Ehitusfoorum

Tere.

Kas kellegil on kogemusi LG Therma V inverter pumpadega?
http://www.citykliima.ee/index2.php/2/74/172/?alam=1

Kuidas külmadega vastu on pidanud?

Tänud.

minu teada neil pole küttekaableid sees. neil mis ma paigaldanud olen ise kaablid monteerinud. negatiivset tagasisidet klientidelt pole olnud va korralised hooldused.
vajadusel võin ka pakkuda

xxNIMETUxx kirjutas:minu teada neil pole küttekaableid sees. neil mis ma paigaldanud olen ise kaablid monteerinud. negatiivset tagasisidet klientidelt pole olnud va korralised hooldused.
vajadusel võin ka pakkuda

Pakkumisest olen huvitatud.
Paluks siis 12kw mudelile koos paigaldusega. Tarbevee boiler 200L.
Kui täpsemalt olukorda vaja teada siis võiks objekti yle vaadata.

53011230

Mul on alates novembrist kasutusel. Kütab radiaatoreid, põrandakütet ning tarbevett. Novembris oli tarbeelektriga kulu 1400kw. Ilma tarbeelektrita umbes 900kw küttele ja veele. Detsembris oli kulu 2400kw kogu elekter. Küttes otse elektrikatlaga läks aasta varem detsembris 3500kw, seega pump on toonud olulise säästu hoolimata sellest, et vahepeal on köetavat pinda natuke juures ja pea iga päev käib laps vannis.
Selle agregaadi paigaldamine on tegelikult spetsialisti jaoks väga lihtne ja kiire töö. Ise sain pakkumisi 12kw-sele seadmele alates 75 000 kuni 120 000-ni koos paigaldusega.
Sulatuskaablit ei paigaldanud, kuigi koos paigaldajaga kaalusime seda. Ta saab ka -20 juures sulatusega probleemideta hakkama.
Välisosa soovitan paigaldada eemale kohtadest kus ta võiks silma häirida või kus pidevalt liikumist. Tegu on päris suure agregaadiga ning kunstiteos ta just ei ole.
Enne otsuse tegemist olin poole aasta jooksul pea kõik pakutavad mudelid läbi uurinud ning see tundus (minu vajadustele) kõige sobivam variant. Oluliseks kriteeriumiks oli hind, automaatika, töökindlus, COP, müra.

ilma põhjasulatuseta ei saa pika peale sulatusvesi välja paraku.

Kui pika peale? hetkel täitumas 3-s kuu ning ilmad olnud 10st plusskraadist 22 miinuskraadini. Seni pole veel probleeme esinenud. kusjuures eriti ta ei jäätu ka. Kas teistel on probleeme old?

KML kirjutas:Kui pika peale? hetkel täitumas 3-s kuu ning ilmad olnud 10st plusskraadist 22 miinuskraadini. Seni pole veel probleeme esinenud. kusjuures eriti ta ei jäätu ka. Kas teistel on probleeme old?

mis maakonnas asud? hetke seisus harjumaal 9kw seade ja kogub jääd, võrus 12kw ja jäävaba. mõlemad sulatavad nii, et aurupilv üleval. oleneb ka lumesajust jms.

Tallinn. Sulatusega läheb radikas ilusti puhtaks. Sulatamisele kulutab paar minutit. Vett tuleb suhteliselt vähe, sest jääd ka vähe. Aurupahvakas lõpetab sulatusprotsessi. 12kw seade.

KML mitu m2 pinda sul see 12 kw seade kütab ja kas see on sul põhikütte allikas.
Või peab kamina vms juurde kütma.

Kütab 150 ruutu, millest enamus on radiaatorid. Ta on põhiküte ja saab oma ülesandega ilusti hakkama. On olemas kaminad ja ahjud, kuid nende kütmine tuleb päevakorda selliste ekstreemsete külmadega nagu hetkel. -10 juures on lisa kütmine pigem mugavuse ja kokkuhoiu mõttes. Samas suudab ta ka hetkel toota küttesüsteemi 40-45 kraadist vett ja elektri lisakütet kasutab vaid suuremate vajaduse hetkel (vee tootmise ajal vms). Täna hommikul kella 8 ajal oli õues -24 ja pump töötas ilma elektri lisakütteta, mis oli veidi üllatav sest kõik tehase andmed on toodud - 20 kraadini.

KML kirjutas:Kütab 150 ruutu, millest enamus on radiaatorid. Ta on põhiküte ja saab oma ülesandega ilusti hakkama. On olemas kaminad ja ahjud, kuid nende kütmine tuleb päevakorda selliste ekstreemsete külmadega nagu hetkel. -10 juures on lisa kütmine pigem mugavuse ja kokkuhoiu mõttes. Samas suudab ta ka hetkel toota küttesüsteemi 40-45 kraadist vett ja elektri lisakütet kasutab vaid suuremate vajaduse hetkel (vee tootmise ajal vms). Täna hommikul kella 8 ajal oli õues -24 ja pump töötas ilma elektri lisakütteta, mis oli veidi üllatav sest kõik tehase andmed on toodud - 20 kraadini.

Kas selle 12kw seadme paigaldamiseks on vaja 32A peakaitset majale?

No maja peakaitse sõltub ka muust tarbimisest, kuid paberite järgi soovib seade 25A kaitset, kuid mul jagas elektrik selle kolme faasi peale laiali nii et vajadus jäi seadme jaoks 16A. Sain aru, et tal on kompressor, ja kaks 3kw el. küttekeha, mistõttu sai seda nii rakendada. Täpsemalt ei oska kommenteerida, kuna ei oma elektriku pabereid.

Aastaid mööda läinud. Kuidas LG pumbaga rahul ollakse? Ennast huvitab just 9kw variant ning alternatiive sellises hinnaklassis sarnase (positiivse) tagasisidega ei leia.

Tere,

Sooviks ka teada kuida seade (ThermaV) on end aastade järel õigustanud.

Tänan,
Indrek

xxNIMETUxx kirjutas:ilma põhjasulatuseta ei saa pika peale sulatusvesi välja paraku.

Ühelgi üle 10kW soojuspumbal ei ole tegelikult küttekaablit vaja.
Sulatusvõimsus on nii suur, et vesi ei külmu ära.

Nagu varem maininud, siis oman 12kw versiooni. Küttekulud on oluliselt vähenenud. Varasemalt oli kogu elektri tarbimine ca 20 000 - 23 000 kw aastas. 2011 sain hakkama 15 000-ga, kusjuures vahepeal köetavat pinda tuli isegi juurde paarkümmend ruutmeetrit.
Ei taha küll ära sõnada, kuid seni on aparaat tööd teinud korralikult, saab oma etteseatud automaatprogrammidega ilusti hakkama ning seadet põhimõtteliselt külastama ei pea.
Sulatusega küll probleeme pole, vesi jookseb ilusti välja. Esimesel talvel tegin vea ja hakkasin lõhkuma aparaadi alla kogunenud jääd, mille järgi tekkis sinna jää mägi. Sellel talvel ei puutunud ja mäge ei tekkinud (soe vesi uuristab mäe keskele omale tee ja jookseb enamuses ära maapõue.
Müra ta eriliselt ei tekita. Kui talvel tal kõrval seista siis puhub ikka korralikult ja on kuulda ka, kuid arusaadavatel põhjustel siis keegi õues ei viibi ja aknad on ka kinni. Suvisel ajal kui aknad on lahti siis sahiseb aegajalt vaikselt - invertertehnoloogia rõõmud. Mõlemal juhul ei sega kõrva. Sellest hoolimata ei soovita paigutada teda suunaga elutoa või magamistoa akende poole.

Pakun, et sul on muu elekter (peale kütte ja vee soojendamise) 3000 - 5000 kWh aastas ?

Seega soojatootmiseks kulutasid vanasti nii 17 000 kWh aastas, viimasel aastal 5000 vähem, ehk siis 12 000 kWh.

Aasta keskmine COP siis 17/12 = 1,4 ?

Kas need numbrid langevad kokku sellega, mida müügi ajal lubati ?

Tuleb arvestada ka seda, et viimased talved on olnud üpris karmid. Reaalne keskmine COP 1,5-1,8, mis on kooskõlas sellega mis andmetest paistab. Tuleb arvestada, et andmed esitatakse optimaalsete tingimuste juures e. +8 kraadi juures. Sellel ajal kui meil kütta on vaja, siis on õues pigem miinuskraadid. Aparaat annab normaalset säästu kuni -5 kraadini. Kuna meie keskmine talv on +5 ja -5 vahel, siis see vahemik on pumbale ka optimaalne. Sealt edasi väheneb COP kiiresti nagu ka tehase andmetest näha. Annab sooja küll, kuid energia kulu läheb kiirelt üles. Probleem on ka selles, et maja nõuab siis ka suuremat küttevee temperatuuri, mis omakorda jällegi vähendab COP-i. Kui kellelgi on täiesti uus maja A-energiaklassis ja kogu ulatuses põrandaküttega kaetud, siis ilmselt mõjutab see vähem aga ma kütan ka radiaatoreid ja tegemist on vana renoveeritud hoonega.
Suuremat säästu saaks täna ja veel põhjalikuma maja soojustusega ja põrandaküttele üleminekuga, et vähendada maja soojustarbimist. Lisaks mingi lisaautomaatika või siis maaküte, kuid need kõik lahendused on liiga kallid võrreldes olemasoleva ja saadava säästuga. Antud pumba paigaldamine oli pluss-miinus täpselt 2x soodsam, kui maaküte. Lisaks sellele, et maaküte polnud tehniliselt võimalik oleks see venitanud ka tasuvusperioodi oluliselt pikemaks.
Seega hetkel ei oska eriti kurta ega pole leidnud ka optimaalsemat lahendust oma maja silmaspidades.

KML kirjutas: ............
Seega hetkel ei oska eriti kurta ega pole leidnud ka optimaalsemat lahendust oma maja silmaspidades.

ehita ahi

Trebla, kas sa üritasid nüüd huumorit teha? Või mis oli selle ahju ehitamise kommentaari eesmärk?
Inimesed tulevad siia foorumisse siira sooviga infot saada mingite toodete kohta. Kui sul pole antud teema kohta midagi tarka öelda, siis soovitaks ütlemata jätta, paistad intelligentsem välja.
Ja mis puudutab su ahju ideed, siis loe paar postitust ülevalt. Majas on nii ahi, kamin kui pliit olemas. Kuidas see antud teemaga seotud on?

Sai eelmisel aastal ka LG Thermia V 12kw paigaldatud (väikese perspektiiviga,et veaks ka teise korruse tulevikus välja), võin enda tarbimise andmed võrdlusena panna.
Köetavat pinda ~95 m2 (1 korrus), sellest kusagil veerand põrandaküttega, ülejäänu radiaatoritega. Lisaks kütab pump ka 200l tarbeveeboilerit (seatud 50 kraadi peale). 200 liitrise boileri järel on 150 l elektriboiler, mis köetakse kuni 65 kraadini (alatest jaanuari lõpust öise elektriga). Külmemate ilmadega on saanud lisaks ka kaminahju kütta, (see talv üsna vähe, alla 100 kg puitbriketti).
Pump on siiani olnud seatud kindla veetemperatuuri peale, enamuse ajast 45 kraadi, külmemal ajal ka 50 ja mõned eriti külmad nädalad 55.

Tarbimised (sulgudes kuu keskmine temperatuur Tallinna küte andmetel):

aasta	okt	nov	dets	aasta	jaan	veebr	märts	aprill
2010	1754 (4,5)	2192 (0,5)	1465 (-6,3)	2011	2928 (-3,5)	2904 (-9,6)	2599 (-1,0)	1831 (5,6)
2011	1088 (8,2)	1575 (5,0)	1030 (2,0)	2012	2204 (-4,7)	2078 (-8,1)	1372 (0,6)	1065 (4,8)

LG ga oli detsembris garantiijuhtum ja kusagil 3 nädalat pump seisis, vahetati paisuventiil ja mingi potsik.

Kiire arvutus näitab, et 7 kuuga on kulunud üle 5000kw vähem elektrit, arvestama peab muidugi ka, et see aeg on valdavalt olnud natuke soem, kui eelmine aasta.

Ehk on kellelegi abiks.

Tarbimine sisaldab lisaks küttele kogu elamise elektritarbimist, pliit/ahi, valgus ja muud koduseadmed.

EDIT: täpsustuseks veel, et toas 23 kraadi üldjuhul.

Mina kasutan 11,2kW Fujitsu High Power soojuspumpa. Täpselt sama perioodiga hoidsin kokku üle kahe korra rohkem, 10500 kwh elektrit. Maja on suurem, 150 ruutu ja kokkuhoid peab suurem olemagi. Siiski tundub mulle, et Fujitsuga saab suurema võidu.

kõik oleneb ju ka radiaatorite suurusest, maja soojuspidavusest jne jne

Olen ka siiamaani oma 9kw-se isendiga rahul. Töös sügisest 2011. Harjumaa, renoveeritud ja soojustatud eramaja, 2-kordne, 95m2. Mõlemal korrusel põrandaküte, toas temp 21-22 kraadi. Lisaks 200-liitrine tarbeveeboiler (45-50kraadi peale seadistatud). Küttekaabel ka välisosal ning sulatusega ja hullu koguse jää tekkimisega samuti probleeme pole olnud.
Väike ülevaade energiatarbest, kuigi päris adekvaatset pilti ei anna, sest see on kogu maja elekter. Aga ehk annab mingi ettekujutuse.

November 11': 669kW (Harku ilmajaama kuu keskmine temperatuur +5,0)
Detsember 11': 956kW (+2,0)
Jaanuar 12': 1741 kW (-4,7)
Veebruar 12': 2362 kW (-8,1)
Märts 12': 1713 kW (+0,2)
Aprill 12': 1518 kW (?)
Mai 12': 598 kW (?)

tvg kirjutas:Olen ka siiamaani oma 9kw-se isendiga rahul. Töös sügisest 2011. Harjumaa, renoveeritud ja soojustatud eramaja, 2-kordne, 95m2. Mõlemal korrusel põrandaküte, toas temp 21-22 kraadi. Lisaks 200-liitrine tarbeveeboiler (45-50kraadi peale seadistatud). Küttekaabel ka välisosal ning sulatusega ja hullu koguse jää tekkimisega samuti probleeme pole olnud.
Väike ülevaade energiatarbest, kuigi päris adekvaatset pilti ei anna, sest see on kogu maja elekter. Aga ehk annab mingi ettekujutuse.

November 11': 669kW (Harku ilmajaama kuu keskmine temperatuur +5,0)
Detsember 11': 956kW (+2,0)
Jaanuar 12': 1741 kW (-4,7)
Veebruar 12': 2362 kW (-8,1)
Märts 12': 1713 kW (+0,2)
Aprill 12': 1518 kW (?)
Mai 12': 598 kW (?)

95 m2 suuruse juures on see küll jube elektriröövel. Miks märtsis selline kogus elektrit läks, imelik. See masin on vist üle 0 kraadi külma poole otseelektrikütja.