Ehitusfoorum

Kui ostsite maja ja seal ilutsesid suvel plastaknad ja uksed , siis nüüd on teil võimalus tunda saada puidu paremust.
St soojapidavus on tunduvalt suurem.
Praeguseks on suudetud raskustega selgeks teha seda vahet ,õnneks tulid appi ilmad.

See on see teema a`la kellele ema,kellele tütar...

Enne olid korteril puitaknad, nüüd plastaknad. Viimased on soojapidavamad-toatemperatuur tõusis kohe paari kraadi võrra.

Vaidlen vastu neile kes kiidavad plastaknaid. Nimelt kui ikka õues korralik külm siis oled akna juures nagu väljas, sest õhkab meeletult külma. Kinni kiilumisi on tulnud ette ja kui vaadata hoolega plastaknaid siis on ka näha, et vajuvad kaardu allapoole kuigi on kiilud õigete kohtade peal alla. Põhjus on lihtsalt selles, et plast väsib ja märgatavalt kiiremini kui puit. Miinuseks on seegi, et ei ole võimalik viimistleda kui on toimunud kolletumine mis iganes põhjusel.Miinuseks seegi, et plastaken on õhuke ja jätab majale laskeava välimuse kui maja väljast veel lisasoojustusega katta.
Siin räägiti, et plast on tihedam ja korter soojem. Lõpuga olen nõus kuid mitte plast ei anna sooja juurde vaid ikkagi tihedus st. tihend raami ja lengi vahel.Samuti see, et klaas on kindlalt tihendiga fikseeritud, mitte ei kõlise tuule käes vastu raami.
Puitakna rõõmuks võin lisada plussid ja need on: Ülevärvitavad, laia lengiga ja kahekordse raamiga (annab palju lisa energiat), millese on võimalik paigaldada topelt klaaspakett või siis kasvõi kolmekordne sisemisele ja välimisele kahekordne, ei ole tehismaterjal (taastuvenergia), eripärased ( ei anna plastist teha) jne.
Minu vaatevinklist tuleb ikkagi kasutada puitaknaid ja see on minu arvamus kellel on otsesed kokkupuuted mõlemat sorti akendega.

Lääne-Virumaal pandi umbes 6-7 aastat tagasi ühele koolimajale ühe tuntud eesti aknavalmistaja puitaknad ette. Eelmine suvi käis sama firma neid aknaid juba remontimas, kuna osad raamid ja lengid olid kohati läbi mädand. Aga seda remonti tuli teha osaliselt 3 korrusel väljaspoolt maja.

Sai suvel kodus akendele nn säästuremont tehtud.Vanal majal nõukaaegsed topeltraamidega puitaknad.Sisemised raamid võtsin lahti,puhastasin värvist, klaasivalts sügavamaks ja uued 10mm liistuga paketid sisse ja sisemistele raamidele soonde paigaldatav tihend külge.Välimised raamid tuleb kunagi hiljem uued teha.Teisel korrusel on plastaknad ees.Vahepeal kui väljas -19 külma oli siis panin huvi pärast termomeetri kahe raami vahele.Toas oli sooja 20,kahe raami vahel -10 ja õues -19.alumisel korrusel katsuda käega klaasi-mõnus soe.teisel korrusel katsuda klaasi-oluliselt külmem.Nii et pole need ühekordsete raamidega aknad nii head midagi.
Kui peaks uuesti tegema siis raame enam lahti ei võtaks vaid telliks uued paketid vanade klaaside mõõtude järgi ja väljapoole mingid x liistud välja mõelda,nii oluliselt vähem tööd ja tulemus sama.

Lihtsalt nii huvipärast võiksid need kellel võimalus ( aknapaled väljast tegematta) mõõta kui palju on plastakende välimine mõõt sellise külmaga kahanenud (-25C).
Tean, et nad tõmbavad kokku aga kui palju meie praeguse külmaga?
Päevavalges mõõdan enda aknad ka üle.
Omal on üks (viiest) 160cm pikk aken unbes 4mm vertikaalse vahe sissetõmbanud aeroci ja makrofleksi vahele . Aerocist on ka õhukese kihi kaasa võtnud. Sellel aknal ka alumised nurgad seest natuke jääs kui välistemp alla -20C ja sees +22C ja õhuniiskus 38%. Praegu on väljast krohvimatta ja lihtne enne krohvimist uuesti vaht lasta.
Sissepoole lasin krohvimisel krohvi sisse panna lengitihendid ja arvatavasti tuleb need ka väljapoole panna.
Aga kui see ainult ühe akna imelik juhus siis peaksin vist pretensiooniga valmistajale tegelema.

äkki tõmbas hoopis vaht kokku?

Kahjuks ei mõõtnud neid sooja ilmaga üle aga hinnapakkumise joonistel olnud numbrist 1480mm on saanud praeguseks (-24C) 1476mm.
Mõõtsin ka IR termomeetriga lengi temperatuuri:
seest- küljed +14C all +12C ja nurgad all üks +5C teine -0,6C. ülemised +12C +10C. Seest mõõtmisel peaks arvestama ka valgelt plastilt peegelduvat toasooja sest jäätunud koha temperatuuri mõõtes näitas +1C.
väljas- küljed -12 - 14C alumine äär ja nurgad -16C.
Vahu kiht ju suhteliselt lengi pikkusesse küllalt õhuke, ei tea kuipalju vahul on lubatud kokkutõmbumine sõltuvalt temperatuurist?
Või on võimalus, et lengi sisse on tekkinud jäätunud kondents mis tekitanud külmasilla?

Tere!
Ei seda hinnapakkumise ja reaalselt tehasest väljastatud mõõtude ühilduvust, ma küll ei usu! Oli juhus, kus lahtikäiva osaga aknal, see keskmine post oli pikem, (täpselt ei mäleta) ca 5mm. Teised sama objekti aknad olid enam-vähem võrdses mõõdus +/- millike. Paigaldada aga tuli, kohendasin ta käima ja käib tänaseni üle 10ne aasta. Neid tellimusmõõdust väljas aknaid - uksi, on varem ja hiljemgi ette tulnud ja väga tuntud tehase omi, nii plastikust ja puidust, kus isegi avasid tuli ringi teha.
Andres

Mõõtsin ka ühe valmis maja mõne aasta ees olnud moodsaid puitaknaid. Üllatuseks olid nende soojustnäitavad numbrid kehvemad.
Niiet ei ole see puitakna erilise soojapidavuse jutt kuigi veenev.

Kui keegi tahab võrdluseks pakkuda Tallinna kandis võimalust mõõta hea puitakna lengi temperatuuri siis võib teatada madalkoda@hot,ee.

Aknad ja nende soojusjuhtivus

PVC-akna lengi ning raami soojusjuhtivused, mida hetkel Eestis on võimalik hankida algavad U-0,85 W/m²K (mis on väga hea näitaja kuid ka väga kallis) kuni U-1,7 W/m²K, mis on 58mm odaval profiilil. Selgituseks mida väiksem number seda väiksem soojusjuhtivus (e. parem soojapidavus).
Eestis toodetavate puitaknaraamide soojusjuhtivused jäävad enamasti vahemikku 1,3 – 1,7 W/m²K
Nagu näha on aknaraamide soojusjuhtivuste osas erinevused küllaltki suured ja seetõttu ei ole mõistlik kõike nn ühte patta panna.

Klaaspakettide osas on sama lugu nagu raamiprofiilide SOOJAPIDAVUSEGA:
2 x 18mm õhktäidisega U-1,4 W/m²K
2 x 18 mm argoontäidisega U-1,1 W/m²K
3 x (2x 10mm õhktäidisega) ning ühe selektiivklaasiga U-1,4 W/m²K
3 x (2x 10mm argoontäidisega) ning ühe selektiivklaasiga U-1,2 W/m²K (kehvem kui 2 x 18mm vahega argooniga??? sest klaaside vahe, mis ongi soojusisolaatoriks, on väike)
3 x (2x 10mm argoontäidisega) ning 2 x selektiivklaasiga U-0,8 W/m²K
3 x (2x 15mm argoontäidisega) ning 2 x selektiivklaasiga U-0,6 W/m²K
3 x klaaspaketis nagu näha, kui ei ole kasutatud 2 selektiivklaasi (mida 3 x klaasil annab olulist lisaefekti kui sisemisel ja välimisel klaasil ära kasutada), siis on väiksemate vahede tõttu isegi kehvemate soojusjuhtivuse näitajatega kui 2 x klaasiga ja suurema klaaside vahega lahenduse korral.
2 x klaaspaketil kaks järjestikust selektiivklaasi ei toimi, kolmekordsel parandab aga soojapidavust üle ühe klaasi kasutatav selektiivkate väga olulisel määral.

Kokkuvõttes 3 x klaaspaketil 2 selektiivklaasi kasutamine parandab (võrreldes tavaliste klaasidega) soojusisolatsiooni ca 130-135 %.
2 argooni kambrit kokku parandab klaaspaketi soojusjuhtivust ca 30-35 %, olenevalt vahede suurusest.
Aknaraami soojajuhtivus võib paraneda isegi kuni 40%, kui kasutada tavalise U-1,4 W/m²K asemel U-0,85 W/m²K raami, kuid kuna aknaraami osakaal testiakna mõõtude juures 1,82m² on ca 10 x väiksem, kui klaaspaketil, siis määrab see ka oluliselt rohkem juhul, kui on tegu paremate näitajatega klaaspakettidega (head lahendused U-0,5-0,7 W/m²K).
„Swisspacer” klaaside vaheliistud (alumiiniumist liistude asemel) parandavad akna soojusjuhtivust ca 5%,
2 x tihend ca 2-5% jne...

PVC ning puitaknaid on erinevaid ja ei saa öelda, et PVC-aken ei pea sooja ja puitaken peab. See sõltub milliseid aknaraame, klaaspakette, tihendeid ja muid aknakomponente on kasutatud.
Siinkohal lisan lingi artiklist "Puitaknad versus PVC aken", mis on loodetavasti abiks silmaringi laiendamisel: http://www.kalesy.ee/puitaken-vs-pvc-aken.htm

PVC-akende suurte kahanemistega tekkiva paigaldusisolatsiooni probleemide vältimiseks kasutage näiteks "3 in one" isepaisuvat aknapaigaldustihendit, mis on alati elastne ja ehitusdeformatsioone kompenseeriv, õhutihe ja tuuletihe, niiskust mitte imav ning kindla laiuse ja soojusjuhtivusega (näit 66mm laiuse korral alati U-0,7 W/m²K).
Võib kasutada lisaks veel ka tuuletõkke isolatsiooniteipi akende paigalduse maksimaalse õhutiheduse tagamiseks, sest näiteks passiivhoonetel on oluline tagada 50 Pa testirõhu juures <0,6 1/h. St, et 50 Pa üle või alarõhuga testides, „Blower door” testiga, ei tohi õhuvahetus olla ruumis suurem, kui 0,6 korda tunnis).

Eelnevast järeldades näeme, et akende puhul võib olla tegu küllaltki suurte soojusisolatsiooni või ka muude omaduste erinevustega.
Tuues võrdluse meile hästi tuntud autode maailmast, me ei arva ju ometi, et kõik autod on ühesuguse võimsuse, kiirenduse, kütusekulu jne näitajatega.

Paremaid valikuid!
Eerik Kirs
Aknatehas OÜ
eerik@kalesy.ee

Kuid kui suur see vahe ikka lõppkokkuvõttes on kui on valida 1.1 W/m²K ja 1.2 W/m²K või 1.0 W/m²K vahel? Kui akna pinda on kokku kusagil 17m2? Palju ma aastas rohkem soojust/raha kaotan, kui valin 1.2 W/m²K 1.1 W/m²K või 1.0 W/m²K asemel?

Leidsin oma talvel kirjutatud teksti ülesse ja lisan:
Akende mõõt on praegu (+20C) täpselt 1480mm (mõõdetud sama mõõdulindiga) ja seega tõesti kahanevad aknalengid külmaga.
Tähendab et tuleb kas välja vahetada montaaživaht sellise vastu mis lubab liikumist (elastsem) või paigaldada lisatihendid.

külaline 818 kirjutas:Kahjuks ei mõõtnud neid sooja ilmaga üle aga hinnapakkumise joonistel olnud numbrist 1480mm on saanud praeguseks (-24C) 1476mm.
Mõõtsin ka IR termomeetriga lengi temperatuuri:
seest- küljed +14C all +12C ja nurgad all üks +5C teine -0,6C. ülemised +12C +10C. Seest mõõtmisel peaks arvestama ka valgelt plastilt peegelduvat toasooja sest jäätunud koha temperatuuri mõõtes näitas +1C.
väljas- küljed -12 - 14C alumine äär ja nurgad -16C.
Vahu kiht ju suhteliselt lengi pikkusesse küllalt õhuke, ei tea kuipalju vahul on lubatud kokkutõmbumine sõltuvalt temperatuurist?
Või on võimalus, et lengi sisse on tekkinud jäätunud kondents mis tekitanud külmasilla?

Räägime siin akendest endist aga mitte keegi ei seleta lahti kuhu see aken paigaldada. Lisan väikese märkusena, et olgu aken milline tahes ja kui see on valesse kohta paigaldatud konstruktsioonis (lugemiseks esimene artikel http://www.soudal.ee/files/akensuur.pdf ) siis jäävadki aknad külmaks.