Ehitusfoorum

Kas 100 mm. penot on sama soojapidavusega kui 100 mm. villa. Kui ei siis milline see suhe võib suures piiris olla. Tegemist seinaga.

Eps plaadi soojuserijuhtivus on parimal juhul 0.033 W/(m ·k), villa puhul võid leida sama numbriga materjali. Jälgi ka seda, et villaga seina soojustamise puhul ei soovitata väga väikese tihedusega villa, kuna tekkib villas endas õhuringlus, mis soojapidavust oluliselt vähendab.

Kui nüüd üks-ühele külalisele vastata, et kui paned kas 100 penot või 100 villa otse seinale siis loomulikult peno on 100 korda soojapidavam.
Konks selles, et villa tuleb ju veel õhu liikumise eest kaitsta, mis selle sooja tema sisemusest kiiresti välja transpordib.

taastaja

.....trandspordib!

t

Laias laastus on villa ja peno soojapidavus ligilähedane. Tõepoolest on seal õhu liikumise teema. Kuid materjalina on penol (nagu ülal mainitud) 0,033W ja villal 0,035 -0,05 (sõltuvalt villa tihedusest.) Villal muidugi summa-summaarumina seinas jääb soojuspidavus pisut väiksemaks, kuna puitkarkass juhib soojust tunduvalt paremini (vist oli mingi 0,17W). Villa eeliseks on parem õhu liikumine (maja hingab tiba paremini.) Samas miinuseks on, et tuleb lisada tuuletõkkeplaat ja samuti tuleb seestpoolt kindlasti tekitada aurutõke (vastasel korral ronib niiskus läbi seina, kondenseerub kuskil villa sees ja villa soojusjuhtivus tõuseb tunduvalt.)

ps polüuretaanplaadil vastav number on 0,018 w, ehk tunduvalt parem penost, kuid plaat maksab veic pappi ka

Ariedo kirjutas:Villa eeliseks on parem õhu liikumine (maja hingab tiba paremini.) Samas miinuseks on, et tuleb lisada tuuletõkkeplaat ja samuti tuleb seestpoolt kindlasti tekitada aurutõke (vastasel korral ronib niiskus läbi seina, kondenseerub kuskil villa sees ja villa soojusjuhtivus tõuseb tunduvalt.)

Villa eeliseks on parem õhu liikumine (maja hingab tiba paremini.) Kas ka siis, kui aurutõke on veel ka?

administraator võiks panna küsimusele Milline neist pole Eesti linn?
küsimuse
Milline neist hingab paremini
Vill ja aurutõke
Penoplast
Penoplast ja aurutõke

Ariedo kirjutas: Villa eeliseks on parem õhu liikumine (maja hingab tiba paremini.) Samas miinuseks on, et tuleb lisada tuuletõkkeplaat ja samuti tuleb seestpoolt kindlasti tekitada aurutõke (vastasel korral ronib niiskus läbi seina, kondenseerub kuskil villa sees ja villa soojusjuhtivus tõuseb tunduvalt.)

Peaasi, et vill ei lämbuks ja korralikult hingata saaks

Selge see, et aurutõke ei hinga. Kusjuures olen sama teemat mõtisklenud viimased 5 a. Soomlastel on see aurutõke nii eluliselt tähtis. Nad siin ilgelt uluvad 80-ndaid aastaid, et siis sai kõvasti lollusi tehtud. Iga mees jooksis poodi ja toppis villa kõik augud täis mõtlematta, kuis niiskus liigub. Nüüd tegeldakse kõvasti toonaste vigade likvideerimisega. Aurutõke on täna kohustuslik (kuigi insenerid vaikselt siingi oma pisikestes peakestes mõtisklevad, et kas see ikka on parim lahendus.) Samas on hetke nö euroremontide suurimaks probleemiks liigne umbsus. Ometi puitkonstruktsioonis on ka hingamine oluline - kui sinna peaks sattuma niiskus ja asi väljapoolt isoleeritud penoga, siis konstruktsioon on suhteliselt suure niiskuskoormuse all. Tulemuseks võivad olla seened.

ariedo kirjutas:Aurutõke on täna kohustuslik (kuigi insenerid vaikselt siingi oma pisikestes peakestes mõtisklevad, et kas see ikka on parim lahendus.) Samas on hetke nö euroremontide suurimaks probleemiks liigne umbsus.

Umbsuse vastu on suurte peadega insenerid välja mõelnud ventilatsiooni.

ariedo kirjutas:Samas on hetke nö euroremontide suurimaks probleemiks liigne umbsus. Ometi puitkonstruktsioonis on ka hingamine oluline - kui sinna peaks sattuma niiskus ja asi väljapoolt isoleeritud penoga, siis konstruktsioon on suhteliselt suure niiskuskoormuse all. Tulemuseks võivad olla seened.

Füüsikaliste näitajate järgi hingab peno paremini kui puit. Seega on kasutaja Ariedol ka siin kõik segamini nagu pudlu ja kapsit.

peno hingab küll.kuigipalju.oleneb millline.aga seina teda küll ei paneks.see niiskuse ja seenetamise probleem tekib siis, kui niiskust tekib rohkem,kui sein või põrand ja lagi suudab välja anda.ja maja peaks hingama ise.kui see on penoga üle löödud,ma arvan et ta ei hinga ikka hästi.siis peab ventilatsioonile mõtlema.(käisin ühes kivimajas hallitust körvaldamas.sinnamaani oli lihtsalt niiske.peale seda kui väljast penoga kaeti ja pakettaknad ka ees.peale seda hakkasid seinte ja laeääred hallitama.lahenes kui vent avad tekitati ja korralikult kütma hakati.ja hallitus kõrvaldati.täisremont.hea materjal see peno.aga igale poole ei sobi.puidu puhul annab niiskust kindlasti kuigipalju karkassi vahelt välja.oleneb kui palju veega läbustatakse ja kuhu see kondens läheb.

Ega sa vist päris täpselt aru ikka ka ei saanud, et miks ta hallitama hakkas. Lihtsalt tegid liitmistehte 1+1=2 ja nüüd arvad ka edaspidi, et kui kuhugi peno panna, siis ka hallitus tuleb.

tegelikult väljendasin end veidi ..ebaselgelt.ma lihtsalt pole,, enam``suur peno fänn.kuigi mul suvilamaja.ehitatud 50-l. üks ots kunagi 50-el ehitatud kahe kivi peale.seal aastaringi käib õhk alt läbi ja selle põranda tegin penoga.peab väga sooja.se hallitusekorter oli tellismajas.ja ega selleks pea tõesti peno seinas olema et alaköetud-ventileeritud kivimaja hallitama hakkaks.pesu kuivatati aknad kinni ja peale seda see hallitus tuli. .pererahvas´arvas peno olevat üks süüdlane.mina ka.nagu nii mõnedki olen mina tselluvilla pooldaja.aga see polnud see teema.kes tahab pangu penot.

Süüdlane oli see, kes otsustas ammustel aegadel projekteeritud maja heast peast ümber ehitama hakata(mida see soojustamistegevus ka on). Paraku sai veidi puudulikult lihtsalt neid töid tehtud.

lugesin ,,hingava maja```saadetud lingilt.alguses oli jutt arusaadav.mis ongi kõige tähtsam.hiljem läks kosmoseteemaks ära.mõtlen seda valemite asja.kuskilt peab inimene teavet saama.ja oleneb siis,kuskohast infot saab-võivad tekkida suust suhu liikuvad ehituslegendid jne.asjalik tõsise materjalitundja jutt oli.mina lihtne ehitaja.ma ei saanud sellelt aadressilt küll seda vastust et mis siis teha,kui ventileerida penoga jms.kaetud maja läheb soe kaduma.energiakadu.vaja siis soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ikkagi?väga palju sõltub elektriga töötavatest süsteemidest.ja sellega pole ma nõus,et maja palgivahed peavad läbi puhuma,et seinad hingaksid.ongi 2 täiesti eri asja.on kaasaegsed tehnomajad.mis peavad sooja.ja seal on oma head ja vead.kui mul antakse valida kas elada puitmajas.või kaasaegses ,,tehno-põllumajas``valin ma puitmaja.ja on materjalid mida on meil tuhandeid aastaid kasutatud.

Lihtsad ehitajad peaks ehitama projekti järgi ja mitte targutama siis ka teemal "hingav maja" ja "peno paneb hallitama".

Paraku on tellija "kuningas" kes on projekti pealt kokku hoidnud ja loodab iseenese ja siinsete arvajate-oletajate peale. Tegija aga, et tööd hoida ei lasku tellijaga vaidlusesse isegi, kui ilmselgeid valesid juhtnööre tellijalt tuleb. Mul praegu just selline vana maja renoveerimine käsil ja tellija lahendused on sellised, et karju appi Olen vahel mokaotsast öelnud, et kui keegi küsib, ära ütle, et mina tegin.

Eelmisele külalisele.

Näiteks mida tellija valesti tahab teha sinuarust?
Võibolla ta on asja uurinud ja tahab ikka õigesti võibolla.

eelmisele: ära kahtle, olen ca 20 aastat ehitanud nii siin, kui seal, materjalide ja tehnoloogiatega piisavalt kursis, et saada aru mis ilmselgelt vale ja sellel objektil usu on seda igal sammul. Küsimus selles, et kui võetakse ette miljoniline (pigem enamgi) probleemne renoveerimine, miks koonerdatakse mõnekümnetuhandese projektiga.

Külaline kirjutas:eelmisele: ära kahtle, olen ca 20 aastat ehitanud nii siin, kui seal, materjalide ja tehnoloogiatega piisavalt kursis, et saada aru mis ilmselgelt vale ja sellel objektil usu on seda igal sammul. Küsimus selles, et kui võetakse ette miljoniline (pigem enamgi) probleemne renoveerimine, miks koonerdatakse mõnekümnetuhandese projektiga.

Ma näen oma töös 20 aastat torusid paigaldanud tegelasi, kes ka oma arust on kõiketeadjad. Aga kui asi vähegi keeruliseks kisub (loe: hüdrofoori eelrõhk või muu vahetu tegevus, mis kaasneb san. töödega, aga ei ole otseselt torule keerme lõikemaine), siis on mök-mök.
Nii et 20 aastat kogemust ei tähenda, et sa midagi teemast tegelikkuses tead, peale sisse harjunud liigutuste muidugi.

tegelan üldehituse ja kitsamalt puusepa töödega, nii et sinu profiili (torutöö) kohapealt ei oska ma küll sõnagi kaasa rääkida ja pole ka torumehega puusepa teemal mõtet väidelda.

Eelmisele külalisele.
Küsin siis veelkord.
Näiteks mida tellija valesti tahab teha sinuarust?
Üldehituse kohta siis.

Kuulge "tellijad" ja "teadjad" - tehke omaette teema!
Isetegijad võiksid muidugi endale põhimõttelised asjad selgeks teha (näiteks mis on soojustuse ja mis on ventilatsiooi ülesanne).
Nüüd teemast. Ehitan maja ning üsna pea läheb soojustamise teema käima. Uurin erinevaid võimalusi ja materjale ning võrdlen andmeid. Üldiselt näitavad tootjad materjali andmetes soojusjuhtivuse näitajat, kuid Reiden näitab BASF Styrodur'ile ka soojuspidavuse numbrit. Otsisin netist veidi selle arvutuse valemit, aga kahjuks ei leidnud. Mõõtühikut vaadates on tegemist väga mugava näitajaga näiteks potentsiaalse küttekulu vahe arvutamiseks. Kas spetsialistid oskavad mingi valemi kusagilt välja peilida? Tänud.

Äkki on soojuspidavus lihtsalt soojusjuhtivuse pöördväärtus?