Ehitusfoorum

Niisiis endal plaan keldri vundamenti soojustama hakata. Selle aasta külmad tulevad vägisi keldrisse .
Küsiks siis siinkohas et kas piisab sellest et panna 100 ne peno 2m püsti pidi et ca 60 cm jääb sokliks ja ülejäänud siis maa alla? ja kas kellelgi on endal tuua näiteid enne ja pärast soojustamist. Ja kas on ka mingit vahet mis peno sinna maa alla saab kas valge või sinine?
Mul praegune pilt on selline et majaümbert on peaaegu roheline ei imesta kui kusagilt lumikellukesed varsti paistavad ja kelder seest ülemised nurgad ja aknad täiesti härmas. Palju niiskust ka muidugi kuna pinnavesi suht kõrge .

maa külmumispiir on u 1.20 noh,pigem soovitatakse seda kasutada erinevate torustike maa alla paigaldamisel.allpool peaks olema seda maasoojust ka.aga loogiliselt võttes kui väljas viskab 25-35 miinust ei ole seda maasoojust äkki kuskil.10 peno on raudselt hea.5 ne kaitseb juba ka millegi eest.mida rohkem seda uhkem ikkagi.ma olen näinu jooniseid kus seda püstipenot on vähem pandud(2m maa sees on muidugi kindla peale minek)ja on pandud siis ka ümber perimeetri lapiti.selle pinnaseveega on selline asi,et äkki kui võimalik võiks oma krundilt kuhugi ära juhtida.kui kalded jms.asi lubab.niiskesse,vettinud maapinda pole vist hea seda suure struktuurilist penot panna.oleks hea äkki tihedamat vundamendi oma panna.aga siis on asi soe küll.ja õige oleks jah pinnasest kõrgemale see soojustus tuua.siis ei teki ka külmasilda.kõik mida siia kirjutasin on teoreetiline.äkki tuleb tarkasi ka

Muidugi võib takka kiita ja tegelikult annabki soojustamine sooja tulemuse, aga keegi ei tea ju kuidas Teil see keldrisein ehitatud on, et kas üldse tohiks sinna peale soojustust panna. Maapinnast allapoole võib panna. Keegi ei keela,kui raha olemas, aga neid 60 senti sealt ülesse - see on küsimus? Sellest on ka piisavalt juba räägitud, saate vanematest teemadest vastused ise kätte.

taastaja

Kas keldrit köetakse ja kasutatakse eluruumina?

Pool majast on katlamaja ja teine pool lihtsalt ruum kus siis hüdrofor ja muud vee torud.hetkel on lae alune üsna külm aga põrand (kruusa pind) seal ei ole miinust kuna vee pumpamiseks tehtud augul pole jääd. Ja vundament on 40 cm paks ja valatud betoonist ( vene ajal) 73 aastal.

Vundamendil peab vahtplastil olema EPS 120 või parem. Muidu külmav maapind lõhub ära. Kui pinnas on kuiv siis piisab vaid vahtplasti kleepimisest ja maapinnapealse osa krohvimisest, kui märg siis mummukile ja hüdrotõke. Sügavamale kui külmumispiir pole vahtplasti mõtet panna, kuid piisab isegi väiksemast ulatusest.
Praegused külmad tõestavad, et keldrile tasub ikka soojustus teha, külm tuleb soojustamata betoonist 2 päevaga läbi, kui oli -25 kraadi külma oma maja näitel.

Kalvis kirjutas:Vundamendil peab vahtplastil olema EPS 120 või parem. Muidu külmav maapind lõhub ära. Kui pinnas on kuiv siis piisab vaid vahtplasti kleepimisest ja maapinnapealse osa krohvimisest, kui märg siis mummukile ja hüdrotõke. Sügavamale kui külmumispiir pole vahtplasti mõtet panna, kuid piisab isegi väiksemast ulatusest.
Praegused külmad tõestavad, et keldrile tasub ikka soojustus teha, külm tuleb soojustamata betoonist 2 päevaga läbi, kui oli -25 kraadi külma oma maja näitel.

Mis eesmärki kannavd seal mummkile ja hüdrotõke ?

Mummukile eesmärk on pinnasest pressiv vesi dreenida allapoole (ja/või tuulutada niiskust välja). Mummukile ei ole hüdrotõke.
Hüdrotõke ei lase veel imbuda vundamenti isegi siis kui mummukile ei tööta oma tasemel
Mummukile vajalikkus on üldse küsitav, hüdrotõket soovitan igal juhul. Nimelt praktika on näidanud, et vihmade ajal tekib vundamendi juures lokaalsed uputused, kus vesi pressib pahinal läbi kivist seina keldrisse. Ja kõige lihtsam viis sest jamast lahti saada on hüdrotõke keldri seinal.

Tere. "Ja kõige lihtsam viis sest jamast lahti saada on hüdrotõke keldri seinal"!! Ühendatud anuma seadus, mida õpetati vist 7. klassi füüsikatunnis seda väidet küll ei kinnita. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ühendatud anumate seadusega pole mingit pistmist, sest probleem ei ole põhjavee keldrisse sissetungimises vaid vundamendist lokaalse vihmavee sissetungi takistamises. Mitmetel tuttavatel on just see häda - räästas tulnud vesi sisuliselt otse voolab keldrisse. Kes hüdrotõkke tegid on tänaseks sellest probleemist vabanenud.
Kui on põhjavee probleem siis paned seda hüdrotõket või mitte, igal juhul on keldris vesi.

Tere. "Lokaalne uputus" ońgi ajutiselt tõusnud põhjavesi, mida juhtub vähemalt 1 kord kahe aasta jooksul kindlasti ka parima dreenpinnase (liiv/kruus) puhul. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hüdrotõke ei lase ju taldmiku kaudu vundamenti imbuvat niiskust sealt enam välja. Järelikult hakkab sein kuivama sisse poole ehk keldrisse. Kui ma sinna näiteks sauna ehitan siis on ju varsti selle saunaga jokk (ma tean, et keldrisse pole mõistlik sauna ehitada aga muud võimalust pole). Olen ma asjast õieti aru saanud?

Kui sa hüdro välja paned ja sisse sauna teed, siis hakkab lisaks vundamendi kaudu tulnud niiskusele ka sauna soe niiske õhk kivisse kondenseeruma ja püüab ikka edasi külmema poole liikuda ja toppab hüdro taga ja lõpuks tuleb pakane ja kiva külmab poorides liigniiskuse ja vee jäätumise tõttu lõhki.

kas hüdro pannakse sissepoole või väljapoole penot?