Ehitusfoorum

tere.
mure selline ,et radikad ei ole ühtlaselt soojad ,pealtpoolt on soojad aga alt on jahedad ja viimased radika ribid on ka leiged,selline jama hakkas kui sai pandud maaküte maja kütma,eelmine talv ei olnud kui küttis elektood katel.
maja on 3 korrdne ja 18 korterit,kuidas teistel on ei oska õelda.Ja maakütte agrekaat töötab ka vahetpidamata.praktiliselt kogu aeg selliste ilmadega kui praegu on.kas see on normaalne muidu,peale tuleva vee temp on 47 kraadi.äkki keegi oskab midagi tarka öelda.

Radiaatori ebaühtlane soojenemine on tingitud ebapiisavast vooluhulgast.
Kui teil on soojuspump pandud kesakküttesüsteemi, mille peale/tagasivoolud on projekteeritud nt 70/50 või veel hullem (80/60), siis on küll nukker.Soojuspumpade pealevoolu max temp peaks olema ikka 50 kraadi ringis, siis jääb seadme COP veel piisavalt kõrgeks. See aga eeldab suuremaid radikaid.

Katlakütja kirjutas:Radiaatori ebaühtlane soojenemine on tingitud ebapiisavast vooluhulgast.
Kui teil on soojuspump pandud kesakküttesüsteemi, mille peale/tagasivoolud on projekteeritud nt 70/50 või veel hullem (80/60), siis on küll nukker.Soojuspumpade pealevoolu max temp peaks olema ikka 50 kraadi ringis, siis jääb seadme COP veel piisavalt kõrgeks. See aga eeldab suuremaid radikaid.

radikad on veel vanad malmribidega mis nõukajal panndi,seda ma ei tea kuidas see suhe on tagasi/pealevoolul aga seadetes on panndud nii et kui õues on
-5 kraadi annab peale 47 kraadi sooja vett,kui on -15 õues siis peale 50 kraadi sooja vett.Aparaat ise on Thermia Robust 47.Kas äkki peab siis veetempi tõstma,
süsteemil on pump pandud pealevoolule ja pumbaks on Wilo top-s ja teises asedndis on kiirus.Kustkohast ma saaks teada selle suhte kas on 70/50 või 80/60,küttetorustik on veel vana vene aegne ja ührtoruga süsteem.

ik2 kirjutas:küttetorustik on veel vana vene aegne ja ührtoruga süsteem.

Siis on küll TäPe või isegi PuPu.

Küülaline kirjutas:

ik2 kirjutas:küttetorustik on veel vana vene aegne ja ührtoruga süsteem.

Siis on küll TäPe või isegi PuPu.

miks nii siis kohe!

Ühetoruga süsteem on kergelt saatanast

tunnen kaasa

Rostfrei kirjutas:Ühetoruga süsteem on kergelt saatanast

ja mis oleks abiks ,kas vooluhulga suurendamine aitab kui tõsta pumba kiirust.

ühetorusüsteemil ei ole iseenesest häda midagi. Need süsteemid on aastakümneid töötanud ja töötavad ka edaspidi. Oluline on aga see, et keegi seda süsteemi p[piiks]sse ei keera - st ei pane sinna suvalisi radiaatoried vahele. Kindaslti on ka süsteem tasakaalustamata. Vesi voolab ikka sealt, kust kergem minna. Tõenäoliselt on veneaegne süsteem ikka tehtud 80/60 graafiku järgi. See eeldaks -15 kraadi juures pealevoolu temperatuuri 65~70 kraadi. ja see temperatuur peaks olema ühetoru kontuuri esimese radika ees.

Kas toad on ka külmad?

Päris pahasti ikka. Kui ülevalt jaotus ja 3 korrust palju 1 k. radikate temp on sellise ilmaga? Vanad süteemid on ikka arvutatud 80/60 ja tihti ka 90/70.

Katlakütja kirjutas:ühetorusüsteemil ei ole iseenesest häda midagi. Need süsteemid on aastakümneid töötanud ja töötavad ka edaspidi. Oluline on aga see, et keegi seda süsteemi p[piiks]sse ei keera - st ei pane sinna suvalisi radiaatoried vahele. Kindaslti on ka süsteem tasakaalustamata. Vesi voolab ikka sealt, kust kergem minna. Tõenäoliselt on veneaegne süsteem ikka tehtud 80/60 graafiku järgi. See eeldaks -15 kraadi juures pealevoolu temperatuuri 65~70 kraadi. ja see temperatuur peaks olema ühetoru kontuuri esimese radika ees.

Kas toad on ka külmad?

ei ole külmad minul on nii 23 kraadi sooja ja olen esimesel korrusel ja katlamaja on minu korteri all,süsteem on ka veel tasakaaluatamata mingi aeg pidavat seda tegama tulema.süsteem on kinnine ja rõhk on kuskil 1,8-1.9 ati.

gusgus kirjutas:Päris pahasti ikka. Kui ülevalt jaotus ja 3 korrust palju 1 k. radikate temp on sellise ilmaga? Vanad süteemid on ikka arvutatud 80/60 ja tihti ka 90/70.

vesi hakkab meil minema altpoolt ülesse ja nii kõik püstakud

Kas radikad on leiged igal pool või on kontuuri lõpus radikas ebaühtlase temperatuuriga?

Katlakütja kirjutas:Kas radikad on leiged igal pool või on kontuuri lõpus radikas ebaühtlase temperatuuriga?

mis teistel on seda ei tea aga minul on küll radikad lõpust leiged ja maakütte aparaat paneb ühe jutiga ööd kui päevad tööd teha,joriseb kodu aeg nii 24 tunndi jutti ilma et vahepeal välja lüliks ennast puhkama.

Kontrolli mudapüüdureid. ma vaevasin ka endal nädal aega kui lõpuks puhastasin mudapüüduri ära nüüd kõikkidel radikatel vunk sees.

Katlakütja kirjutas:Radiaatori ebaühtlane soojenemine on tingitud ebapiisavast vooluhulgast.

Loogika ütleb seda

ik2 kirjutas: vesi hakkab meil minema altpoolt ülesse ja nii kõik püstakud

arvestades seda . Sel juhul on ilmselt ka tagasijooksu peal olevate radikate temperatuur oluliselt madalam. Praktikas puuduvad igasugused kogemused (mis seda ebapiisavat vooluhulka põhjustab). Näiteks takistus ringvoolu süsteemis? Normaalse vooluhulga korral peaks radika temp. olema ühtlane (isegi kui tuba jahe)?

aaaai kirjutas:Kontrolli mudapüüdureid. ma vaevasin ka endal nädal aega kui lõpuks puhastasin mudapüüduri ära nüüd kõikkidel radikatel vunk sees.

minu teada pole meil süsteemil küll mingit mudapüüdureid ees kusagil.

Imelik kirjutas:

Katlakütja kirjutas:Radiaatori ebaühtlane soojenemine on tingitud ebapiisavast vooluhulgast.

Loogika ütleb seda

ik2 kirjutas: vesi hakkab meil minema altpoolt ülesse ja nii kõik püstakud

arvestades seda . Sel juhul on ilmselt ka tagasijooksu peal olevate radikate temperatuur oluliselt madalam. Praktikas puuduvad igasugused kogemused (mis seda ebapiisavat vooluhulka põhjustab). Näiteks takistus ringvoolu süsteemis? Normaalse vooluhulga korral peaks radika temp. olema ühtlane (isegi kui tuba jahe)?

kas siis peaks pumba kiirust maha võttma või hoopis juurde panema!

Sul võib seal olla mitu probleemi korraga. Kutsu parem spetsialist.
Pumba kiirusega mängimine ilmselt ei aita. Kuidas seda nüüd seletatagi? Paralleel on umbes sama -kui hakata
vanni laskma sooja vett läbi peenikese vooliku. Pumba kiiruse tõstmine tõstab küll voolukiirust voolikus aga
vanni täitumisel on vesi vannis juba jahtunud (ebapiisav vooluhulk- väljundvõimsus ületab sisendvõimsuse).
Vihje - see voolik soojeneb seejuures kõige rohkem.
Sinu näitel siis läbivool soojendab ainult osa radikast, ülejäänud osa radikast on jahtunud. Teine teema on temperatuur aga radika ühtlast soojenemist, normaalse vooluhulga puhul, see ei puuduta. Ilmselt oli see jama teil juba ammu (lihtsalt soojade ilmade ja kõrgema küttevee temperatuuriga ei olnud see nii märgatav). See siis asjasse mitte pühendatu teooria . Küttemehed võivad arvustada või ümber lükata.
Imelik.