Ehitusfoorum

Vaadates neid ilusaid valgeks krohvitud seinu, mis paari aastaga põhjapoolsest kyljest kollaseks või roheliseks tõmbuvad, tekitab kysimusi. Samas kõrval on majad mis taolisest hädast millegipärast pääsenud on.
Kas tuleks eelistada mingit kindlat krohvityypi, et seda ei juhtuks? Silikoonkrohv või midagi taolist?

Siin ei ole krohvis probleem. Pigem valedes töövõtetes.

ehituskaup.com kirjutas:Siin ei ole krohvis probleem. Pigem valedes töövõtetes.

kuidas siis on õige
endal kah kolletub kohati hele mineraalkrohv seinaas

Põhjuseid võib olla palju. Oleneb konkreetsest olukorrast. Võimalikud põhjused võib välja lugeda näiteks siit: http://www.tarmatrade.ee/tryki.php?cat=27

ehituskaup.com kirjutas:Põhjuseid võib olla palju. Oleneb konkreetsest olukorrast. Võimalikud põhjused võib välja lugeda näiteks siit: http://www.tarmatrade.ee/tryki.php?cat=27

Ehk on võimalik mõned üldlevinumad põhjused välja tuua?
Tarmatrade`i lehelt erilist aimu ei saanud.

http://www.tarmatrade.ee/tryki.php?cat=27 Copy-paste:

Praktikas on levinumad järgmised värvilisi mineraalsete krohvide tooni mõjutavad tingimused:

Lisatava vee hulk: Reeglina on lisatava vee hulk tootja poolt määratud. Töötleja aga peab lisatava vee kogust reguleerima vastavalt oma kogemustele töötlemisviisi ja ilmastiku suhtes. Siin tekib oht, et vee doseering mördis on ebaühtlane, mis põhjustab värvuse erinevust pinnal. Mida rohkem on mörti lisatud vett, seda heledam on krohvipinna värvus.
Segamine: Segamisprotseduur – nii käsitsi kui ka masinaga – on otsustava tähtsusega mõjur mineraalsete viimistluskrohvide värvustulemustele. Sideaine ning lisandite erinev lahustumine tekitab mördis erineva vee vajaduse. Sellest tingitult varieerub pooride sisaldus mördis, koos sellega kõiguvad mördi töötlemisomadused ning lõpuks ka krohvi lõpptulemused.
Aluspind: Mineraalsete viimistluskrohvide aluspinnaks on reeglina tsement-, lubi-tsement- või lubikrohvid. Iga aluspind nõuab kontrollimist ning ka vastavat eeltöötlust. Kui tegemist on väga imavate või erineva imavusega pindadega, siis tekitab krohvimördi kiire või erineva kiirusega kuivamine ja kivinemine värvitooni muutuse või erinevuse. Selle vältimiseks peaks tegema aluspinna eeltöötlust, näiteks kruntima. Mida vähem aluspind imab, seda heledam on krohv.
Ilmastikumõjud: Ilmastikumõjudest (temperatuur, õhuniiskus, tuul) tingituna võib krohvimört erineva kiirusega kivineda ja kuivada. Need mõjud on üldiselt tuttavad ning põhilisteks värvustoonide erinevuste põhjuseks. Vastuabinõuks oleks fassaaditöödel kilede kasutamine. Mida madalam on temperatuur ja kõrgem õhuniiskus, seda heledam on krohv.
Sideaine väljatungimine. Sagedaseks värvuste erinevuse põhjuseks on krohvimördi sideaine pinnale tungimine. (NB! Mitte segi ajada soolade väljatungimisega, mille põhjuseks on osade viimistluskrohvide nõuetele mittevastava hüdrofoobsuse puudumine). Sideaine võib pinnale tungida nii üleliigse vee tõttu mördis kui ka pinnafaktuuri liiga pikaaegse ja intensiivse töötlemise tõttu. Sideaine väljatungimise kohtades on värvus heledam.
Kõikide nende põhjuste ärahoidmiseks on üks kindel vahend – fassaadi ülevärvimine.

Eraldi tasuks peatuda õhekrohviga soojustussüsteemide katmisel värviliste krohvidega. Kui fassaadile, mille seinakonstruktsiooniks on müüritis+krohv, langeb päike, siis ööpäevane temperatuurikõikumine on tunduvalt väiksem, kui seinakonstruktsiooni müüritis+soojustus+viimistluskrohv puhul. Muude võrdsete tingimuste juures võib soojustusega krohvipinna temperatuuri kõikumine olla ööpäevas:

valge värvi puhul kuni 20°K
heleda tooni puhul 20-30°K
keskmise intensiivsusega tooni puhul 30-40°K
intensiivtooni puhul 40-50°K
musta tooni puhul kuni 60°K
Kuna läbi soojustussüsteemi minev soojahulk on minimaalne (näiteks kuumal suvepäeval jääb soojustatud hoone jahedaks), siis krohvisüsteemi pealispind kuumeneb liiga palju. Kõige ohtlikum on läänekülg. Põhjuseks see, et lääneküljele langev päikesekiirgus on pinnaga peaaegu risti ning peale päikeseloojangut toimub ajaühiku kohta tunduvalt järsem temperatuuri lang kui seda näiteks lõunafassaadil. Kõige ohutum on põhjakülg. Päevane temperatuurivahe võib olla kuni näiteks märtsikuus kuni 80°K. Suur temperatuurikõikumine võib tekitada õhekrohviga süsteemides pragusid. Pragude tekkekohtadeks on kõige ohtlikumad heleda ja tumeda kontuuri joon. Seetõttu tuleks sellistel soojustus-süsteemidel valida pastelseid toone.

Pinna tooniaistingut mõjutab krohvi faktuur. Suurema teralisusega hele krohv tundub praktikas tumedamana kui sama tooniga sile krohv. Samuti tuleb arvesse võtta, et kivinemisprotsessi jooksul värvitoon samuti muutub. Niisketel sügiskuudel võib see kesta kuni 3 nädalat.

Tarmatrade jutt on tööde käigus tekkivatest toonierinevustest.
Kahtlustan, et kolletumist ja rohetumist tekitavad mingid orgaanilised organismid. Mingi vetikaliik või sammal.
Kui paar esimest aastat on kõik ilus siis ei saa viga olla tööde teostamises.

Kylaline kylast kirjutas:Tarmatrade jutt on tööde käigus tekkivatest toonierinevustest.
Kahtlustan, et kolletumist ja rohetumist tekitavad mingid orgaanilised organismid. Mingi vetikaliik või sammal.
Kui paar esimest aastat on kõik ilus siis ei saa viga olla tööde teostamises.

kahtlustan sama
kõige hullem on mul lääne poolne külg

Märg fassaad
Tehnoloogia - Tehnoloogia
Märja tüüpi välis fassaadi soojendamise süsteemid.

Projektide realiseerimine fassaadi välissoojendus montaaži järgi peense krohvimiskihiga (märg fassaad)

Palun lugege informatsiooni sellel leheküljel väga TÄHELEPANELIKULT. See on väga oluline.

EDASI LUGEGE SIIT http://www.landsales.ee/est/index.php?o ... &Itemid=59
<object width="425" height="344"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/PsRMEp8-mxA&hl ... ram><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/PsRMEp8-mxA&hl=ru_RU&fs=1&" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="344"></embed></object>

Kas te seda kolletust eemaldada olete püüdnud? Kui see valest teostusest tingitud ei ole siis ehk tasuks samblatõrjet proovida mõne väiksema pinna peal.

Tartus ühel tänaval on kolm maja kõrvuti, üks neist on tehtud Deckol Ehituse poolt , kellel pikaajaline kogemus, teised kaks suvalise brigaadi poolt , kellel mingeid silte ei olnud , seega täpset tegijat ei tea. esimene nimetatud maja on täiesti ok (nagu mersu), teised kaks nagu vanad roostes sapakad, kuigi tehtud ühel ajal(3 aastat tagasi). Ühte neist peremees pesi sell sügisel tõstukilt harjaga küürides, survekaga pestes, mõne kuu pärast nägi maja ikkagi sama kole välja.
Minu nägemuse järgi on maja parapeti plekid luhikese veeninaga ja ühenduskohad halvad, kust tulevad lausa mustuse nired. krohvi või värvi kvaliteet jätab ka arvatavalt soovida. siit ka moraal: tasub usaldada vanu ja kogenud tegijaid , mitte neid kes hetkel pakuvad odavaimat teenust. Usun , et ka minu poolt üleskiidetud firma on kunagi omad vead teinud ja koolirahad maksnud. tänava nime igaksjuhuks ei nimeta, eks asjaosalised tunnevad jutustuse koha ära.
Tegu on nimelt paarismajadega ühel väiksel tänaval.

voldemar kirjutas:Tartus ühel tänaval on kolm maja kõrvuti, üks neist on tehtud Deckol Ehituse poolt , kellel pikaajaline kogemus, teised kaks suvalise brigaadi poolt , kellel mingeid silte ei olnud , seega täpset tegijat ei tea. esimene nimetatud maja on täiesti ok (nagu mersu), teised kaks nagu vanad roostes sapakad, kuigi tehtud ühel ajal(3 aastat tagasi). Ühte neist peremees pesi sell sügisel tõstukilt harjaga küürides, survekaga pestes, mõne kuu pärast nägi maja ikkagi sama kole välja.
Minu nägemuse järgi on maja parapeti plekid luhikese veeninaga ja ühenduskohad halvad, kust tulevad lausa mustuse nired. krohvi või värvi kvaliteet jätab ka arvatavalt soovida. siit ka moraal: tasub usaldada vanu ja kogenud tegijaid , mitte neid kes hetkel pakuvad odavaimat teenust. Usun , et ka minu poolt üleskiidetud firma on kunagi omad vead teinud ja koolirahad maksnud. tänava nime igaksjuhuks ei nimeta, eks asjaosalised tunnevad jutustuse koha ära.
Tegu on nimelt paarismajadega ühel väiksel tänaval.

Kas härra mitte ise DECKOL EHITUSES ei tööta et nii kõvasti kiidab.Mina tean et see firma hoiab just töömeeste pealt kõvasti kokku,mis ei mõju töökvaliteedile just kuigi hästi.Antud näite kohta ei oska muidugi kaasa rääkida aga võin kinnitada et paljudel juhtudel on SUVALISE BRIGAADI töö palju korralikum kui mõnel FIRMAL.Ja vana sapakas muide võib tänapäeval väärtuslikum olla kui uus plastmassist mersu-kõik ei ole kuld,mis hiilgab.

ei tööta deckolis. ma lihtsalt kedagi teist ei teagi Tartu piirkonnas mainidagi penofassaadidele sepetsaliseerunutest. kui hoiavadki kaadri pealt kokku , ju siis on õige tegu, kui kvaliteet hea. Tean et Tartus on nad veel tigutornigi teinud, arvan , et sellist hoonet suvalised siiski ette ei võtaks.

voldemar kirjutas:ei tööta deckolis. ma lihtsalt kedagi teist ei teagi Tartu piirkonnas mainidagi penofassaadidele sepetsaliseerunutest. kui hoiavadki kaadri pealt kokku , ju siis on õige tegu, kui kvaliteet hea. Tean et Tartus on nad veel tigutornigi teinud, arvan , et sellist hoonet suvalised siiski ette ei võtaks.

Olen penofassaadidega tegelenud 10 aastat,kas teie arvates on tigutorn ilus.Vaadake päikesepaistelise ilmaga lähemalt.Ja muide -eelmainitud firma võidab tavaliselt hanke, reaalselt teevad töö ära allhanke firmad-nn.SUVALISED.

Ei tea üldse, mis see deckol on, aga mõtlesin siin veidi niimoodi, et suvaline joodik ei pane 15 korruse akna taga penofassaadi. Või paneb? Vol 8 Karhu näppus ja läheb julgemalt?

sashaobrok kirjutas:Ei tea üldse, mis see deckol on, aga mõtlesin siin veidi niimoodi, et suvaline joodik ei pane 15 korruse akna taga penofassaadi. Või paneb? Vol 8 Karhu näppus ja läheb julgemalt?

Ega akna taha penofassaadi ei pandagi-ikka alla,peale ja kõrvale.Õnneks on need ajad möödas,kui eelpool mainitud "EHITAJAD"mööda tellingut ronisid.Need mehed nüüd tööturuameti ukse taga.

ükskõoik kes selle töö teeb , peaasi on kontroll, asja kvaliteet. Tähtis on projektijuhi asjatundlikus , siis võib suvaline alltöövõttu ka teha. Suvalised püüavadki kurge kirvega. Kui tellija on asjatundmatu tehakse suvalt , peaasi , et raha kiirelt kätte. Traditsoonide hoidja seda aga endale lubada ei saa. Hetkel mängib turul rolli odav hind , teiseks kvaliteet. Eriti läheb kvaliteet nendele korda kes juba persest saand, uuesti tegemisele rohkem raha kulutanud.

ehituskaup.com kirjutas:Siin ei ole krohvis probleem. Pigem valedes töövõtetes.

Pigem on asi ikka vale krohvi valikul, tuleks kasutada silikoonkrohvi mis tõrjub mikrobioloogilise saaste (sambliku) ja on muidu ka väga tehniliste näitajatega. Seda probleemi saab lahenda, kui puhastate oma fassaadi samblikust puhtaks ja värvite silikoonvärviga üle.

Soovitan seda tööd lasta ikka spetsialistil teha muidu võib tulemus olla mitte rahuldav.

Parimat!

Olen teinud mineraalkrohviga fassaade palju.Siiani pole olnud tagasisidet negatiivset.Krohvi muidugi ei jäeta värvimata.

Probleemile on lihtne lahendus, vastused kõikidele küsimustele kahel leheküljel : http://www.caparol.ee/vvfiles/1/ThermoSan.pdf