Ehitusfoorum

Lagi tilgub pahasti ja lekke kohta on raske tuvastada.

Kõige algusest:
Katus koosneb kivikatusega teravast viilust, mis läheb üle väga väikese kaldega plekk-katuseks (Tegemist on välja ehitatud pööninguga.) Lagi on kipsplaadist. Tilgub plaatide ühenduskohtadest.

Plekk-katusele on peale ehitatud terrass, mille ehitamisel on tehtud plekk-katusesse augud. Seejärel terrassipostid kinnitatud nurgikutega ning kogu terrassialune katus lisaks plekile rullmaterjaliga kaetud. Postide juurest on rullmaterjal ca 15 cm üles toodud. Tõsi, kontstruktsioon on kahtlane, kuid terrassi all ei olnud lund ja see oli täiesti kuiv. Seega postide leke on ebatõenäoline.

Läbi katuslae läheb lisaks veel kamina korsten.

Kamina korstna juurest sadas pisut läbi ka enne terrassi ehitamist. Kui rullmaterjali paigaldati, tehti ka korstna ümbert tihedamaks, kuigi lekke kohta otseselt näha ei olnud. Nagu hiljem selgus, see ei aidanud.
Sadas väga harva ja ainult väga kõva vihma ning tuulega. Möödunudaastane lume sulamise vasi näiteks läbi ei tulnud.

Enam kui imelik on see, et jääpurikad tekivad mitte räästa vaid tuulekasti külge, st seespool räästast! Samas olen tuulekasti jälginud suviste suurte sadudega (seoses korstna juures oleva tilkumisega, ning see on olnud täiesti kuiv.)

Järelikult pääseb vesi kuidagi ikka plekk-katuse aluse kile alla. Kust ta sinna saab, on aga mõistatus. Terrassi lammutamise tahaks jätta viimaseks, see on aja, töö ja raha mahukas ettevõtmine.

Kivikatuse harja alla on paigaldatud vastav tihend - plastmassist, kuid nägin enda arust paarti kohta, kus on ca paari sentimeetrine vahe. Ometi on see vahe ka horisontaalne, seega on raske uskuda, et vesi sealtkaudu sisse tuleb. Samas tuisata ju võib, ning hari oli ilmselt kogu aastavahetuse tuisu aja ka lumest puhas. Ja nüüd läks ilm soojemaks ja lumi hakkas kivikatuse all sulama, näiteks.

Terrassi ehitust ei saa ka seetõttu süüdistada, et tuulekasti küljes on purikad ka seal, kus terrassi peal ei ole. Kas lumi võib tõesti horisontaalsetest või isegi natuke ülespoole kaldu pragudest (horisontaalse harjakivi alt) sisse tuisata? Praeguseks, alates eile õhtust, on vett kogunenud paar ämbritäit. Tegin plaatidesse augud, et vesi ei jääks kipsi peale pidama. Kipsplaadi pealt ei tundu märg olevat (keerulise vaatluse tulemus läbi süvendatavate valgustite aukude), vaid näib, et vesi tuleb mööda neid pulki, mille küljes lagi ripub. Pulgad lähevad ju läbi alumise kile (aurutõkke). Ehitatud on see lagi buumiaja alguses, 5 aastat tagasi ja mitte eriti korralikult. Oleme lae pealt mittu tühja viinapudelitki tuvastanud

Pikk jutt sai. Oleksin lihtsalt tänulik, kui keegi, kes seisnud silmitsi sarvase probleemiga, viitsiks kogemusi jagada.
'Tänuga

Järelikult pääseb vesi kuidagi ikka plekk-katuse aluse kile alla. Kust ta sinna saab, on aga mõistatus.

Päris täpselt ei saanud aju pikast jutust, aga katuse aluse kile alla tekib vesi toa poolepealt veeauruna, mis kondentseerub veeks kile alla. Külmadega kogub ja kasvatab ennast jääks-lumeks, mis sulailmadega hakkab sulama ja tekib päris paras vesi seal mis tilgub või voolab toa poole tagasi.
Kui on ka aurutõke sespool siis see ei pea veeauru.

Katuse aluskatte all peaks olema toimiv tuulutusvahe. Mida horisontaalsem katus seda suurem tuulutusvahe peab olema.

PS! Võisin pikast jutust mitte õigesti aru saada ja rääkida "aia august", kui jutt käib "aia postist".

Tänan, külaline!

Ei rääkinud sa midagi aiaaugust.
Teema ise ongi nii segane nagu kirjeldus

Kui on tegemist kondentsveega, siis on lugu tõesti hull. Sest seda on võimalik kõrvaldada ju ainult uut aurutõket pannes. Samas, kas laevärv ei pea vett (veeauru) kinni? Ülalt alla tulles peab vesi ju tükk aega endale sealt kohta otsima, kuni lõpuks leiab prao...

Aurutõkkes on auke küll nii, et seda nägu.
Palju katuse all tuulutusvahet on, raske öelda. Minu mäletamist mööda mitte eriti.

Arvad, et nii 30-40 m2 peale võib kondentsvett tõesti olla mitu ämbrit + veel korralik tilkuv purikarida? Imelik on, et ka suvel suure ja tiheda sajuga on korstna juurest vett tulnud, aga tegu on vist nö sama veega, lihtsalt praegu on ta endale teise allapääsu leinud.

Konsulteerin kõigiga, kellega võimalik. Praegu tundub, et esimesena võtame vist ikka kivikatuse harja käsile, see on ka kahtlane tundunud.

Horisontaalis vahesse tuiskab lund nii et vähe pole.

Nagu aru saan siis puudub eluruumides korralik vent.süsteem mis inimtegevusega kaasneva niiskuse turvaliselt normaalset teed-pidi õue juhataks.
Ühinen "külalise" pandud diagnoosiga ja selle vea likvideerimine ei ole mitte odav.

Lekkiv katus kirjutas: ......Aurutõkkes on auke küll nii, et seda nägu......

Millist ülesannet see siis sellisel juhul täidab?

Kodu sai ostetud karbi kujul. Seda, mismoodi katus ehitatud, ei olnud kusagilt näha. Õigupoolest on selle kohta uskumatult soojapidav olnud, ning küttekulud väikesed.

See, mis lae peal toimub, tuli välja terrassi ehitades. Kui aurutõkke kile on see, mis kipsplaadi ja soojustuse vahel, siis selles on tõepoolest näiteks lõhed juhtmete jaoks jne. Jabur, eks?

Ventilatsiooni koha pealt ei saa tegelikult kurta. Pole mul kunagi olnud sellist vannituba, kus peegel higiseks ei lähe. Ka tuealetihaisu tõmbab väga hästi korstnasse, nii et jätsime isegi ventilaatori paigaldamata. Elu- ja magamistoas on samuti ventilatisoonilõõr korstnas (tõmbab nii, et kui rahatäht resti ette panna, jääb kinni), lisaks veel kaminakorsten, millel pole siibrit

Eile õhtul tilkumine lakkas. Ca 3 ämbritäit tuli ja jäi tasapisi järgi.
Täna peaks üks spets asjale pilgu peale heitma.

Praegult on väljas tuisud. Terav viil läheb üle lamekatuseks. Viilul peal kivikatus, mis tuisuga ikka kuskilt läbi tuiskab nii, et vähe pole. Kuhu suundub nüüd see vesi kivide all? Kas sujuvalt lamekatuse aluskilele? Seal siis selle kile ja korstna ühendus ebatihe. Samas kumab ka lamedama osa soojutus läbi, mis seletab jääpurikate tekke räästakastil, kui selle kile alumisest servast vesi räästakasti tilgub.
Samuti võib tilkuda kondens aluskilelt alla tagasi, kui arukile puudulik ja vähese kalde tõttu ei saa see räästasse voolata. Kõik hädad koos tekivad ikka ebapädevatest ehitusvõtetest.

taastaja