Nõu ahju valikul

[alle]

Tahaks maja põhikütteks ahju.Mis on ekonomsem ja kestvam:kivi kaminahi või voolukivi kamin.Pinda kütmiseks alumine korrus umbes 50m2 teine korrus elektri kütte.Või soovite mida mu.

[kaminahi]

Tahaks maja põhikütteks ahju.Mis on ekonomsem ja kestvam:kivi kaminahi või voolukivi kamin.Pinda kütmiseks alumine korrus umbes 50m2 teine korrus elektri kütte.Või soovite mida mu.

Põhikütteks on soovitav ikka kaminahi, mitte kamin. Tellisahi on kindlasti odavam ja pigem kestvam kui on kvaliteetsest materjalist kvaliteetselt ehitatud. Hinnas on suur vahe tellisahju kasuks.
kena köik

[Peetripoeg]

Kui pinda vaid 50 m2 siis antud valikute juures kindlasti voolukivi kaminahi.
Miks ma nii arvan?
Sest:
1.Tulikivi( või Nunnauuni,Polarstone ) võtavad minimaalselt ruumi.(seda on ju niigi vähe)
2. Köetuna pinnatemperatuurid võrreldavad plekkahjuga.
3.Küttepuude tuntav kokkuhoid võrreldes vana süsteemi plekkahjuga.(Soome süsteemiga plekkahju pole keegi mult veel tellinud kahjuks.)
4.Põlemine oluliselt puhtam (korstna tervishoidu silmas pidades)
5.Ei ole nii tundlik ülekütmiste suhtes.(võrreldes samas mõõdus tellisahjuga,mis võib kippuma kohe ohtlikult pragunema)
5.Parim hinna ja kvaliteedi suhe (ise nimetan neid väikseid-1300 ...1400 kg kaaluvaid ahjusid pensionäride ahjudeks - 1 korra kütmiseks kulub uskumatult vähe puid ja pensionär oma eluajal rohkem ahju pärast muret tundma ei pea).

Hoiatus: Kui vana ahi oli traditsiooniliselt Eestis levinud lõõristikuga,siis tuleb arvestada et Soome süsteemi ahju paigaldamisel satuvad korstnasse tunduvalt kuumemad suitsugaasid.See võib panna sulama sinna aja jooksul kogunenud pigi ja selle isegi süüdata.Laske korsten kindlasti spetsialistil üle kontrollida.

[stupiduser]

Peetripoeg, küsiti ikkagi tellistest müüritud kaminahi vs lego voolukivi kaminahi, mitte umbkoldega plekkahi vs voolukivi kaminahi.

Alle, mida pead silmas ekonoomsuse all?
Ametlikult on soetusmaksumus suhteliselt sama aga müüritud kaminahju korral saad sama raha eest rohkem.
Sellist kökatsit, nagu voolukivi ahi reeglina on, müüritult väga ei ehitata (ja kui ehitatakse siis on see odavam).
"Päris asi" vs "lollidelt-tulebki-raha-ära-võtta-asi" minu arvamust mööda.

[stupiduser]

Lisaks paar täpsustavat mõttekest veel.

"Kökatsiks" pean voolukivi kaminahje seepärast, et reeglina on nad projekteeritud 30 cm puude jaoks.
Müüritud kaminahju saab teha suvalise pikkusega puude jaoks.
Või on soovi ja viitsimist pliidipuudega ahju kütta?

Kaalu poolest tehakse voolukivi kaminahje üsna normaalseid (ka üle kahe tonni).
Selles, et 50 ruutu 1300-1400 kg ära kütab, julgeksin kahelda.

Välimus on muidugi maitse asi aga minule isiklikult ei meeldi "hauakivi" väljanägemisega ahi
Uunisepät valmistavad see-eest täiesti ilusaid kahhelahju nägu voolukivi kaminahje.
Kordan: ilu on vaataja silmades.

Tellistest kaminahju saad täpselt sellise nagu soovid, voolukivi kaminahju sellise nagu kataloog pakub.

[pottkivi]

Olin just majas möödund sajandi alguse plekkahju restaureerimas, kus omanik oli remondi käigus otsustanud vana ahju asendada "Tulikivi" mudeli vastu. Viimane asetses teisel korrusel kahe toa vahel, millede pindala kokku ca 38 m2. Maja ise tellistest äsja vahetatud akendega. Antud Tulikivi mudel pidi võimsuselt sobima 80m2 kütmiseks, massi vist 1900 kg. Kaks asja mida värske omanik ära märkis, oli see, et antud ahi on just paras tema ca poole väiksema pinna kütmiseks ning teiseks ikka see sama kolle, millest stupiduser kirjutas. Pikemad puud kui 30 cm sinna tõepoolest ei sobi ning selliste ilmadega kui praegu vältab ahju soojakskütmise protsess pea kolm ja pool tundi. Minu arust jääb aeg, kus voolukivist ahje telliti rohkem kahetuhandendate algupoolele.
Kaminahju valikul soovitaks arvestada maja seisukorraga ja vastavalt sellele valida kas voodriga või ilma lisavoodrita ahju vahel. Sest kui ruumide soojustus jätab soovida ei pruugi voodriga kaminahju pinnatemperatuur selliste talvede puhul nagu praegu, produtseerida vajalikku soojushulka ja juhtub nii nagu ühes teemas mõni aeg tagasi.
Jõudu valikute tegemisel.

[kaminahi]

Kaminahju valikul soovitaks arvestada maja seisukorraga ja vastavalt sellele valida kas voodriga või ilma lisavoodrita ahju vahel. Sest kui ruumide soojustus jätab soovida ei pruugi voodriga kaminahju pinnatemperatuur selliste talvede puhul nagu praegu, produtseerida vajalikku soojushulka ja juhtub nii nagu ühes teemas mõni aeg tagasi.
Jõudu valikute tegemisel.

Mina ei suuda mõistatada millisest "nagu ühes teemas" näiteid tuuakse... Nagu plekkahju, pottahju ja kõigi teiste ahjude puhul on pottsepal ikka vaja valida erineva seinapaksusega ehitusviiside vahel. Iga pottsepp saab rehkendada, mida kuhu valib. Voodriga ahjudest rääkides saab ka ikka erinevaid variante valida ja olen siin foorumis üsna palju erinevaid võimalusi vaaginud. Igal oma eripära ja sobiva leiab ka selliste talvede puhuks nagu praegu.
Minul on tulnud ahjud teha seinaga 85mm - 250mm.
Nagu ütleb Norbert Senf, ei piisa vaid ühest, et kas soojustada või kütta. Tähelepanu tuleb põõrata mõlemale .

[alle]

Aga kui pikk eluiga on voolukivi kaminatel, kui kütta kogu talv ja kas ei lähe sellistes kaminattest liiga palju soojust korstnasse.Maja on hästi sojustatud ja plaanis on paigaldata sund ventilatsioon.

[kaminahi]

Aga kui pikk eluiga on voolukivi kaminatel, kui kütta kogu talv ja kas ei lähe sellistes kaminattest liiga palju soojust korstnasse.Maja on hästi sojustatud ja plaanis on paigaldata sund ventilatsioon.

Pead vist oma küsimused ikka nende ahjude tootjatele-müüjatele esitama. Nendel ka aina uued mudelid ja eks nad oska seletada, mis ja milleks ja kauaks. Poolega saad petta aga teise poole järgi siis otsustadki

[Riks]

Ei hakanud uut teemat algatama ja tulin murega siia.
Vaja teha kaminauksega ahi etteantud materjalist, milleks on VTT-tõugu tellised ja etteantud parameetrid - laius 1 m ja kõrgus 2 m. Köetav pind u 60 ruudumeetrit. Kas pildil olev variant kütaks ära? Mida muuta?
Et siis nõu ahju valikul - sobib ju siia.
Oodatud ka kõikvõimalikud viited varempostitustele.
Tänan juba ette ja pärast ütlen ka aitäh!

põhi.JPG (29.56 KiB) Vaadatud 7134 korda

[raga]

Peaks toimima küll. Üldseotis küll vähe nõrgem, aga hoia minimaalset vuuki ja uksepealne ning alumine ring seo naeltega- ennem puuri augud ära. Nael parajalt pinges paigaldada. Naelaringi võid tegelt iga 4 rea pealt panna. Kui kolde tagaseina hakkad kallutama(kes kuidas teeb) jäta tagaseina kiviotsad külgmiste seinte sisse. Võid naeltega tagaseina siduda. Soojakambrist allatulevad küljeseina osad tee ikka samotiga (laest alla 4-5 rida) ka võid naeltega siduda. Koldeseina taga hoia pappi. Jõudu!

[voltts]

Kui kolde tagaseina hakkad kallutama(kes kuidas teeb) jäta tagaseina kiviotsad külgmiste seinte sisse.

Millise tagaseina kiviotstest jutt on, kolde või ahju Kuidas see sidumine täpsemalt käib,kas kividele lõigatakse sälk sisse,sälgu otstesse puuritakse augud ja siis keeratakse naela otsad kõveraks,ning siis pannakse paika?Mis jämedusega ja kui pikki naelu kasutatakse?

[Riks]

Tänan helistajaid, kirjutajaid ja postitajaid.
Aga oh häda ja viletsus, nutt ja hala, nüüd, kui olin postituse üle lugenud, selgus et keegi on VAT asemel VTT trükkinud. Uurin välja, kes selle seatembuga maha sai. Jalad peavad tal igatahes väledad olema.
Tellisteks siis VAT-65-85. Sellega seoses siis väike olukorra muutus. Küsimus ise jääb samaks, et kas kütab üksi 60 ruudumeetrit ära?
Teie pika meele peale lootma jäädes Riks

[kaminahi]

Tänan helistajaid, kirjutajaid ja postitajaid.
Aga oh häda ja viletsus, nutt ja hala, nüüd, kui olin postituse üle lugenud, selgus et keegi on VAT asemel VTT trükkinud. Uurin välja, kes selle seatembuga maha sai. Jalad peavad tal igatahes väledad olema.
Tellisteks siis VAT-65-85. Sellega seoses siis väike olukorra muutus. Küsimus ise jääb samaks, et kas kütab üksi 60 ruudumeetrit ära?
Teie pika meele peale lootma jäädes Riks

Liigub legend, et Veski Arvu pani ka oma raamatusse meelega musta, et ...teadagi miks. Ilus legend Sama olevat ka Aun oma teose kiituseks väitnud...

Pildi panid muidugi liiasti, sest seal paistab välja, kus on vat ja kus pole vtt.

Käib igatpidi.

[alle]

Kogu teie soovitustest,mina sain nii palju aru et,voodriga kaminahjul on väga madal kasutegur,võreldes voolukivi kaminaga et just tänase päeva külmadega,selle tüübiahjuga, mina jään hätta.Et nagu pottkivi ütles,et see ahi ei produtseeri vajalikku soojust,tähendab kui mina põletan 20 kg puit mõne teise küttekoldes saan suurema osa põlemisest saadut energiast.Aga ku....at,miks kogu foorum,mittu aastat,suurem osa ainult voodriga kaminahjudest puhub.Olen täitsa segaduses mida lassta ehitada.

[Annes]

Teeme selgeks põhitõed.
Inimesele sobilikuks toatemperatuuriks ahjukütte korral loetakse magamistoas18 kraadi, elutoas 20 kraadi, vannitoas 24 kraadi. Need on mõnevõrra madalamad temperatuurid kui on õhkkütte korral. Õhkkütte korral tunneb inimene end hubasemalt kui ruumis on mõnevõrra kõrgem temperatuur. Ahjupind, mille keskmine temperatuur on 65 kraadi, on inimesele kõige hubasem. Meil ehitatavate ahjude kolde seinad on koos väliskestaga vähemalt 14 cm. Sellise ahju maksimaalselt lubatud pinnatemperatuuriks loetakse 80 kraadi, mis on Euroopas levinud seisukoht. Mida suurem on ahju välispinna temperatuuri ja toatemperatuuri vahe, seda suurem soojushulk ajaühikus kandub ruumi. Võtame näiteks olukorra, kus toatemperatuur on 20 kraadi ja ahju välispind 80 kraadi, siis vahe 60 kraadi annab võimsuseks 656 W/m2, kui ahju välispinna temperatuuriks on 65 kraadi, siis võimsus 465 W/m2 ja kui ahju välispind 45 kraadi, siis on võimsus 224 W/m2. Muide, alla 45 kraadilise temeperatuuriga ahjupinna kohta öeldakse, et see ei küta enam ruumi. Milline on aga soojavajadus ruumil, see sõltub kuidas on olukord ruumi soojustusega, millise madalaima välistemperatuuri korral me arvutused teeme, kuivõrd avatud on hoone tuultele ja milline on ruumi funktsioon. Pottkiviahjul loetakse külgpinna nimivõimsuseks 650 W/m2, telliskiviahjule antakse (soome ja vene kirjanduse põhjal) 340 W/m2. Tulikiviahjul pole pinnavõimsus välja toodud, aga ega see reaalselt üle pottkiviahju ei ole. Küll aga jahtub tulikiviahi kiiremini kui pottkiviahi, sest tulikivi soojusjuhtimine on 4-7 korda suurem kui keraamilisel kivil. Ahju kogu külgpinnast soojeneb ca 85 %. Kui mitmeks tunniks jätkub ühekordse kütmise korral soojust, see sõltub pottsepa oskustest, milline on ehitatava ahju konstruktsioonist ja materjalidest. Poest ostetud küttekehal on need parameetrid muidugi tootja poolt määratud. Ahju kasutegurist ei räägita meeleldi. On selge, et selle mõõtmiseks on vaja laborit, aga hetke kasuteguri määramine on lihtsam. Selleks tuleb mõõta kolde lae all olev suitsugaaside temperatuur ja samaaegselt mõõta suitsugaaside temperatuur siibri taga. Mõõtmist teostatakse üldjuhul ahju stabiilsel põlemisel. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda suurem on kütteseadme hetke kasutegur. Normaalseks temperatuuriks koldes loetakse 650 kraadi ja siibri taga 150 kraadi. Milline on sooja vajadus meie oludes? Projekteerimisel arvestatakse välistemperatuuriks –22 kraadi. Seega kui õõpäevane keskmine temperatuur on kuni –22 kraadi, siis peab see kütteseade olema piisav ruumi kütmiseks. Milline on sooja vajadus ruumis? Arvutuslikult võetakse vanas majas 100 W/m2, renoveeritud majas 80 W/m2 ja hästi soojustatud majas 60 W/m2. Mitmeks tunniks ühekordse kütmise korral sooja jätkub, see sõltub ahju massist ja kütmisel pöletatud puude kogusest (kg-des). Tavaliselt võetakse sooja salvestuskestuseks 12 tundi, mida suurem on kestus, seda suurem ja raskem on ahi. Suur ahi aga vajab palju sooja enda soojendamiseks. Arvutustes võetakse ahju kaaluks vähemalt 130 x maksimaalselt lubatud küttepuu kogus. Mõõtes puude niiskuse sisalduse ja küttepuu koguse saame teada puudes sisalduva kütteväärtuse. Kuipalju sellest õnnestub salvestada ahjus sõltub küttmise tehnoloogiast ja ahju ehitusest. Ahju tuleb kütta hooga ja ahjul peavad olema piisavalt pikad suitsulõõrid, et suitsugaasid annaksid rohkem sooja lõõri seintele. Lõpuks vaatame pottkiviahju, mis kütaks ära 50 m2 ruumi(d). Arvestame EN 15544 nõudeid. Oletame, et ahjutüübiks on soojust salvestav ahi, mis on mõeldud ruumi põhikütteks. Ruumi soojavajadus olgu maksimaalselt 100 W/m2. Ahju soojasalvestuse kestuseks võtame 12 tundi ja seda –22 kraadi juures. Puude niiskuse sisaldus 20 %, s.t et küttepuu kuivas 1,5 aastat lõhutult riidas. Olemasolev korsten on 6 meetrit kõrge, seda mõõdame slepe keskjoonest kuni korstna otsani. Korstna lõõri ristlõike pindala on 300 cm2, seega pottkiviahi 4 x 5 x 9 potti, põhjapindala on 83 x 100 cm ja kõrgus on 248 cm. Ahju võimsus on 5,06 kW, maksimaalne puidukogus ühekordse kütmise korral on 19 kg, minimaalne kogus on 9,5 kg. Ahju kolde põhjapindala on 45 x 60 cm, kolde kõrgus on 63 cm, lõõri kogupikkus on 5,6 jm, 1. lõõri ristlõige on 810 cm2, lõõri seinapaksus tulest kuni välisseinani on 18 cm, viimane 5. lõõr on 400 cm2, seinapaksus on 5-7 cm. Ahju kütmine kestab maksimaalse puidu koguse korral 90 min. Meil kasutatakse sageli 30 % niiskusega küttepuid (kuivas ainult ühe suve). Seega maksimaalne puidukogus oleks ca 25 kg ja ahju kolle natuke suurem. Muidugi tuleb arvestada slepe olemasoluga ja siiber vastavalt valida. Kõik need arvutused on tehtud valemite alusel ja kui on soovi, siis võin anda viite vastavale kirjandusele. Arvutuste teel saadud tulemused võivad kõikuda + - 10 %. Selline ahi peab garanteerima kasuteguri vähemalt 78 % ja põlemisel saadud jääkained (lendtuhk), gaasid (CO ja NO) vastavad EN normidele.

[motamees]

...et,voodriga kaminahjul on väga madal kasutegur,võreldes voolukivi kaminaga ....

Kasutegur ja pinnatemperatuur ei ole kindlasti mitte üks ja sama asi. Kasutegurid võivad olla neil täpselt ühed - on ju siseehituse poolest sarnased.
Foorumist olen välja lugenud, et voolukivi ahju ei soovitata vaenlasele ka mitte.
Minu sõbral on neid kaks tükki. Kütmiskogemust ka. Ütleb: kui võtta reklaamis lubatud kõetavad ruutmeetrid kuupmeetrite pähe, siis tuleb omadega mäele. Ja veel: hea ahi on aga mõttetult kallis. Selle raha eest pole seal asja.

[kaminahi]

Jutt läheb jälle erineva pinnakattega ahjudest ...
Olen lasknud endale selgeks teha, et ka arvutustes ei tehta vahet, kas ahi on krohvitud, krohvimata või koguni glasuuritud.
Ahju kõttevõimsuse määrab sealt eralduv soojus, mis ei saa olla suurem sinna salvestatud soojusest. Soojuse salvestumise ja eraldumise kiirus sõltub ahjuehituseks kasutatud materjalist. Mida tihedam kivi, seda "kiirem ahi" . Ei ole õige igapäevaselt köetava massiivahju puhul rehkendada , et hakatakse kütma külma ahju, sest ahjul on isegi pinnatemperatuur veel ca 40 kraadi.
Kasuteguri saab koldetemperatuuri ja väljuva temperatuuri vahest kõigis ahjudes.

Kas seda kasutegurit kasutada kiiresti muutuva pinnatemperatuuriga kergahjuga või aeglaselt jahtuva massiivahjuga jääbki kliendi valida... Sõltub see sobivus ka piirdekonstruktsioonist. Mittesalvestavad kergseinad eeldavad...just ühtlase soojuseraldusega ahju.
Huvitav, kui kaua püsib soe 5 sm seinapaksusega löör

Ps.Kõigile ahjuhuvilistele, see teema viewtopic.php?f=1&t=17552#p100028 ei ole mitte ainult kuivad ja karmid normid vaid siit saab ju endale selgeks teha, kust ja kuidas ja kui palju seda soojust siis saab.

Veel ,... kas põrandaküte on kasutu

kena köik

[kaminahi]

Ahjude valikus on puudutamata "Kombiofen" mis maakeeli saab olla kombiahi. Seal Euroopas, seal on see tuntud asi ja küllap leidub meilgi elamisi kus sellisest ahjust head leitakse arvata.
Googeldades saab näha mis kusagil tehtud. Peab tunnistama, et isegi mõned valmis saadud ja seda vaatamata esinenud vastuseisudele.

http://images.google.com/images?hl=en&q ... tnG=Search

Kes huvitub, saab neid pilte lahti võttes ka tehnilist aru juurde.

http://images.google.com/imgres?imgurl= ... n%26sa%3DG

http://images.google.com/imgres?imgurl= ... n%26sa%3DG

Alati aitab ka


http://translate.google.com/#

kena köik

[pottkivi]

Vabandan Raivo, kui sinu jaoks minu lauseehitus liiga keeruliseks osutus. Plekkahju mainisin lihtsalt põhjusena , miks antud majas viibisin.
Arvutuste poolelt niipalju , et ahju võimsuse puhul on peale kasuteguri ja salvestusvõimsuse väga oluline parameeter sealt ajaühikus ruumi ülekantav soojushulk. Mida külmem on väljas, seda olulisemaks see muutub.
Kombiahjusid on eestis alates 19 . sajandist ehitatud, kasutati seda tehnoloogiat peamiselt suuremate saaliahjude soojusvahetuse parandamiseks,ruumides kus ahjud asusid tavaliselt nurkades. Kes millal selle teadmiseni jõuab on iseasi...

[kaminahi]

[quote="pottkivi"]Vabandan Raivo, kui sinu jaoks minu lauseehitus liiga keeruliseks osutus. Plekkahju mainisin lihtsalt põhjusena , miks antud majas viibisin.

See lause osutus küll minu jaols liiga keeruliseks aga põen ära

Ole sina kena mees ja selgita meile kõigile kõrgemalt poolt lõplikult ära kuidas sama kasuteguriga ahjud erineva küttevõimsusega on ehk kuidas saab sama küttekogusega erineva koguse sooja õhukesest pottahjust ja massiivsemast tellisahjust. See, et inimesele meeldivaimaks temperatuuriks loetakse 65 kraadi ei tähenda härra seda, et nn. tellisahju ei saa kütta 100-ga . Alati on võimalus ka ahju külgpinda suurendada ja selle arvel jätta tuppa toomata üks veerand m2 vajav taburett näiteks. Ahju külgpinda saab suurendada ka selle reljeefsuse suurendamisega. Aga äkki ikka on ahjuseina minimeerimise asemel asjalikum soojustust maximeerida....Edasi läheks sinu jaoks jälle keeruliseks. Aastad on näidanud.

Põõrdusid selle 18. sajandi käsitlusega ikka teema algataja ,"alle" poole? Küsi ikka viisakamalt, kas talle on sinu teadmised juba kohale jõudnud või on ta huvitatud nende tutvustamisest.

Mulle oled ikka selle "eriti keeruka" TV ahju lööristikust ühe osa võlgu....

Ps. Pottkivi, olen ka sinu jaoks meeleldi "kaminahi" edasi. Foorumites on sellised tavad.


kena köik

[taastaja]

Soojustuse maksimeerimine lõputult ei tasu küll ära. Tänavune talv näitab ilmekalt, et mõnusalt madala temperatuuriga küttekehad ei soojenda lõpuks ka norm soojustusega elamuid ära. See võtab küll sedavõrra rohkem aega mida rohkem me soojustust olema lisanud. Kui nende küttekehade temperatuuri nüüd lihtsalt tõsta ei saa tuleb lisaküte ikka kasutusele võtta, et saada seda ajaühikus vajaliku soojushulka. Üldiselt on see variant ikka mugavam(otstarbekam), kui ajada ntx keset elamist olev kivihunnik ebamõistlikult suureks, sest palju meil selliseid korralike talvi esineb.

[kaminahi]

Soojustuse maksimeerimine lõputult ei tasu küll ära. Tänavune talv näitab ilmekalt, et mõnusalt madala temperatuuriga küttekehad ei soojenda lõpuks ka norm soojustusega elamuid ära. See võtab küll sedavõrra rohkem aega mida rohkem me soojustust olema lisanud. Kui nende küttekehade temperatuuri nüüd lihtsalt tõsta ei saa tuleb lisaküte ikka kasutusele võtta, et saada seda ajaühikus vajaliku soojushulka. Üldiselt on see variant ikka mugavam(otstarbekam), kui ajada ntx keset elamist olev kivihunnik ebamõistlikult suureks, sest palju meil selliseid korralike talvi esineb.

Kui soojustuse maximeerimine ei tasu ära, siis ju jääbki hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni oma minimeeritud seinapaksusega ahju ees istuda ja puid alla sügada, et ahi aina just selle 80 või kohati lausa 120 -ni mainitud kraadide peal seisaks.
Sai nüüd ka äärmusi kribatud aga nii aina soovitakse asja näha.


kena köik

[sashaobrok]

Energia jäävuse ja soojusülekandega on taastajal vist asjad natuke vussis.

[taastaja]

Vist on natuke vussis, jah!
Siis tähendab, et kui oleks oma majale 250mm asemel 500mm soojust ümber pannud(kas siis on juba max) ja kas siis oleks automaatselt soojusjuhtivustegur kukkunud 100% ? Paraku kasutatava eluhoone puhul see selliselt ju ei toimi ja see protsent jääb tunduvalt väiksemaks võrreldes algse 250 milliga.