Ehitusfoorum

Minu poolt üks võhiklik küsimus targematele- kas vesipõrandaküttes ühte kollektorisse võib ühendada erineva diameetriga torude kontuure ehk näiteks suuremat soojust vajava vannitoa kontuur oleks 22mm toruga ja teised toad 16 mm toruga või peavad olema ühesuguse diameetriga ja lihtsalt soojemat pinda vajamineva ruumide torud tihedama paigutusega? Kas vannitoa põrandakontuuri võib lasta ka läbi käteräti kuivatuse või peab selleks eraldi kontuur olema?

Jämeduse kohapealt ei tea (ise paneks lihtsalt tihedamalt - nii oleks ehk vannitoa ring ülejäänutega ~sama pikkune) aga käteräti kuivatamiseks jääb põranda kontuur vähe leigeks või kuidas?

Vaevalt vannituppa võimsuse poolest rohkem soojust vaja on kui mujale, et jämedama toru peaks panema. Või on vannituba väga suur ja palju välisseina? Vannituppa reeglina ikka peenem toru ja torude vahe väiksem, kergem paindeid teha ja põranda temperatuur ühtlasem. Erinevate torude puhul jälle vaja kasutada lisaüleminekuid kollektoril. Hüdraulilise tasakaalustuse seisukohalt ei ole tähtsust, et erinava läbimõõduga torud on, peaasi kui kuskil kontuuris takistus üle mõistuse suureks ei lähe.

No seal käteräti kuivatis on ikkagi sutsu kõrgem temperatuur kui õhus ja ega see ei peagi ju koheselt kuivatama, aga kas seda võib kasutada küttekontuuri läbijooksuna? Paar kraadi võiks vannituba olla soojem juba niiskuse kiirema väljalükkamise poolest.

Ma nii teemaväliselt küsiks: kui täita põrandakütet, kas siis ei teki probleemi sealt käterätikuivatist õhu välja saamisega?

Sellest pole hullu mitte midagi kui on erineva mõõduga. üldreegel võiks olla, et väiksema läbimööduga toru tuleks tihedamalt maha kerida (juhul kui soojuskoormus võrdseks lugeda). Jälgida tuleb muiudgi ka takistust. Väiksema läbimööduga torul peaks olema pikkus väiksem. Vannituba tegelikkuses tahab ikka rohkem soojuskoormust kui elutuba vms. On ikka niiske ruum, suurem vent norm jne. Käteräti kuivati põrandaküttega siduda on väga hea ja õige lahendus. Eesti tuntuimad projekteerijad kasutavad kaa juba sellist lahendust aastaid. Endal kodus on kaa, nii põrandakütte kontuurid erineva mõõduga (14mm ja 16mm - kipspõrandalahendus korteris) ning ka vannitoa kontuurile on lisatud käterätikuivati. Ja muide, käterätikuivatitel on üleval otsas manuaalne õhutus. Kui seda komplektis pole on tavaliselt 1/2" ots kuhu saab selle väga viisakalt teha.
Niiet tuld

See mõte on mul tuleviku jaoks, millele sain kinnitust. Tänan vastuste eest! Teemat veel lukku ei tahaks panna, kuna võib- olla on kellelgi veel midagi lisada või millele tähelepanu pöörata.

vesikana kirjutas:Vaevalt vannituppa võimsuse poolest rohkem soojust vaja on kui mujale

Kui sa oleksid kasvõi ühe maja ehitanud, teaksid, et märgades ruumides hoitakse 2-3 kraadi soojemat temperatuuri. Sellest ka suurem võimsusvajadus.

Teemaalgatajale: kuna vooluhulgad tuleb niikuinii reguleerida, pole laias laastus vahet, mis seda vooluhulka mõjutab, kas toru pikkus või läbimõõt. Kui sul on detailne projekt, milles on ka vooluhulgad ja düüside eelseadistused kalkuleeritud, tasuks ikkagi projekti järgida, endal lihtsam süsteemi timmida.

Näib, et siin foorumis liigub väga enesekindlaid tarkpäid soovitamas, kes ise hüdraulikast, soojustehnikast ega terminitest tühjagi ei jaga. Tegelikult sõltub kõik ruumi vajalikust küttevõimsusest mida kontuur kütab. 20x2 toruga saad võimsust ca 1400-1500W, 70-80m maha kerides, millega kütad ära 20m2. Vannitoad on tavaliselt väiksemad 7-8m2, küttevõimsus 500-600W, olgugi, et temperatuur kõrgem, vannitoas saabki kasutada sellepärast peenemat, näiteks 16list toru, sellest kontuurist, max 50m, normaaltingimustel rohkem välja ei pigista. Kui suur vannitoa kütmiseks vajalik võimsus, selle saad täpsemalt soojakadude arvutuse tehes. Kui suur vannituba, mitu välisseina ja aknad siis peab kontuuri tegema jämedamast torust või mitu kontuuri peenemast. Kui keegi ei usu, siis otsige mõni kütte projekteerimise arvutusprogramm, näiteks Wirsbo oma ja proovige järgi.

vesikana kirjutas:Näib, et siin foorumis liigub väga enesekindlaid tarkpäid soovitamas, kes ise hüdraulikast, soojustehnikast ega terminitest tühjagi ei jaga. Tegelikult sõltub kõik ruumi vajalikust küttevõimsusest mida kontuur kütab. 20x2 toruga saad võimsust ca 1400-1500W, 70-80m maha kerides, millega kütad ära 20m2. Vannitoad on tavaliselt väiksemad 7-8m2, küttevõimsus 500-600W, olgugi, et temperatuur kõrgem, vannitoas saabki kasutada sellepärast peenemat, näiteks 16list toru, sellest kontuurist, max 50m, normaaltingimustel rohkem välja ei pigista. Kui suur vannitoa kütmiseks vajalik võimsus, selle saad täpsemalt soojakadude arvutuse tehes. Kui suur vannituba, mitu välisseina ja aknad siis peab kontuuri tegema jämedamast torust või mitu kontuuri peenemast. Kui keegi ei usu, siis otsige mõni kütte projekteerimise arvutusprogramm, näiteks Wirsbo oma ja proovige järgi.

Kuule kuule, ma nüüd ei tea keda sa siin silmas pidasid, aga pigem jätab su enda jutt küsimuse, kui palju sa ikka soojustehnikast jagad. Räägime ikka võimsusest ruutmeetrile, mis on aluseks ka põrandakütte soojusarvutustel ja sealt tulenevalt ka projekteerimisel . Ja seda tahab vannituba mitmetel põhjustel rohkem!

PS. Olen kasutanud nii Wirsbo kui ka teisi põrandakütte projekteerimise programme.

PPS: Igatahes ei ole vahet, kasutada võib erineva diameetriga torusid, lihtsalt tuleb jälgida, et oleks igale ruumile antud piisavalt kütteenergiat ning et vooluhulga takistus oleks ühtlane kõikidel (suurema a väiksema diameetriga torudega) kontuuridel.

OT: Kus neid arvutus programme saada võiks, või mis nende täpsemad nimed on?

Aga palju siis arvutuslikult ühe jm võimsus on 16mm ja 20mm põrandkütte torul?

haggitu kirjutas:OT: Kus neid arvutus programme saada võiks, või mis nende täpsemad nimed on?

Programmi nimi peaks olema Wirsbo Advanced Design Suite.
Tahaks endalegi seda programmi.
Kui kellegil on ja raatsib jagada siis võib ühendust võtta markos@eava.ee