Ehitusfoorum

Tere

Sooviks natuke abi otsustamisel ja õige süsteemi valikul.
Tegemis 60-ndatel ehitatud eramuga 160m2. Puitkarkass maja telliskivi voodriga, sooja eriti ei hoia. Sellele majale on tehtud uus juurde ehitus 55 m2. Välis seinad 250mm fibost+ 150 penoplast soojustus. Katusel 350 mineraalvilla, põrand betoonist vesiküttega, soojustust 150mm. Akna pinda umbes 20 m2 sellest 15m2 maast laeni lükanduksed.
Hetkel on vanas majas õhksoojus pump ning mõned lisa elektri radikad. Uues osas on paigaldatud põrandakütte.

Soov on ehitada katlasüsteem mis hakkaks kütma uut osa ning hiljem ühendada samasse süsteemi ka vana maja.
Kindlasti peaks olema nn "mugavusküte" Ideaalis oleks õhk- vesi soojuspump mis kütab põrandakütet 55m2+ radiaatoritel vanamaja+ tarbevesi+ võimalus lisada päikeseküte( päikese kütte juures meeldib idee iseenesest), aga paraku ei ole võimalik esialgu niisuurt investeeringut teha. Seega jääb järele ehitada ajutiseks lahenduseks elektri küte.

Maja peakaitse on 50 A
Eelarve on kusagil 40k

On soovitatud järgmisi süsteeme:

Süsteem 1: Võimalik kütta elektriga öösel, kallim ehitada.

1000l akumulatsioonipaak .
Kahesüsteemne tarbevee boiler 300l( 5 inimest, 2 vanni+ tulevikus saun).
Segamissõlm koos välisõhu automaatikaga.
Elektrikütte keha 2x6kw.

Süsteem 2 : Kütan kogu aeg-suured kulud.Odavam ehitada.

Elektri katel mis kütab põrandakütet
Segamissõlm koos välisõhu Automaatikaga
Eraldi soojavee boiler.

Süsteem 2 suur miinus on suured kütte kulud. Kuid kõige odavam ehitus.

Eesmärgkis siis odav ehitada + mõistlikud kulud ning hiljem saab täiustada ilma, et oleks vaja midagi kusagil maha ärida.
Kas on võimalik ennustada kütte kulu mõlema süsteemi puhul?
Rõõmuga ootaks elektrikütte omanike tagasisidet kulude kohta ja arvamusi süsteemi ehituse kohapealt.

Tere.

Jäta kontakt.

Toomas
5162338

Mina soovitan sul kindlasti ehitada korralik suur ahi ilusa suure klaasuksega mida ka ilus vaadata oleks.
Pärast võid teiste süsteemidega edasi kombineerida.
Põrandaküttetorustiku paigaldamine põranda ehitusel on muidugi mõistlik, pärast aja sinna sooja vett sisse millega tahad.
No ja arvestades, et ainus kindel asi on igasuguse energia kõva kallinemine, ära koonerda soojustamisega.
Siis muidugi ei pääse ka soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemist.

Minu otseelektrikütte ehituskulud 99-ndal aastal olid 10 000 krooni, (õliradikad, I korruse põrandaküttekaablid ja termostaadid) Nii soodsalt ei saadud üldiselt muidugi ka siis. 130-140 ruutu, aastane koguelektrikulu stabiilselt 19 000 kWh.,
Kui keskmine kWh hind üle 1 krooni läks, ostsin õ-õ pumba.

Oleks pidanud tollal ikkagi küttekaablitega paralleelselt ka vesipõrandaküttetorustiku sisse valama.
Huvitav, kas seda annab ka tagantjärele remondi käigus betooni sisse freesida?
Kui jäme see toru on ?

Vaata,ehk on abiks.http://www.octopus.ee/tooted.html

kohe näha et külaline, tuli treblat ära rääkima.

Mina panin 16mm toru. On ka 20st toru. Sul tuleks toru panna umbes 3-5 cm sügavusele. Suurem pusimine ja tolmutamine kui hiljem panna. Mul läks pea 400m kokku ei tahaks sellist tööd tegema hakkata. Aga ega sul vist midagi üle ei jää kui pumbast odavat sooja vett tahad põrandasse.

palju seda toru ruutmeetri peale peaks arvestama?

Mul oli projekt kus oli projekteeritud 20mm toru 30cm-se sammuga. Tegin lõpuks 16mm toru 15cm sammuga ,ruutmeetrile siis arvesta 6,6m. Pealejooksu panin välis seinte äärde ja siis edasi tagasi üle põranda.

ja mis on ühe kontuuri max. pikkus ?

Toda põrandapinda on nii 50-60 ruutu.

Uponor ütleb: "Kütteringi pealevoolutoru on soovitav paigaldada välisseina äärde ja sealt edasi sobiva skeemi kohaselt ruumi sissepoole. 20 x 2 mm toru puhul on ühe kütteringi pikkus tavaliselt 50–90 m, suures ruumis võib küttering olla pikem, 100–160 m. 17 x 2 mm toru kasutamise korral on kütteringi pikkus tavaliselt 30–80 m."


Mina tegin 16mm torust 93m kontuuri, teadjad mehed kiitsid heaks. Tegema hakkad siis jätta alla 100m kontuur.

Siit leiad omale vajaliku info:
Paigaldusjuhend:
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1365

Siin on kõik jupid mis võimalik, ilusti koos piltidega näha, vali ainult välja mida vajad, võid ka mingit muud firmat kasutada:

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1366

põrandakütte paigalduse saladused paljastatud
nüüd olen töötu

Tänks Vervele lingi eest.
Seal oli selline asi:

Soonestatud põrandkütteplaati paigaldatud kütteringid
Wirsbo-pePEX 20 x 2 mm torud

Põrand kerkiks 4,5 cm... hädapärast elaks üle..
Kui remondi käigus vana laminaat välja visata, siis jääks kerkimine vast 4 cm peale.
?
Kas on kellegi kogemusi...?

Nagunii küsitakse muidugi nende plaatide eest rämedat hinda. Kui lappaks lihtsalt 17mm toru niisama vana betooni peale maha, üks tihe võrk kah armatuuriks ja soojusjaotajaks peale, ja 25cm segu - tulemus oleks õhem ja tugevam
?

Positiivne oleks igatahes see, et olemasolevad põrandaküttekaablid jääksid paika ja rikkumata. Kui kunagi isetehtud PV elektrit või tuulise ilma tuulikute ülearust elektrit odavalt jagama hakatakse, saaks neid jälle kasutada...

korralikud panijad ei pane juba ammu uponori soovituste järgi ja panevad ringidena kuna siis soojusjaotus on parem ja ühtlasem.