Ehitusfoorum

Tervist.
Mul selline väike majake, kus esimese korrusel pisike pliita ja soemüür ja saunaahi. Katusealune hetkel tühi ja soojustamata, aga plaanis on.
Algul oli arvamine, et ju see soe ise üles läheb ja ei hakka sinna mingit küttekeha tegema. Külmad ilmad on arvamust muidugi muutnud.
Mõtlesin mingi väikse raudahju või pulli-jaani peale, suraks toru korstnasse nagu kerisel. Väike kõhklus on vaid, et kas mul korsten liiga peenike pole või mingi muu gaaside liikumise anomaalia tekkida ei või kui äkki kõik kehad taga on?
Lisan illustreeriva pildi ka. Allkorruse asjad on paigas ja toimivad. Teine siiber on samuti pennide all olemas.

Ohutusnõuded ei luba sellist asja teha (erinevate korruste küttekehade suitsugaase samasse lõõri juhtida).

PS usutavasti on praegu siibreid peale korsnasiibri veel. Soemüüris vähemalt stardilõõris ja saunaahjul samuti.

PPS see Sinu Pulli-Jaan hiilgab madala temperatuuriga suitsugaaside poolest, seega on üks paha pigitekitaja

kas siiski ei olnud nii, et võib küll samasse lõõri lasta, aga kõrguste vahe korstnaga ühendumistel peab vähemalt 1m olema?

See on siis kui on samal korrusel.
Mälu järgi 0.75 m

renks kirjutas:Tervist.
Mul selline väike majake, kus esimese korrusel pisike pliita ja soemüür ja saunaahi. Katusealune hetkel tühi ja soojustamata, aga plaanis on.
Algul oli arvamine, et ju see soe ise üles läheb ja ei hakka sinna mingit küttekeha tegema. Külmad ilmad on arvamust muidugi muutnud.
Mõtlesin mingi väikse raudahju või pulli-jaani peale, suraks toru korstnasse nagu kerisel. Väike kõhklus on vaid, et kas mul korsten liiga peenike pole või mingi muu gaaside liikumise anomaalia tekkida ei või kui äkki kõik kehad taga on?
Lisan illustreeriva pildi ka. Allkorruse asjad on paigas ja toimivad. Teine siiber on samuti pennide all olemas.

Mõned olulised read Ehituse Piiblist.

Ma leian, et külm tegi selgeks, et ilma soojustamata see katusealune sooja ei pea. Ei pea ka pursuikasooja.
Millistest ruut-või kuupmeetritest jutt käib?

renks kirjutas:Tervist.
Mul selline väike majake, kus esimese korrusel pisike pliita ja soemüür ja saunaahi. Katusealune hetkel tühi ja soojustamata, aga plaanis on.
Algul oli arvamine, et ju see soe ise üles läheb ja ei hakka sinna mingit küttekeha tegema. Külmad ilmad on arvamust muidugi muutnud.
Mõtlesin mingi väikse raudahju või pulli-jaani peale, suraks toru korstnasse nagu kerisel. Väike kõhklus on vaid, et kas mul korsten liiga peenike pole või mingi muu gaaside liikumise anomaalia tekkida ei või kui äkki kõik kehad taga on?
Lisan illustreeriva pildi ka. Allkorruse asjad on paigas ja toimivad. Teine siiber on samuti pennide all olemas.

Milleks ratast leiutada kui ta juba olemas.
1.Hästi soojustatud pööningualune.
2.Abikütteks väike malmsüdamik.(Puude ülestarimine suht vaevarikas tegevus.
3.Põhikütteks elektri radikas või õhksoojus pump.
Kui jälle uued külmad ilmad tulevad ,siis peab ikka villased sokid ka jalga panema.

Kuule varukas, mul on kahtlus, et sinugi malkamina korsten on alguse saanud esimese korruse küttekehast? Või on ta siiski põrandale vaid toetatud...võta sa kinni

Väljendusin võibolla pisut ebaselgelt. Soojustamine on plaanis muidugi, selles pole küsimus. Ülemine korrus pole praegu kasutusel.
Küsimus, õigemini kahtlus, on selles, kas alt tulev soe suudab mulle sinna katuse alla rahuldavat kraadi luua. Et hommikul hambad ei plagiseks. Mul on tunne, et ei suuda.
Sellest ka teine küsimus- kas selline lahendus, väike metallahi juhituna ühteainsasse mul kasutada olevasse lõõri, võiks a) tehiliselt toimida ja b) üldse mingit efekti anda? Eks ta jahtub ju ka kähku. Võibolla on elektriradikas tõesti mõistlikum?
Pinda on seal kuskil 20 ruutu ja kõrgust 2m ringis.

Olin sarnase küsimuse ees ca 8a tagasi.Erinevus ehk vaid selles, et 1 korrusel on köögi-suuretoa(kokku ca 60 m2) vahel ahi.Köögist läheb avatud esikusse(ca 16m2, elektri põranda küte ca 2000w) ja sealt trepi kaudu 2 korrusele kus on kolm tuba(põrandapinda üle 50m2,kõrgusega 205cm, kald seintega-saavad põrandaga kokku, kus villa 25cm ja laes ca 40-50 puistet, otsaseintes 30 cm villa+1,5m2aknad).Kuni -15 on teisel korrusel ca 19-21 kraadi, esimesel 25-23.Kuna üleval on magamistoad, siis ei tahtnud mitme ahjuga jageleda ja lasin paigaldada õhk-õhk soojuspumba.Esimestel aastatel kasutasin seda kogu maja kütmiseks(ehk korra nädalas tegin ahju tule)viimased aastad kütan tihedamalt ahju ja soojuspumpa kasutan kodust pikemalt ära olles või teisel korrusel suuremate külmadega(tean, et kasutegur väike kuid toimiv süsteem ju olemas)Aastas on teise korruse süsteem töös ca 3 nädalat talvel ja 3 suvel(kondina).Kogu selle asja puuduseks on lahtised uksed, et pidev õhuringlus toimuks.Täna, arvestades enda kogemust, paneks ülemistesse tubadesse elektri radikad ja unustaks kõik muud "küttekehad"ära.(odav soetada ja aastakulu ka mõistlik)Tegelikult sai omal ajal ülemise korruse jaoks ka radikad ostetud aga need seisavad kasutult sahvris ja ootavad oma aega-ülikülma talve

Sihuke siis minu kogemus, lihtsalt infoks

kaminahi kirjutas:Kuule varukas, mul on kahtlus, et sinugi malkamina korsten on alguse saanud esimese korruse küttekehast? Või on ta siiski põrandale vaid toetatud...võta sa kinni

Korsten toetub teise korruse põrandale ,et jätta tervikliku muljet.Järgmisaks norimis objektiks võiks olla südamiku ette käiva klaasi puudumine .Aga selle lubas omanik ise panna.

varukas kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kuule varukas, mul on kahtlus, et sinugi malkamina korsten on alguse saanud esimese korruse küttekehast? Või on ta siiski põrandale vaid toetatud...võta sa kinni

Korsten toetub teise korruse põrandale ,et jätta tervikliku muljet.Järgmisaks norimis objektiks võiks olla südamiku ette käiva klaasi puudumine .Aga selle lubas omanik ise panna.

Sellest tervikliku mulje jätmisest jäigi selline mulje aga ma ei osanud seda norimiseks ise pidadagi Ka ei osanud arvata, et see ikka sinu enda tehtud on. Tegijale muidugi asi teada.

kena köik

Olen kuulnud,et teisele korrusele saab sooja siis kui õhk ringlema pääseb ehk siis lisa aukudega vahelae otstes , kui keskel on trepp.
Omal seisab sama ülesanne lahendada tulevikus.

Palun selgitust EPN 10.4 punkt 13,kas nüüt enam ei nõuta,korstna,põranda ja katuse läbiviigute 12,5sm vahet isoleerida väi valada kiini ja puu võib olla vastu korstna

alle kirjutas:Palun selgitust EPN 10.4 punkt 13,kas nüüt enam ei nõuta,korstna,põranda ja katuse läbiviigute 12,5sm vahet isoleerida väi valada kiini ja puu võib olla vastu korstna

Ainult laudis ja liistud võivad vastu ulatuda. Kandekonstruktsioonid (talad, sarikad) ikka nõutud vahega.

Umbes nii ma mõtlesi