Ehitusfoorum

Omal siis ka tuksub esimest talve selline asi , Buderus WPS9K.Toas on soe küll, eriti siis kui õues väga külmaks läheb ja siit siis ajendatud ka teema Kuidas te pumpa reguleerite ja kui tihti näppimas käite? Eile õhtul oli õues temp -13 ja tagasivoolu temp (Buderusel GT1) oli mingi 34 vist (selle juures lülitab pump ennast välja ja ~30 juures tööle)), aga hommikuks oli temp langenud väljas -23-le ja hommikul ülesse tõustes tundsin,et toas on kole soe. Pump uhas aga kütta ning põrandasse läks vist 48 ja tagasi tuli 42 vms (umbes seal kuskil 42 peal oli tal plaanis ennast seisma ka jäta). Siiani olen näppinud küttekõvera lõpp-punkti, aga midagi peaks veel tegema,sest kui temperatuur kõigub -5st kuni 25ni, siis peaks seda kogu aeg regullima. Või tulebki lihtsalt külmema ilmaga lõpp-punkti väärtust hoida madalamana ja soojema ilmaga kõrgemana?

näpi palju jaksad, kül me korda teeme

küttegraafikui kallet sul siis valida ei saa või? usun, et selline võimalus peals ikka peal olema igal vähe asjalikumal pumbal. ja vaata kas sul ikka valitud põrandaasend - 48C ei tohiks mitte kunagi põrandasse üldse sattudagi, selline temperatuur hakkab ju maja täiega lõhkuma.

ma võin tulla aitama ja seletama. asukohta juba tean:)

no mis ta seal majas ikka väga ära lõhub, või tood mõne reaalse näite mis juhtub kui 48 c on põrandas.

karumati kirjutas:küttegraafikui kallet sul siis valida ei saa või? usun, et selline võimalus peals ikka peal olema igal vähe asjalikumal pumbal. ja vaata kas sul ikka valitud põrandaasend - 48C ei tohiks mitte kunagi põrandasse üldse sattudagi, selline temperatuur hakkab ju maja täiega lõhkuma.

Veikko kirjutas:no mis ta seal majas ikka väga ära lõhub, või tood mõne reaalse näite mis juhtub kui 48 c on põrandas.

karumati kirjutas:küttegraafikui kallet sul siis valida ei saa või? usun, et selline võimalus peals ikka peal olema igal vähe asjalikumal pumbal. ja vaata kas sul ikka valitud põrandaasend - 48C ei tohiks mitte kunagi põrandasse üldse sattudagi, selline temperatuur hakkab ju maja täiega lõhkuma.

paksema tallaga susse on vaja:D

Veikko kirjutas:no mis ta seal majas ikka väga ära lõhub, või tood mõne reaalse näite mis juhtub kui 48 c on põrandas.

karumati kirjutas:küttegraafikui kallet sul siis valida ei saa või? usun, et selline võimalus peals ikka peal olema igal vähe asjalikumal pumbal. ja vaata kas sul ikka valitud põrandaasend - 48C ei tohiks mitte kunagi põrandasse üldse sattudagi, selline temperatuur hakkab ju maja täiega lõhkuma.

tõsiselt mõtled nii või?
kõige lihtsam oleks siis öelda, et selliste kraadidega keerab põrandad tuksi. betoon paisub ja praguneb, puidust põrandakatted kuivavad liialt, ehk mõni suurem põrand hakkab seinu ka veel nihutama. igal juhul on põrandasse üle 35C vee laskmine kuritegu iseenda ja järeltulevate põlvkondade vastu.

Kas su soojuspumbal nn. õue andur siis paneb pumba kohe hullumööda tööle. Ise ei ole sellist vahet küll tundnud. Mina valin põrandaküttesse mineva Ounmani segusõlme juurest sobiva küttegraafiku vastavalt välistemperatuurile ja asi toimib ilusti. Soojemal aastaajal on laugem küttegraafik ja külmemal teravam. Siiani ei ole küll keegi kurtnud, et toas halb olla on. Suurte külmadega tõstsin märgruumidesse mineva vee temperatuuri veidi sest nendest ruumides on niiskuse eemaldamiseks ventilatsioon otse õue. II korruse magamistoa radikatel aga Danfossi termopead küljes. Soojuspumbal endal on ka võimalus küttegraafikut valida. Kõige täiuslikum variant oleks kindlasti paigaldada ka tuppa nn. temperatuuri andurid, ühendada need pumbaga ja kollektorile paigaldada elektriliselt reguleeritavad ventiilid.
Mina aga käin mõned korrad aastas ainult küttekõverat muutmas.

tõsiselt mõtled nii või?
kõige lihtsam oleks siis öelda, et selliste kraadidega keerab põrandad tuksi. betoon paisub ja praguneb, puidust põrandakatted kuivavad liialt, ehk mõni suurem põrand hakkab seinu ka veel nihutama. igal juhul on põrandasse üle 35C vee laskmine kuritegu iseenda ja järeltulevate põlvkondade vastu.[/quote]

No ei hakka ma wirsbo kaubamärgile vastu, nende inseneridele ja eesti projekteerijatele kes on kasutades wirsbo knowhow, projekteerimisprogramme ja teinud minu majale põrandakütte, siin vabalt lubatud 45-47 c põrandasseminek. Asi töötanud 8 aastat ja kõik ideaalses korras(nii põrandad, seinad, põrandakatted, plaatpõrandad jne). Nii et ei näe probleeme ja oponent võiks vastuväitena mõne kaalukama eksperdi arvamuse, kogemuse lauale panna.

Et mis mul reguleerida saab ja andurid olemas. Andurid tubades (ei ole soojuspumpa ühendatud,aga seda saab ka kuidagi teha, aga kollektorid siiski sulgeb kui toas tõuseb õhu temp vajaliku kraadini, praegu hoian +22 peal), õue andur. Küttegraafiku kallet saab reguleerida kolmel erineval moel (kütte vee lõpptemperatuuri järgi sõltuvalt välistemperatuurist, küttegraafiku nn. paralleelne reguleerimine st tõstab nii algus kui lõpp-punkti sõltuvalt välistemperatuurist ja küttegraafiku reguleerimine vastavalt välisõhu temperatuurile iga välistemperatuuri 5 kraadi kaupa (see ei ole siis sirge küttegraafik)). Võib-olla on võimalusi liiga palju:)

ponskar võiks ikkagi uurida, kas menüüst leiab sellise koha, kust saab küttegraafiku lamedamaks muuta. ehk siis muudad küttegraafiku kallet, mitte ainult paraleelnihet. ise olen sunnitud paraleelnihkega jändama, kuna radikad ei ole vist väga õnnestunult sattunud, norm.põrandaküttega seal vist niipalju sebimist ei tohiks olla. illustreerimaks veidi enda juttu, lisan ühe kasutusjuhendi siia. suht arusaadaavalt on joonistatud ja kirjutatud leheküljel nr.kaheksa.

http://www.kytteseadmed.ee/failid/VI7AB426_ECL_100M.pdf


veikkole ka midagi lugemiseks

http://www.efipa.ee/popFile.php?id=38

lehekülg viis siis... kas ouman on sinu arvates piisavalt aktsepteeritud kaubamärk, et wirsbole vasta hakata? )
ja kuigi ei pea äripäeva antud valkonnas just väga pädevaks väljaandeks, panen veel ühe viite

http://besterm.ee/pdf/vspopulaarsust.pdf

ära siis pikka viha pea, lgp.oponent

Kaesin minagi seda Ounmani kasutusjuhendit leheküljelt 5:
Pealevooluvee torule tuleb paigaldada mehaaniline termostaat mis peatab
ülekuumenemise korral tsirkulatsioonipumba.
Ouman OÜ tootevalikus on selleks sobiv pindtermostaat C01A. Seadista
termostaadi seadearvuks 40...45°C.

Ja nüüd karumati jutt:
igal juhul on põrandasse üle 35C vee laskmine kuritegu iseenda ja järeltulevate põlvkondade vastu.

Paistab, et selle loogika järgi on mul majas kevadeks sauna ja duširuumi põrand lagunenud ning naine paneb mind vangi kuna sinna jookseb praeguste külmade ilmadega peale vesi ca 35 kraadi. Ja sauna ma ka enam kütta ei julge- keris asub ju korstnajala kõrval ja tellised on omavahel ühendatud liiva-tsemendi seguga millest teadupärast ka betoon koosneb ainult liivaterade fraktsioon on suurem. Veel seda rumalat (andke andeks) mõtet edasi aretades ei tohi ühtegi küttekollet (peale metallist suitsutoruga) ka kütta- üle 35 kraadi olevad sutsugaasid lagundavad korstna ära. Selle mõtte peale ma kohe lähen ja teen mitu

Nüüd siis sain ka teada, miks ma pidin põrandat valades seinte ja betooni vahele panema nn. paisumisriba Ehk hakkab enne nagisema kui seinad laiali lükkab ja jõuan temperatuuri maha keerata...
Puitpõranda puhul küll teine lugu, sest puit mängib ikka tohutult.

aivar ära nüüd põe ja vaata suurt pilti. ma ei rääkinud ainult maja laiali lõhkumisest, vaid midagi ka järeltulevatest põlvedest. lased omale torusse 45-48 C ja mis temperatuur sul siis toas on? või mis tasemel õhuniiskus??? kassidele muidugi meeldib. aga astma,limaskestade kuivamised,jalgade paistetused jne. mõni meditsiiniga rohkem kodus olev kodanik võiks pikalt seda loetelu jätkata. soovin sulle rohkelt tervet mõistust ja tervislikku elukeskkonda. vahepeal loe jälle lehte, kui huvitab:
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarb ... d=23969279

käisin just huvi pärast vaatamas, kuidas mul endal lood on ja hetkel läheb mul radikatesse 36,2C ja toas on 19C, õues -6. ja see on radikasüsteem, kulla mees.kõige kõrgem temperatuur, mis on sel aastal süsteemi läinud oli 47,6C ja välistemp oli siis -22C.

karumati kirjutas: käisin just huvi pärast vaatamas, kuidas mul endal lood on ja hetkel läheb mul radikatesse 36,2C ja toas on 19C, õues -6. ja see on radikasüsteem, kulla mees.kõige kõrgem temperatuur, mis on sel aastal süsteemi läinud oli 47,6C ja välistemp oli siis -22C.

No ega mul ei ole ka see 48C igapäevane, nii juhtus kui ööga langes õhutemp 10kraadi. Toatemp ja eriti radiaatrokütte puhul on 19kraadi minu arust suht jahe, põrand on ilmselt paar kraadi veel jahedam Mul momendil ringleb põrandas +30....+35 ja põrandapinna temp.välisseina ääres on +24...+25, 1,5m kõrgusel on õhk 21-22C. Väljas praegu -6.

http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarb ... d=23969279
Kuumad küttekehad (radiaatorid) kuivatavad õhku. Põrandaküte oma madala temperatuuriga teeb seda märgatavalt vähem.

Ei tea kas õhuniiskus imendub läbi radika metalli kuuma radikasse ja küttetorustikku või kuhu see vesi sealt õhust siis kaob? Targad jälle koos....

ponkskar kirjutas:

karumati kirjutas: käisin just huvi pärast vaatamas, kuidas mul endal lood on ja hetkel läheb mul radikatesse 36,2C ja toas on 19C, õues -6. ja see on radikasüsteem, kulla mees.kõige kõrgem temperatuur, mis on sel aastal süsteemi läinud oli 47,6C ja välistemp oli siis -22C.

No ega mul ei ole ka see 48C igapäevane, nii juhtus kui ööga langes õhutemp 10kraadi. Toatemp ja eriti radiaatrokütte puhul on 19kraadi minu arust suht jahe, põrand on ilmselt paar kraadi veel jahedam Mul momendil ringleb põrandas +30....+35 ja põrandapinna temp.välisseina ääres on +24...+25, 1,5m kõrgusel on õhk 21-22C. Väljas praegu -6.

ponksar, see ei olnud otseselt sinu ärritamiseks postitatud, vaid aikule, kes ei taha kuidagi aru pähe võtta ja laseb omale pea keevat vett põrandasse))

aga kas sa leidsin mingi koha küttegraafiku madalamale keeramiseks üles? või otsisid vähemalt sellist kohta?peaks ikka olema vast selline võimalus.

sashale aga teadmiseks, et mul on seljataga kaks talve mustamäe kvartiiras, kus talvel tuli aknaid ikkagi lahti hoida, et seal elada oleks võimalik. küteti lihtsalt jubedalt üle-mingi 60-70C lasti julgelt torudesse ja kuiv oli seal õhk tõepoolest. kadus see siis radikatesse või kuhu iganes-ise ei tegele füüsikaga väga palju ja ei oska seda mehhanismi täpselt selgitada.

Niiskuse koha pealt- arvan, et niiskus lihtsalt imendub läbi seinte-lagede ruumist välja. Kaasaegsel õhukindlal ehitusel aga peaks niiskus ventilatsiooni kaudu välja minema. Sellest ka tekib õhukuivus.
Minul näiteks hakkab ninast verd jooksma, kui õhuniiskus on väike. Nõuka ajal, kui õhuniisutajaid ei olnud, siis soovitati radika peale panna märg käterätik, et toas õhuniiskus oleks normaalne.

Mis on siin pistmist radika pinnatemperatuuriga? Muu on kõik õige...

Kuskilt meelde jäänud,et põrandakütte puhul peaks peale- ja tagasivoolutemperatuuride erinevus olema ~5C. Nati loll küsimus, aga kas selline temperatuuride erinevus peaks olema siis kui maasoojuspump töötab st temp ülesse ajab või siis kui temp on ülesse aetud ning soojuspump on standby-s ja vesi lihtsalt ringleb süsteemis? Ilmselt esimene variant