pole nendel põrandatel häda midagi. Alles hiljuti võttis lahti osa põrandaliiste(juhtmete peitmine) ja ei olnud see põrand kuhugile ujunud ega isegi vajunud millegipärast.

olen kuulnud ka et Raplas ühes koolis tehti fibokruusa peale analoogne põrand aga paari(2a.) aastaga oli käidavale kohale tekkinud u.2cm lohk.Aga kool on ikka midagi muud kui eramu põrand,kaalun ka seda varianti.

sashaobrok kirjutas:Täitsa tahaks näha ja käia sellise põranda peal pärast. Krõbiseb üks paar aastat ja siis oled 10 senti madalamale vajunud ja kips pooleks ja vildaki.

tere
Aga kui kasutada kipsi asemel rohelist(põranda saepuruplaati)?Pagan et selle tuulutamisega on alati 1 probleem.aitäh

See fibo kannab minuarust ainult siis, kui talle on otsa valatud näiteks monoliitne betoon. Igal muul juhul põhjustavad kõiksugu punktkoormused (inimene seisab keset tuba) aegamööda krõbinate ümberpaiknemist mugavamasse asendisse (seina äärde).

nu korteris teine asi kus betoon pind all kuid seal olen ka näinud kus kergkruus täidetakse pealt liivaga ja looditakse liivaga siis ei pidavat kivid jooksma hakkama. ei näinud kas fibrasid selle liiva sinna või mitte aga liivakiht oli peal küll ja kui alguses käisin siis puistasid kergkruusa.
kuid parimat juhust olen näinud lasnamäel korteris kus töömehed , ei saanud projekteerija tööjoonistest aru ja valasid 1cm tasanduskihi asemel 10cm betooni põrandale. ja siis kadusid.

vanakala kirjutas:nu korteris teine asi kus betoon pind all kuid seal olen ka näinud kus kergkruus täidetakse pealt liivaga ja looditakse liivaga siis ei pidavat kivid jooksma hakkama. ei näinud kas fibrasid selle liiva sinna või mitte aga liivakiht oli peal küll ja kui alguses käisin siis puistasid kergkruusa.
kuid parimat juhust olen näinud lasnamäel korteris kus töömehed , ei saanud projekteerija tööjoonistest aru ja valasid 1cm tasanduskihi asemel 10cm betooni põrandale. ja siis kadusid.

mis edasi sai

vot ei tea mis sai. käisime kunagi vaatamas ja klient soovis väljalõhkuda aga seal oli niisamagi ohtlik juba käia kuna hunnik raskust valati ruumi ja vaevalt naabrid oleks seda lõhkumist väljakannatanud. meie igatahes loobusime seal midagi tegemast kuna oleks pidanud alla korrustele panema ka lisa toed lõhkumise ajaks mida nõudis ka järelvalve ja naabrid polnud sellega nõus ja me jäänud ootama millal kokkuleppele saavad omavahel. igatahes päris julm asi keerati kokku kliendile. korter oli lasnamäel.

Maxiti kodulehel kergkruusa põrandast põhjalik infomaterjal olemas. Usaldage spetsialiste. http://maxit.ee/media/34/porandatooted/ ... REVIEW.pdf

Aastaid vist 5 tagasi sai Tallinnas ühes korruselamus tublisti kipsitöid teostatud. Seal pandi usinasti keramsiiti põrandatele ja topelt kips peale.Ei mingit liivaga tihendamist ega muid lisa komponente. Aadress oli Jakobsoni 17 vist. (7 korrust). Ehk keegi siin viibijatest elab seal ja oskab kirjeldada mis olekus põrandad nüüd on.

Tartus Kaitsekolledzi peamajas Riia mäel ka enamus põrandaid kergkruus+2x põrandakips,ja päris pikalt juba,huvitav milline seal olukord on?

Olen ise teinud ühe raamatukogu põranda ja mittu korteri põrandat. Mida te ajate,et krõbiseb ja ei tea veel mida.On olemas erinevate mõõtudega kraanuleid. 2-3mm oli parem parem variant kui suuremad kraanulid.

teinud 3-4 sellist põrandat , asi täitsa toimib ei krudise ega vaju , kui kihi paksus on 10-20 cm , siis kasuta keskmist fraktsiooni ja vibrata korralikult kinni (40kg vibra ), viimaseks tasanduseks kasutada peenemat fraktsiooni , siis tõmmata korralik paks kile , vuugid kinni teipida , seejärel kaks kihti põranda kipsi , kihtide vahele kas plaadi segu või niiskuskindlat pva liimi . Selline põranda varjant ilmselt kõige odavam praegu , 100 m2 ühel mehel 2 päeva .

iseteinud kirjutas:teinud 3-4 sellist põrandat , asi täitsa toimib ei krudise ega vaju , kui kihi paksus on 10-20 cm , siis kasuta keskmist fraktsiooni ja vibrata korralikult kinni (40kg vibra ), viimaseks tasanduseks kasutada peenemat fraktsiooni , siis tõmmata korralik paks kile , vuugid kinni teipida , seejärel kaks kihti põranda kipsi , kihtide vahele kas plaadi segu või niiskuskindlat pva liimi . Selline põranda varjant ilmselt kõige odavam praegu , 100 m2 ühel mehel 2 päeva .

Peenemat fraktsiooni ei tohi kasutada jämedama peal .Seda kuidas paljast fibo kruusa tihendad 40kg. vibraga tahaks kohe oma silmaga näha. See ei ole tihendamine vaid allveelaeva mängimine. Loe eelpool olevat tootja juhendit.

rokikale , kui ei ole näinud siis proovi järgi , enne kui midagi mahategema hakkad , igaljuhul on fibo kruus vibratav , muidugi alla 20 cm pole mõtet ,ja ega ma ei mõelnudki et peenemat fraktsiooni ei tea mitu senti , vaid lihtsalt kui latiga tõmmates jääb kuhugi väike lohk , siis sinna

Lgp. iseteinud. Loe oma eelmist postitust.
Lumesaaniga saab ka veepeal sõita aga millegipärast tehakse seda põhiliselt talvel.
Mis on selle peene fraktsiooni mõte seal lohkudes ja mis sellega edaspidi toimuma hakkab.
Tootja andmetel paksemate kihtide puhul võib kergkruus tiheneda kuni 5% st. kihipaksus 20cm. võib tiheneda kuni 0,5cm.
Kuna mõtetelugemine ei ole mu tugevaim külg võisin ka su plaanidest valesti aru saada.

Kas peno peale võiks ka muid materjale kasutada peale betooni ?

Minul siin oleks lihtne küsimus , et miks mitte betooni .Äkki ikkagi mõtleks omanik asjad korralikult ennem läbi , kui hakkab tegema ja ise välja mõtlema .Kõik need ebatraditsioonilised varjandid on ebakindlad ja nüansidega .Nagu kirjutab keegi , et siiani toimib , see tähendab ju , et tegijad ise ka eriti ei usu asjasse.

Sugulase majal on põrandad kergkruus + 2 kihti põrandakips + saepuru põrandaplaat + parkett. Täiesti toimib juba aastaid, ei krõbise ega midagi.

Kui tegemist vaadata siis tundub tsipa ebakindel. Ise tegin peno + põrandaküte + betoon Vähemalt tundub kindlam ja hea mõnus kergeid vaheseinu peale teha.

Ma olen muidugi nõus mina siin-iga, aga ikkagi mõtlesin varjanti kus peno peal on kaks kihti laudist risti kruvidega kinni üheks suureks tervikuks ja senna pealu näiteks mingi parkett. Kergem üksinda teha, kui betoonitööd .
Mis on selle lahenduse viga ?