Erinevad maakütte firmad / seadmete tootjad pakuvad sama võimsuse puhul erinevaid maakontuuride pikkusi. Buderuse kalkulaator annab konkurentsitult pikima kontuuri, Thermia kalkulaator ca 20% lühema. Häda selles, et minu tänane kontuur on arvestatud Thermia järgi, ja nüüd hirmutab Buderus/IVT/Junkers, et sellest jääb väheseks. Ometigi on praktiliselt kõikidel seadmetel sissetuleva külmakandevedeliku temperatuuri alammäär sama, -5C. Kuidas sellesse suhtuda?
ps! Pole vaja selgitada pikema kontuuri eeliseid. Hea oleks kui jutt jääks insenerlikuks ja räägiks optimumist.
maakontuuri pikkus
Re: maakontuuri pikkus
Loogiliselt võttes on kalkulaator tehtud nn. "harju keskmise" järgi. Samas oleneb konkreetse kollektori pikkuse ju paljudest asjaoludest- alustades tema asukohast. Kas asub kuiva liivas või siis niiskes savis.
Aga ise usun, et lihtsalt iga tootja kiidab oma "riista" nagu ka teatud elukutse esindajad.
Aga ise usun, et lihtsalt iga tootja kiidab oma "riista" nagu ka teatud elukutse esindajad.
-
Külaline_
- külaline
Re: maakontuuri pikkus
Väljavõte ttü loengmaterjalist:
"Torustiku tiheda paigutuse korral on soojusvõtt niiskest pinnasest 15…30 (35)
W/pinnase m2, kuivast pinnasest – 10…25 W/pinnase m2 [24, 25]."
Kui võtta see aluseks, siis Buderuse kalkulatsioon on valitud savipinnase asemel kasutanud kuiva liiva näitajaid(10 W/m2) ja Thermia niiske pinnase keskmist (mul ongi mullaga segaminikeeratud savi, üsna vesine pinnas).
"Torustiku tiheda paigutuse korral on soojusvõtt niiskest pinnasest 15…30 (35)
W/pinnase m2, kuivast pinnasest – 10…25 W/pinnase m2 [24, 25]."
Kui võtta see aluseks, siis Buderuse kalkulatsioon on valitud savipinnase asemel kasutanud kuiva liiva näitajaid(10 W/m2) ja Thermia niiske pinnase keskmist (mul ongi mullaga segaminikeeratud savi, üsna vesine pinnas).
Re: maakontuuri pikkus
Võimalik kasutada kindluse mõttes lisana päikeselahendust kus veebruris/märtsis antakse maasoojuspumbale ette päikesest saadud soojust, plussiks kütte toetus märts/aprill/mai ja suvine tarbevee soojendamine. Lahenduskäik valmistajatehase poolt olemas.Külaline_ kirjutas:Erinevad maakütte firmad / seadmete tootjad pakuvad sama võimsuse puhul erinevaid maakontuuride pikkusi. Buderuse kalkulaator annab konkurentsitult pikima kontuuri, Thermia kalkulaator ca 20% lühema. Häda selles, et minu tänane kontuur on arvestatud Thermia järgi, ja nüüd hirmutab Buderus/IVT/Junkers, et sellest jääb väheseks. Ometigi on praktiliselt kõikidel seadmetel sissetuleva külmakandevedeliku temperatuuri alammäär sama, -5C. Kuidas sellesse suhtuda?
ps! Pole vaja selgitada pikema kontuuri eeliseid. Hea oleks kui jutt jääks insenerlikuks ja räägiks optimumist.
-
Külaline
- külaline
Re: maakontuuri pikkus
Aga anna andmed, ma kontrollin algatuseks, palju arvutuslikult peaks olema.
Küttesüsteemi võimsus -22 VAT juures kW
Hoones hoitav keskmine temperatuur (tavaliselt on 21C)
Tarbevee aastane vajadus (tavaliselt jääb 4000 - 5000kWh vahele aastas)
Pinnase tüüp (savi, liiv, kruus, humus-muld jne..) (niiske, märg)
Küttesüsteemi peale- ja tagasivoolu temperatuur
Hea oleks teada ka, kas tegu uue või vana ehitisega
Iseenesest ohud on suuremad küttekulud ja läbikülmunud pinnas, mis kergitab pinnast. Ja kui kollektor väga valesti on pandud, siis ka pikemas perspektiivis igikelts.
Küttesüsteemi võimsus -22 VAT juures kW
Hoones hoitav keskmine temperatuur (tavaliselt on 21C)
Tarbevee aastane vajadus (tavaliselt jääb 4000 - 5000kWh vahele aastas)
Pinnase tüüp (savi, liiv, kruus, humus-muld jne..) (niiske, märg)
Küttesüsteemi peale- ja tagasivoolu temperatuur
Hea oleks teada ka, kas tegu uue või vana ehitisega
Iseenesest ohud on suuremad küttekulud ja läbikülmunud pinnas, mis kergitab pinnast. Ja kui kollektor väga valesti on pandud, siis ka pikemas perspektiivis igikelts.