Ehitusfoorum

Tere taas.

Kunagi lasime paigaldada koju keskkütte ahju, kütsime puidu ja kivisöega. Köetavat pinda on 165 m2. Akumulatsioonipaagi maht on 1,15 m3. Nüüd lasime paigaldada katlale abiks õhk-vesi süsteemi, ja õhk-veega kütan ka tarbevett. Hirmu hirmus kallis on õhk-vesiga kütta muidu
Aga küsin sellist asja, et kui mille järgi määratakse akumulatsioonipaagi suurus? Tuttavatel kõigil on tunduvalt väiksem paak kui meil. Hakkan mõtlema, et äkki on liiga suur paak meil ja see mõjutab ka küttekulusid. 165 m2 on kõetavat pinda, sellest 45 m2 vesipõranaküte siis, ülejäänud on malmradiaatorid, milles ajab vett ringi tsirkulatsioonipump.
Kui suured on teil akumulatsioonipaagid ja kui palju on köetavat pinda?

Parimat,
Rainer

sa nagu teeksid mingit uurimustööd

põhimõtteliselt teengi, enda jaoks
1960 a ehitatud majale teen kap remonti, väga suur töö. Ise teen enamus tööd.

Küttesüsteemi sai ka uuendatud, tahaks asja paremaks saada ja süsteemist kõrvaldada valed asjad. Kütmine on jube kulukas meil kuidagi.
Loodetavasti sul ei ole midagi mu uurimise vastu?

Rainer_U kirjutas:põhimõtteliselt teengi, enda jaoks
1960 a ehitatud majale teen kap remonti, väga suur töö. Ise teen enamus tööd.

Küttesüsteemi sai ka uuendatud, tahaks asja paremaks saada ja süsteemist kõrvaldada valed asjad. Kütmine on jube kulukas meil kuidagi.
Loodetavasti sul ei ole midagi mu uurimise vastu?

Esmalt uuri, milleks on akupaak üldse vajalik. Siis saad ka selgust, kas akupaagi suurusel ja küttekuludel on omavahel ka mingi seos.
Siis tasuks uurida hoone soojuskadusid. Samuti on ka katlad erineva kasuteguriga.
Ei teeks ka paha teha endale selgeks, kasuteguri sõltuvus soojuspumbast väljuva vee temperatuurist.
Parim variant on ikka kutsuda küttespets kohale ja las ta vaatab süsteemi üle.

Teeme huvilisele põhiasjade leidmise lihtsamaks.
Hoone kaod sõltuvad vaid välispiirete pindalast ja selle piirde soojustusest (U arv) ja temperatuuride vahest (sise-välis). Q=U*A*dT
Teine oluline näitaja on katla kasutegur. Tavakateldel kõigub ta vähe tagastuva ja väljuva vee temperatuurist (muidu on ta parim, kui nii väljuv kui ka tagastuv on võimalikult madalad ja katel uhab täisvõimsusel või selle lähedal, kuid ei tohi ära unustada ka tahmamist (liiga madal küttevee temperatuur põhjustab kiire tahmamise ning katla kasutegur kukub kolinal), soojuspumbal aga palju. Ülejäänud sõlmed ei aita otseselt mitte kuidagi küttekulude kokkuhoidu, nende ülesanne on soojust transportida sobival moel või tagada kütteenergia=Q -ga.
Akupaaki on vaja neis süsteemides, kus katlal ei saa põlemist juhtida (tahkekütused nagu turvas ja kivisüsi). Seal salvestatakse ülejäänud energia akupaaki ja pärast tule kustumist saab mõnda aega sealt juurde võtta.

Akupaagi mõttest olen ammu juba aru saanud
Küsimus on see, et mille järgi valitakse akumulatsioonipaagi suurus? Lampi vist seda ei võeta???
Oma tuttavatest ja sõpradest ma pole kellegil kunagi nii suurt paaki näinud, asi on selles. Maja ei ole samas mingi ülisuur ju, köetavat pinda 165 m2.

Õhk-vesi soojuspumbal sõltub soojustegur kindlasti akupaagi olemasolust. Kõige halvem on soojustegur siis, kui akupaaki üldse ei ole. Parima soojusteguri saab siis, kui küttesüsteemi tagasivool läheb otse soojuspumpa ja pealevool soojuspumbast akupaaki. Teiseks peab teadma, et soojuspumbal kasutatakse akupaaki vee kihistamiseks ja liiga väikese mahuga paakides see ei õnnestu, sest pumbad keeravad selle kohe sassi. Kui paak on ise tehtud ja seal puuduvad soojuse liikumist takistavad plaadid, siis alla 500L akupaak ei anna suurt midagi asjale juurde. Kui akupaaki toidab soojusega mitu kütteallikat, siis on vaja torud akupaagiga ühendada nii, et õhk-vesi soojuspump saaks toota soojust alati primaarsena. Eriti tähelepanelik peab olema tennide ühendamisega akupaaki, sest viimasel ajal on olnud palju objekte, kus tennid ei lase enam soojuspumbal tööle minna, kuna veetemperatuur läheb paagis nende sisselülitumisel liiga kõrgeks.

Tooksin veel eraldi välja, et akupaak soojuspumba süsteemis ei täida täpselt samast loogikast lähtuvat funktsiooni, mida ta täidab katlasüsteemis. Akupaak katlaga ühendatuna pikendab kütmiskordade vahet, ehk eesmärk on salvestada akupaaki võimalikult palju soojust, et see siis sealt ära tarbida. Soojuspumbaga pikendab akupaak soojuspumba töötsüklit ja seisutsüklit ja see on maksimaalselt pikk vaid siis, kui tsükli lõpus on paagi alaosas vesi külm ja ülaosas kuum. Kui pumbad akupaagi sassi pööravad, siis pole paagist tsükli pikendamisel suurt kasu.

Kui akupaak panna vahele ainult soojuspumba tagasivoolule, siis on rusikareegel 20L akumahtu 1kW soojuspumba nominaalvõimsuse kohta. Tavaline akupaak tagasivoolule ei sobi, siis peab paak olema pikuti vaheseinaga kinni keevitatud, nii et vesi tuleb paagi alt osast sisse, liigub ülaosasse, siis alla tagasi ja väljub alt. Piki vaheplaat peab olema veetihedalt keevitatud, ja seda eriti paagi põhjas, sest piisab pisikesest avast, kui vesi läheb kõik alt ava kaudu ning akupaak tööle ei hakka.

Külaline, kahju, et oled suva isik, kuid pseudoteaduse ajamine ning rahva lollitamine valedega ei ole ilus.

Külaline kirjutas:Piki vaheplaat peab olema veetihedalt keevitatud, ja seda eriti paagi põhjas, sest piisab pisikesest avast, kui vesi läheb kõik alt ava kaudu ning akupaak tööle ei hakka.

Uskumatu, et sellist jama suudab keegi välja mõelda.

kunagi keegi Angeli nimeline keevitaja ajas kah sellist teooriat, väga tuttav jutt
Angel, oled see sina?

Sai paigaldatud endale Katel Viadrus U22/7, akumulatsiooni paak 2000L, paisupaak 150l, kahesüsteemne soojavee boiler 150L, radiaatorid termolux tüüp21 kõrgus 500 4tk esimesel korrusel(1600, 1600, 1600, 1200)+4tk teisel(1400+1200+1200+1400). Maja: pindala ca 130ruutu, teine korrus renoveeritud, esimene korrus püstpalk telliskivi voodriga ja eriti hästi tuult ei pea. Väikestel miinus kraadidel sain akupaagis vee 60kraadile 1,5 katla täiega 30lt kraadilt, nüüd suuremate külmadega tuleb ka hommikul 1 katlatäis ära kütta. Küttepuu on sega lehtpuu kuivanud aasta. Majas sooja umbes 25kraadi. Küttekulu loodan vähendada 1korruse põrandate ja seinte soojustamisega. Katlaga kütan esimest perioodi. Üks asi sai vist vähe valesti paigaldatud. Panin pideva ringvoolu läbi soojavee boileri, millega kaasneb see, et hommikul on soojavee temp langenud ca 30 kraadini. Mõte oli selles, et kui radiaatorite termostaadid sulgevad ringvoolu, siis ringvool säiliks. Pumpade juhtimine manuaalselt (kütmise aeg katla pump sisse ja ringvool pidevalt) Oodatud spetsialistide arvamused, mida võiks muuta.

Kadestan teid, te saate maja soojaks vähemalt
Mina oma peldikut soojaks ei saa, suure toa köögi ja ühe magamistoa saan soojaks kui teen kööki pliidi alla ka tule.
Selle soojus aga tubadesse ei jõua ja keskütteradikad kütavad väga vaevaliselt need toad +18 peale. Kasutan ainult puitu hetkel, peaks vist kivisöe peale tagasi minema, see annab kuuma vähemalt.
Soojuskaod liiga suured ikka vist. Seda kõike muidugi -15 kraadi juures.
Loodame,et kauaks siukest jama ei ole

mis külm see -15 veel on??? Mida sa teeksid -20 v -25 juures??? Ka siis peaks küttesüsteem suutma hoida elamise sooja.
Mis katlaga tegemist? Kas ja millal katelt on puhastatud? ma ei pea silmas ainult tuha väljavõtmist.
Kutsu parem keegi spets asja üle vaatama.

Katla peal on kirjas Kavor, vanemad lasid paigaldada ca 6 a tagasi.
Suure külmaga elutoas köögis ja ühes magamistoas ei teki probleeme, kuna seal saab yhe korvitäie puudega temperatuuri 23-24 kraadile + soe müür hoiab veel kaua soojana. Mujal ruumides aga jääb asi väga jahedaks kahjuks.
Katelt puhastan ikka korra nädalas, aga ribide küljes on mingi krobeline pigikiht ikka küljes, mida lahti ei saa kahjuks. Ligipääs on ka suht kehva. Ma pole selliseid katlaid näinud, olen internetist otsinud ka nende kohta, aga pole midagi leidnud. Vana mudel, aga midagi võiks ikka olla.

Muidu ega siin Tallinnas mere ääres üle -20 on väga väga harva, aastas maks 5 päeva äkki. Sel ajal kütaks kõiki ahje pliite ja vajadusel elektriradikas ja villased sokid, aga mingi -10 puhul tahaks ikka sooja maja

keskkütte ahjuga 165ruutu kütta ei saagi tähendab kütta saab ilma akupagita kus on 1500 liitrit vett pane korralik katel vähemalt 15-20 kw siis saad maja soojaks muidu pane pliit otse süsteemi kütma iga 2-4 tunni tagant

Umm, see viimane mõtteavaldus jääb minu jaoks küll mõistmatuks.

Kalvis kirjutas:Külaline, kahju, et oled suva isik, kuid pseudoteaduse ajamine ning rahva lollitamine valedega ei ole ilus.

Ole kena ja põhjenda enda väidet.

Ise kasutasin omale ehitades 1m2 põrandapinda= 10L akupaagi mahtu.
Kui põrandaküte on betooni valatud siis ma lahutaksin selle üldpinnast maha sest betoon salvestab samamoodi kui vesi. 165-45=120 ruudu jaoks akupaak. 120x10=1200L. Sul on 1150L seega asi peaks õige olema. Kui katel jaksab selle kõik üles kütta siis on kõik ok. Seega minu tagasihoidlik arvamus on et su süsteem on õigesti kalibreeritud, eeldusel et katel on piisava võimsusega ja põrandaküte on betooni valatud.

Katla peal on muidu kirjas võimsus ja selleks on 60kW

Rainer_U kirjutas:Katla peal on muidu kirjas võimsus ja selleks on 60kW

Võibolla saab sellele katlale ette panna ka vedelkütuse põleti ja see 60kW võimsust oleks vedelkütuse korral. Nimetatud võimsusega puukatla kolle on nii suur, et sinna saad vast isegi sisse ronida
60kw katlaga kütaksid oma süsteemi (veemaht ~1.5m3) 2.5 tunniga keemiseni.

võid teha oma pliidist pilti siis saaks sind mõni meesaidata spetsid teavad neid katlaid küll

ja veel küsimus mis soojuspump sull on ,kas tall on kah oma tsirkulatsiooni pump või on see spiraal soojusvaheti mis käib akupaaki sisse

Ole kena ja põhjenda enda väidet

Kõige esimene lause: "Õhk-vesi soojuspumbal sõltub soojustegur kindlasti akupaagi olemasolust"
Ootaks nüüd head linki selle väite tõestuseks autoriteetsele allikale.
Kahjuks on kogu jutus on massiliselt sarnast värki, ma ei saa kogu ülikooli loengumaterjale hakata siia paiskama väitmaks, et asi pole nii.

Ei ole spets aga tegin väikese skeemi 1 katel 2 akupaak 3 soojuspump 4 põranda kütte segusõlm et temperatuur ei läheks üle 35-40 kraadi 5 radikad 6 põranda torud 7 tsirkulatsiooni pumbad