Ehitusfoorum

Tere spetsid! Selline küsimus. Ei pea ennast mingiks spetsialistiks ja ka valmis m2-eid ei jõua kuus rohkem teha kui mingi 160-200. Aga tulemustega on siiani rahule jäädud. Mis põhimine, eks ole Mina pooldan vuugilindina paberteipi ja selle paigaldan pahtli peale, silun ja jätan kuivama. Järgmine päev tõmban alles paberile pahtli kihi peale. Nüüd ühel objektil aga sain hurjutada. Öeldi, et mis ma jaman ja ega viidan, teibile pannakse kohe pahtel peale ja silutakse. Proovisin ja tulemus tuli õudne. Teisel päeval kuivand mullid sees. Sellest siis minu küsimus. Kas minu tööviis oli õige või siiski pannakse ka kohe pahtlikiht? Kui jah siis mis ma valesti võisin teha, et need mullid sinna tulid. Silusin korralikult !

See tegijate 300- 400/m2 kuus tuleb kogemustega, aga algatuseks proovi vuuke pahliga ühtlase tõmbega tõmmata ja ka pahtlikiht selle paberi all peab olema ühtlane. Mullid tekivad kas ebaühtlasest pahtlitõmamisest või üldehitajate sitast tööst st. nad on kruvivisid liiga äärest lasknud ja kruvi on kipsi koos kattepapiga katki löönud. Sul ei pruugigi mitte vuugilindid mullitada, vaid sa ei ole üldehitajate praaki korrigeerinud ehk välja lõiganud nende kruviservadega punnitamalöönud kohti, mis löövad paberteibi alt välja siis, kui krunt või põhivärv on värkelt peale pandud ehk saavad paraja portsu niiskust. Mullitavad kohad tulevad eriti hästi nähtavale kas peale lauspahteldust või kruntimist ja kõigepealt pead ise seda jälgima ning iga erineva nurga alt oma tööd kontrollima. Kuna sina teed lõppviimistluse, siis vastutad ka värvi alla jäävate pindade eest( see on tellijate väljakujunenud arvamus minu kogemuste põhjal).
Head uut aastat üldehitajad!

ühesõnaga sa ei ole maaler vaid puumiaja rahaküsija kes pani ludinal võrguga

sisetöö kirjutas:ühesõnaga sa ei ole maaler vaid puumiaja rahaküsija kes pani ludinal võrguga

Esiteks:
No ühe sõnaga sa mees küll ei piirdunud.
Teiseks:
Kirjutasin, et kasutan ainult paberteipi (Miks? Kuna niiviisi mind õpetati ja samas laideti võrkteip maha)
Kolmandaks:
Teen seda tööd alles 12-dat kuud. Nii et puumiajast pole juttugi
Neljandaks:
Maalriks ennast veel ei peagi, pigem selliks. Aga sinu komm andis küll sinust hea iseloomustuse. EHA !
(Endast Heal Arvamusel)

Küsin, kas kasutad ikka vuugi pahtlit? Teine kiht läheb viimistlus pahtel. Aga ei ole ise näinud küll, et keegi nii teeks kui sina.
Ise tõmban lindid ennem pahtlikihile silumist veeämbrist läbi ja teine kiht vuugi pahtlit kohe peale, kuivades tuleb õrn lihv, kus vaja ja kohe viimistlus pahtel peale. Ongi korras, ma vaataks ka sinu tehnikale imelikult:)

tartuott kirjutas:Küsin, kas kasutad ikka vuugi pahtlit? Teine kiht läheb viimistlus pahtel. Aga ei ole ise näinud küll, et keegi nii teeks kui sina.
Ise tõmban lindid ennem pahtlikihile silumist veeämbrist läbi ja teine kiht vuugi pahtlit kohe peale, kuivades tuleb õrn lihv, kus vaja ja kohe viimistlus pahtel peale. Ongi korras, ma vaataks ka sinu tehnikale imelikult:)

Kasutan VivaColor-i J-ti. Mulle see meeldib hästi aga lint veeämbrist läbi ?? Seda nippi peaks küll proovima. Tänud sulle

Külaline kirjutas:

tartuott kirjutas:Küsin, kas kasutad ikka vuugi pahtlit? Teine kiht läheb viimistlus pahtel. Aga ei ole ise näinud küll, et keegi nii teeks kui sina.
Ise tõmban lindid ennem pahtlikihile silumist veeämbrist läbi ja teine kiht vuugi pahtlit kohe peale, kuivades tuleb õrn lihv, kus vaja ja kohe viimistlus pahtel peale. Ongi korras, ma vaataks ka sinu tehnikale imelikult:)

Kasutan VivaColor-i J-ti. Mulle see meeldib hästi aga lint veeämbrist läbi ?? Seda nippi peaks küll proovima. Tänud sulle

Sa võid seda nippi kasutada, aga firmale tehes pead sellisel juhul olema hästi tasustatud, et nii ideaalselt tegema hakata. Kui juba proovima hakkad, siis lase lindil ikka mõni minut nõrguda ja paberil niiskuda natuke. Üldiselt oleneb palju eeltöödest nagu eelmises postituses kirjutasin+ otsavuugid peaksid ideaalis olema kergelt faasitud- ilma vabakäelõike jäljeta, ei tohi olla kipsküljest lahtilöönud paberservasid jne. Vajadusel olen suuremad väljalõigatud augud täitnud enne linditamist täitnud kas MP, Unifloti vms.-ga.

Miks siis vuugi paberlint parem on, kui võrklint?

kui mina esmakordselt cyproci maalerdasin siis müüdi paberteipi kui nurgateipi ja ka nõuti nii !!!selleks tal ka murdekoht !!.seina keskele nõuti võrkteipi.nüüd vaieldakse juba aastaid kas seina panna on tehnoloogiliselt õigem paber või võrkteip. see vaidlus on sama ...kas enne oli muna või kana:)))lõputu vaidlus!!!ise kasutan vastavalt olukorrale ja vajadusele nii võrk,paber kui ka akrüüli....vastavalt oma kogemustele mida on üle 30 aasta !!!!.igatahes probleeme pole tekkinud .

Tere! Ei ole maaler, aga mäletan et Soomes ei lubatud võrku kasutada, et kipsile vaid paberlint - või on mu mäluga midagist...?
Andres (Andresto)

Kui kunagi aega rohkem ja viitsimist(ikkagi 350 lehekülge), siis vaatan täpselt RYL 2001 maalritööde juhendist järgi, mida seal on öeldud konkreetselt kipsplaatide vuukides kasutavate vuugiteipide kohta, kuigi see (RYL)Eestis ei kehti ( Eestis kehtib ainult hea ehitustava, aga mingeid normatiive ei ole kirja pandud). Kusagil ajusopis on meeles taolist- tuleb kasutada vastavalt kipsplaadi tootja juhendile ettenähtud materjale. Cyproc lubab ainult paberteipi, Knauf annab valikuvõimaluse võrgu ja paberi vahel.
Ei mäleta kelle toodang see oli( vist Knauf), aga üksvahe toodeti kipsplaate, millede tehaseservad olid ümarad ja mingit võrk- või paberteipi selle vuukidesse ei pandud, vaid ainult pahtlit Uniflot ning soovitatavalt fiiberkiududega.

AA kirjutas:Tere! Ei ole maaler, aga mäletan et Soomes ei lubatud võrku kasutada, et kipsile vaid paberlint - või on mu mäluga midagist...?
Andres (Andresto)

Ainult ja ainult paberteip muidu saad kotiin matka.

soomet pole mõtet meile nina peale hõõruda.....sealne viimistlus kvaliteet on alla igasugust arvestust !!!

Lõpmatu teema vaidlemiseks! Mina laidan paberlindi täielikult maha! ja ma ei saa aru,miks koolis õpetatakse,et võrk ei kõlba kuhugi! Kui teha vuugid õige pahtliga,on võrkteip väga hea ja hiljem pragusid või parandusi palju lihtsam parandada.Pole vaja mingi veega solberdada.hoiad kokku nii enda,kui kliendi aega! Asjad arenevad,minge nendega kaasa!!

maaler41 nõus !!!! alles mõni aeg tagasi sai siin sellel teemal lõputult vaieldud....jälle algab kõik uuesti!pole mõtet siin vaielda põikpäiste,arenguvõimetutega !!!

maaler41 kirjutas:Pole vaja mingi veega solberdada.hoiad kokku nii enda,kui kliendi aega! Asjad arenevad,minge nendega kaasa!!

sptesmaalri suust vähe kohatu jutt ei ole?. Paberteibi jaoks pole mingit vett vaja , juhul muidugi kui sa tead mida teed. Paberteip siiski ainus asi mis välistab hilisemad praod.

oeh....loll jutt !!!!!!!!!kas tõesti see paber maja koos hoiab )))) kui pragu tulla tahab siis ka ta tuleb !!!! ahh,ei viitsi siin enam lõputult vaielda .

Ei välista see paber mitte essugi. Tasapinnalise vuugi korral tuleb paberil tuleb sinna kohta, kus on murdejoon (isegi kui see pole vuugiga täpselt kohakuti). Nurkades on aga paber küll omal kohal. Siis tuleb pragu vähemalt täpselt nurka ning seal akrüül abiks.

Paberteipi paigaldades tuleb hoolikalt kõik õhumullid teibi alt välja siluda. Kui kuhugi jääb väike mullike alla siis kuivamise käigus mull paisub ja ongi biz-ets.
Minule õpetati, et kui on kips puit karkassil siis tuleb panna paberteip. Metall karkassile võrk.

Paberliiteteibi paigaldamisel tuleb jälgida, et kleepsegu oleks piisavalt märg ja märgaks teibi läbi. Muidu hiljem uusi kihte peale kandes võib õigesti nakkumata teip end mulli ajada. Aga peale teibi kleepimist kohe võib küll vuugi üle tasndada, selleks kasutada aga teist segu, mitte kleepsegu.

puravik kirjutas:Paberliiteteibi paigaldamisel tuleb jälgida, et kleepsegu oleks piisavalt märg ja märgaks teibi läbi. Muidu hiljem uusi kihte peale kandes võib õigesti nakkumata teip end mulli ajada. Aga peale teibi kleepimist kohe võib küll vuugi üle tasndada, selleks kasutada aga teist segu, mitte kleepsegu.

Kust sa võtad selliseid õpetusi?Miks sa seda teist segu kasutad,mitte kleepsegu?...?

loen ja loen seda eelnevat arutlust ja naer tuleb vägisi peale - küll lindid veest läbi, küll midaiganes veel jne. nalja teete või? kasutage selleks tööks ikka spetsiaalselt väljatöötatud tooteid - näiteks erinevate tootjate poolt pakutav pahtel märgistusega J(joint ehk ühendus) või analooge ja midagi ei ole vaja seal nii täpselt vaadata. pahtel vuuki>korra labidaga üle, et pärast vuuk seinapinnast kõrgemaks ei jääks>eelnevalt mõõtulõigatud paberteibiga hakkad ülevalt tulema(paberi murdekoht jääb ikka seinapoole(kui teistpidi panna, siis võib tõepoolest õhk alla jääda)) ja tõmbad ta ilusti labidaga kergelt poolviltuse tõmbega(et alt tühjaks ei jääks ja paberi kogu pinna ulatuses pahtlisse suruks) kinni>kindluse mõttes võid teistpidise tõmbega korra vuugi üle käia>õhuke kiht sama pahtliga vuugile peale>ja tehtud!!!
kui ei ole originaalvuukidega tegu, siis oleks hea kergelt servad faasida ja tore oleks. kui kahe plaadi vahele jääks väike vahe(1-2mm), et pahtel ka nende vahele surutaks. faasid ei tohi aga olla liialt suured, et pahtli kuivamisel ja kahanemisel ei tõmbaks paberi alt tühjaks - siis tekib kindlasti sinna nähtav pragu(paber hakkab mängib kuna neid märgumise-kuivamise tsükleid tekib maalritöödel päris mitu). selliseid ühendusi on mõistlikum kohe lintide panemise ajal veidi rohkema pahtliga katta ja veidi laiemalt muidugi.
ja nagu ikka selliste tööde puhul kehtib reegel, et kõik lahtised(katki keeratud või löökvigastustega) kohad peab enne töö algust vajalikul määral lahti lõikama>seni kuni midagi kindlamat alt vastu tuleb. kui ei tule, siis tuleb täita>vaht,mp või mida head võtta on. tolm ei ole ka selliste ühenduste sõber, eelnevalt võiks vasyavad pinnad puhtaks pühkida. aga kena nokitsemist, kui midagi teha on.

viimane ütles kõik ära.+++:)) Aga muidu selle paberi ja võrgu kohta arvan nii et paber peaks ikkagi parem olema. Lihtne näide riputa raskus otsa ja vaata kumb rohkem kestab. Kuskil oli ka kirjutatud palju paber kannatab aga enam pole meeles. Kuigi ega vahet pole kui mõra tuleb siis ta tuleb v.a selle vahega et tuleb paberi kõrvale. Neid mõrade põhjusi peaks rohkem üldehituse poole pealt otsima.

eritiproffspetsmaalermeister kirjutas:loen ja loen seda eelnevat arutlust ja naer tuleb vägisi peale - küll lindid veest läbi, küll midaiganes veel jne. nalja teete või? kasutage selleks tööks ikka spetsiaalselt väljatöötatud tooteid - näiteks erinevate tootjate poolt pakutav pahtel märgistusega J(joint ehk ühendus) või analooge ja midagi ei ole vaja seal nii täpselt vaadata. pahtel vuuki>korra labidaga üle, et pärast vuuk seinapinnast kõrgemaks ei jääks>eelnevalt mõõtulõigatud paberteibiga hakkad ülevalt tulema(paberi murdekoht jääb ikka seinapoole(kui teistpidi panna, siis võib tõepoolest õhk alla jääda)) ja tõmbad ta ilusti labidaga kergelt poolviltuse tõmbega(et alt tühjaks ei jääks ja paberi kogu pinna ulatuses pahtlisse suruks) kinni>kindluse mõttes võid teistpidise tõmbega korra vuugi üle käia>õhuke kiht sama pahtliga vuugile peale>ja tehtud!!!

Kahjux iga mees ei pea end sinu nimega tegelasex. Temal lihtsam see paber niiskeks teha ja asi kindel. Mix peab nn algaja jebima nende õhumullidega. Parem õpetada nii nagu mitte proff kah akkama saax. Iga asja puhul on nii, et kui oled ikka nö proff saad poole lihtsamalt asjad korda, algajatel läeb kauem.

jan kirjutas:Nurkades on aga paber küll omal kohal. Siis tuleb pragu vähemalt täpselt nurka ning seal akrüül abiks.

Ei saanud nüüd päris hästi aru mida täpselt mõtled, kas lindi serv sisenurgaga tasa (juhul kui nurgas vahe sees) või klassikaliselt pooleks. Viimase variandi puhul kipub pragu ikka rohkem lindi servadesse tulema tõmmates selle lihtsalt lahti või kortsu. Pole sellist juhust näinud kus oleks paberi keskelt puruks rebinud, pigem annavad servad järele (pahtlist lahti), seetõttu ka pragu paar cm nurgast eemal ning parandamine oluliselt tülikam.

Muidugi IDEAALIS peaks lint nurgas end siiski õigustama, eeldades, et kõik muud eelnevad tööd on ka kvaliteetselt teostatud.