Ehitusfoorum

Tere.
Järgmisel suvel soov alustada majaehitusega.
Krunti veel ei ole, kuid vaikselt juba otsin. Uue maja tahaks saada maks 150 m2 ja ühekordse. Sooviksin paigaldada maakütte ja seoses sellega küsiksin, et mis pinnas on maaküttele parim?
Ja seoses sellega järgmine küsimus, kus Tallinnas ja Harjumaal Tallinnast maks 10 km kaugusel on selline hea maaküttele sobiv pinnas?

Ette tänades
Marks

Niiske. Ehk kõrge pinnavee tasemega. Põhimõtteliselt ehita maja kerge künka otsa, et vundamenti oleks hea teha ja püsiks ka. Ja küttetoru vea sohu, mutta, savvi. Veelparem: kiirevoolulisse jõkke. Samas on hea kui mingi mets ei jää lõunasuunast pinda varjama, ehk et suvine päiksesoe peaks vabalt saama maa sisse "koguneda".

Kui sa juba sellist pisiasja jälgid, et kus suunas päike soendab maaküttekontuuri pinda (eelkõneleja jutt on 100% õige) siis maja plaaniga oled küll mööda pannud. Energiasäästlikum on oluliselt rohkem 1,5 kordne maja, eriti veel keldrikorrusega juhtum. Kui sama pindala kahe korrusele kokku siis 1,5 tuleb odavam ka ehitada.

1,5 korruselise puhul on ainukeseks mureks teise korruse põrandaküte.
Kuna kõiksugused soojuspumbad saavutavad hea efektiivsuse põrandakütte puhul, siis küttesüsteemiks saab põrandaküte.
Maja plaanis ehitada puidust, meeldib tunduvalt rohkem, on soojem, on loodussõbralikum jne. Teisele korrusele puitsõrestikule vesipõrandakütteehitus vist saaks olema paras peavalu.

Kuna omal sama maja ehitamisel ja tänaseks on vaja lahendada küte siis teine korrus sai ikkagi lahendatud radiaatoritega (vaid 45 kraadisele soojuspumba veele). Ainus teine hea lahendus oleks olnud kasutada ventilatsiooni kaloriiferit (st. vesi-õhk soojusvahetit), kuid see jäi ära müra pärast. Õhk-õhk jäi jälle ära, kuna sellega saaks ühe toa, kuid mitte teisi. Muidu õhk-õhk soojuspump on plaanis panna odavuse pärast (see kõige odavam mudel, selle hinna eest võib neid panna ka igasse tuppa personaalse), kuid esialgu on plaanis selleks vaid kõige suurem tuba.
Kõik muud küttelahendused (keegi Markko otsib puidukatelt) ei ole tasuvad, sest ehitusmaksumus on müstiliselt kallis (50000 katla eest on liig, mis liig, söega käsikütmist ei taha). Oli ka kaalumisel säästuvariant, kus vahelae oleks villast ilma jätnud (siis kütaks alumise korruse küte ka ülemist, kuid heliprobleemi tõttu loobusin). Saab küll kui tahta.

Kui teisel korrusel teab mis palju ruutmeetreid ei ole, siis piisab kui panna võimalikult suured radiaatorid ja siis saab ka madalama kraadiga veega köetud. Lisaks võib korraldada ventilatsiooni niipidi, et väljatõmbed on ülemistes ruumides ja sissepuhked alumistes. Ja korruseid ühendavad siis ka mingid kanalid.

Üks loll küsimus - miks 2 korrusele põrandakütet ei saa?
Imelik

Kõike saab, kui pappi on. Kõige efektiivsem on ju betooniga põrandaküte. See eeldab tugevat vahelage ja betoonitöid. Põrandaküttetorusid paigaldatakse ka spetsiaalsete saepuruplaatide sisse, mille sees on toru kontuurid freesitud jne, võimalusi on. Aga sellisel juhul ega see soe põrand vist kuigi ühtlaselt soe ei ole, kui parkett ja saepuruplaat vms näiteks all. Muidu olen kuulnud, et pannakse veel peale põrandakips, mis ühtlustab soojenemist ja tekitab veidi betoonieffekti. Seda juhul kui kasutatakse freesitud saepuruplaate.
Muidu küsiksin sellist asja, et kui paks vesipõrandakütte puhul peab olema minimaalselt betoonikiht? Kui näiteks saepuruplaadile teisel korrusel panna peale kile ja valada a la 5-6 cm betoonikiht? Või on see kallis ja mõttetu tegevus/lahendus, mida ei kasutata?

Külaline kirjutas:
Muidu küsiksin sellist asja, et kui paks vesipõrandakütte puhul peab olema minimaalselt betoonikiht? Kui näiteks saepuruplaadile teisel korrusel panna peale kile ja valada a la 5-6 cm betoonikiht?

sellise paksusega see ongi, kui penoka peale valatakse...

aga saepuruplaadile?
ega vahet vist ei ole ju

Eespool öeldi ju saepuruplaadi puudus, ebaühtlane soojenemine. Selle vältimiseks tuleks osta need metallühtlustid, aga need maksavad. Kui papp ei ole probleem, saab kõike. Enamusele on siiski olulisim hinna headuse optimum.
Betoonkiht koos armatuuri ja torudega valatakse 5 cm, õhemat lihtsalt ei õnnestu (ma proovisin, ei õnnestu). Ka see maksab ja nõuab toestust, seepärast jäin mina radikate juurde (tuleb odavam)

Mul on 7 aastat toiminud edukalt kahekordsele kipsile laiali laotatud hästi peenike veetoru, vist oli 12mm, millede vahed on täidetud segu ja kipsiribadega. Peal veel 1 kiht kipsi ja laminaat. Väga ühtlane ja soe, Nereus paigaldas ja projekteeris. Infoks, et tegemist korteriga puumaja katusekorrusel.