Ehitusfoorum

Minu 190 m2 maja dets küttekulu oli ioonküttega 1890 eeki kogu maja. Kas on veel kellegil vaielda ioonkütte effektiivsuse teemal.

Ma sõitsin bensiiniga Tartusse. Kas on veel kellegil vaielda ?

Kui ma tahan kellelegi näidata, et seade tarbib vähe elktrit, siis ma selle koha või kliendi ka leian, kus see seade vähe elektrit tarbib.
Kui matahan näidata, et tarbib palju, siis vajadusel leiab ka alati sellise objekti.

Ioonküte on täiesti tavaline elektriküte ja täpselt sama tulemuse oleks saanud ka tavaliste elektritennidega.

Lasin ka 2008 aasta oktoobris paigaldada Leidi Ioonkatla,kütsin sellega kuni 2009 a.jaanuari kuuni ning siis ostsin kaminasüdamiku ja kütan kuni siiani ainult sellega!
Maja suurus siis ca.220m2
Kahekorruseline kivimaja 100mm peno fassaadiga
aknad uksed vahetatud
El.arved siis olid alatest 1800-6900.-(viimane arve sai siis otsustavaks)
Kes tahab siis võin oma katla pakkuda müügiks kui on huvilisi!

.... korrektses eesti keeles pole ühtegi sõna, milles oleks kaks "f" tähte kõrvuti...

aga see kaldub siinsest teemast muidugiu kõrvale...

..naera pooleks. Hea teema Veikko! Kui oleksid kütnud maasoojuspumbaga oleks su elektriarve 470.- krooni olnud.

Tere!
Ei hakkaks eraldi teemat tegema, aga küsiks samuti natuke nõu endast targematelt selles valdkonnas.
Maja kolmekordne, ühiselumu tüüpi, kus kõik korterid umbes 30 m2 (tuba, köök ja väike WC ning duššinurk koos), I korrus, kaugküte ammu tagant ära võetud ja igaüks kütab, millega saab,kes elektriga, kes on ahju või kamina sisse ehitanud. Soovin kindlasti põrandakütet, kuna põrandapaneelide all pole mingit soojustust. Hetkel seest lammutasin kõik laiali, põrandal 2x 25mm peno. Nüüd küsimus: kas mul oleks mõtekam paigaldada elektrikaablid või ioonküttel vesipõrandaküte. Kaablite korral tuleks kolm kontuuri ( toa osa, köögi osa ja WC+ vannituba) ja ega ioonkütte variandi puhul vist tuleks sama. Küttele lisaks tuleb mõelda ka soojale veele. Kuna juhtmed vahetan nagunii välja, siis endal mõlgub meeles kolm varianti sooja vee saamiseks- umbes 100 boiler või läbijooksuga midagi( Atmos vms.) elektrikütte korral ja soojusvahetiga boiler ioonkütte puhul. Tore oleks saada teada ka teiste arvamusi. Tänud ette!

Sellisel juhul loomulikult küttekaablid. Kui palju kordi peab ometi meelde tuletama, et iga energia muundamisega kaasnevad kaod. Kui võimalik pane soojustus paksem.

Tänan vastamast, ei tahaks rohkem soojustust panna, kuna ei soovi korterisse sisenemisel astet ja midagi peaks soojust salvestava betoonikihi jaoks ka jääma.
Milline on arvamus 100l el.boileri või läbijooksu soojendi kohta?

Minu arvamus on boiler.

Aga kas läbijooksu oma ei soojenda mitte konkreetselt vajatavat veehulka kui boiler kodust äraolekul uhab ikka mingil määral elektrit võtta+ läbijooksu soojendi kompaktsus väikeses korteris?

Millegipärast ei ole Eestis ühtegi töötamas näinud. Tahab suurt peakaitset ka.

Kas tõesti jääb 20kW kaitsmest väheks 3- 5 kW boileri jaoks. Eksisin ennem margi nimetuse kirjutamisega, õige on Atmor ja guugeldades tuleb neid hulgim, muidugi kui lisaks on veel korraga kogu põrandaküte, pesumasin ja elektripliit taga, siis mine tea, äkki lööbki automaadi välja. Unustasin lisada, et korterisse on võimalik paigaldada 3- faasiline vool ja neid soojendeid toodetakse ka 380V pingega.

Pane põrandale niipalju peno kui mahub, sinna peale ujuvana näiteks tapiga osb ja tollele otsa korkpõrand. Seintele õliradikad ja ioonküttesüsteemist alles jäänud rahaga kütad 10 aastat.

Ei ole ka paha mõte, aga siis pigem juba salvestavad radikad programmkellaga öösel kütma, kui on 2-tariifne elektripakett.
http://www.harjuelekter.ee/index.php?pr ... ct_details&

Jah ilus küll, aga selle raha eest saan nii küttekaablid kui ka betooni näol soojusmahtuvusega põranda arvestades, et mulle jääb sinna praeguste külmade korral ühest sellisest salvestavast radikast vist väheks.
Sashaobroki varianti vaatasin ka natuke hindade suhtes (kiikasin nii õliradikaid kui ka konvektoreid). Ajus seedib see konvektorite variant kuna sellisesse korterisse ei saa vist teha komplektset ja ideaalset ventsüsteemi ja arvestdes, et konvektor kuivatab õhku sutsu rohkem kui õliradikas ja enda algeline mõistus selles valdkonnas ütleb, et siis ei teki seda niiskuse probleemi nii drastiliselt. kuigi kavatsen lae natuke allapoole tuua, et saaks panna vähemalt paar ventauku, mille viin köögisolevasse õhušahti. Vannitoa vendi pärast ma ei muretse, sinna teen aegreleega sundventilatsiooni.
Põrandaküte imponeerib mulle juba sellepärast, et kui kasutasin neid kortereid avariipinnana, siis põrandal oli 11 kraadi ja lae all 32 kraadi. Kass ka ei tulnud kapi otsast alla enamus aja, aga muidugi ei olnud tol ajal põrandal ka mingitki soojustust kui veneaegne klaasvill välja arvata.

Küülaline kirjutas:Ei ole ka paha mõte, aga siis pigem juba salvestavad radikad programmkellaga öösel kütma, kui on 2-tariifne elektripakett.
http://www.harjuelekter.ee/index.php?pr ... ct_details&

Üritasin ise kah kunagi sihukese asja pakutavat kokkuhoidu välja arvutada.
Soomlaste kaudu sattus kätte miski teise tootja salvesti dokumentatsioon. Selle põhjal oleks asi võib-olla sobinud kontorisse - sest öösel köeti pakett soojaks ja kella kolmeks päeval oli ta siis enam-vähem oma sooja ära andnud....

NB! Üks oluline lisamärkus - nondel salvestitel (kah UK päritolu) soovitati iga viie aasta tagant kivipakett välja vahetada.. see üksi sõi juba kogu vahepeal saavutatud kokuhoiu ära. Kuidas HE pakutavate salvestitega on? kas kivipakett on igavene?

Ilmselt on pikas perspektiivis kordi odavam teha ise see salvestav kivipakett - ehk paks betoonpõrand, ja panna sinna nii torud kui ka kaablid. Viimased selleks, et kunagi kauges tulevikus muutub PV elekter äkki üsna taskukohaseks...

urmasr kirjutas:ja arvestdes, et konvektor kuivatab õhku sutsu rohkem kui õliradikas ja enda algeline mõistus selles valdkonnas ütleb, et siis ei teki seda niiskuse probleemi nii drastiliselt.

Kas niiskus lahkub mööda elektrijuhtmeid? Või mismoodi see sinu arvates täpsemalt käib? Tolmuosakeste kõrbemine ei muuda õhus oleva niiskuse taset.

Olgu, niiskust ta ei kuivata, aga kas konvektori poolt tekitatav kõrgem temperatuur küttekehal ei pane toaõhku kiiremini ringlema võrreldes õliradikate madalama pinnatemperatuuriga, seda just ühtlasema jaotumise mõttes?

Mina paneks ilmselt elektri-põrandakütte, seda saab ka kellaga lihtsalt juhtida (lisaks termostaadile). Pane paksem soojustus, tulgu kasvõi väike aste, selle saab vormistada jalapühkimisrestina vms.

urmasr kirjutas:Olgu, niiskust ta ei kuivata, aga kas konvektori poolt tekitatav kõrgem temperatuur küttekehal ei pane toaõhku kiiremini ringlema võrreldes õliradikate madalama pinnatemperatuuriga, seda just ühtlasema jaotumise mõttes?

Vastupidi.. Õliradiaator paigaldatuna akna alla oma kõrgema pinnatemperatuuri tõttu kompenseerib paremini külma akna põhjustatud soojuskiirguse puudujääki ("külma õhkamist" )ja seega reguleerib elanik mugavustunde saavutamise temperatuuri 2 C võrra madalamaks, mis annab keskmiselt 10 % elektri kokkuhoidu..

Küülaline kirjutas:Mina paneks ilmselt elektri-põrandakütte, seda saab ka kellaga lihtsalt juhtida (lisaks termostaadile). Pane paksem soojustus, tulgu kasvõi väike aste, selle saab vormistada jalapühkimisrestina vms.

Aitäh idee eest, muidugi saan ju teha selle osa(1x 1,5m) ukse juures jätta mingi 5cm madalamaks. Ongi omapärasem! Loodan, et tulevane üürnik(esialgu) või uus omanik(tulevikus kui hinnad kinnisvarale normaalsemad) harjuvad ära selle astmega ehk kaks- kolm korda koperdavad ja kukuvad, aga küll neil midagi Pavlovi refleksi taolist ka lõpuks välja kujuneb. Veelkord tänu idee eest!

Ioonküttekatlaid, mida paigaldab Leidi firma ei soovita ma isegi oma vaenlasele.
Ise kahetsen siiralt, et paar aastat tagasi selline otsus sai tehtud. Majas Leidi XL katel. Kütsin poolt maja 135 m2 (pool ehitamisel) olid küttearved 3500-4500.-kuus. Praegu tervet maja 225 m2 ja arved üle 6000.-kr. Naljakas on aga tõsiasi, et peaaegu iga kuu käiakse katelt remontimas, nüüd tehtud ka kapitaalremont katlale-vaatamata sllele toas sooja 16-17 kraadi (süsteemi läheb 42 kraadine vesi, õhk süsteemis, mida välja ei saada).Peale remonti oli 3 nädalat kõik OK- toas 22 kraadi ja katel töötas.
Firma vastus oli, et pole nende asi ja neid ei huvita, et minul külm. Seega, kui kellelgil on vedanud katlaga ja süsteemiga on ta õnneseen. Otsin isegi aktiivselt erapooletuid hinnangu andjaid. Leidi firma ei ole kordagi pakkunud ega ka hiljem nõus olnud katelt välja vahetama ega tagasi ostma. Ja tundub, et nad ei saa oma asjadega hakkama, sest töömeeste järjekorrad on väga pikad, millest võib teha ainult ühese järelduse, et probleeme on palju.

Mina olen küll rahul ioonküttega.Maja suurus on 140m2 detsebri arve oli 3000kr jaanuari arve oli 3200kr siit tuleb maha veel igapäevane elekter(pliit,boiler 200ljne)