Kondensaadi lugu

[wapper]

Sai sügisel üle mindud kivisöelt graanulitele. Kaks kuud köetud ja kõik hästi, kuid koos jahenevate ilmadega ilmus välja kuri Kondensaat Viskas teisel korrusel korstnajalalt krohvi maha ja täitis maja koleda haisuga.
Maja on ca 20 aastat vana, kivist, kahe korrusega pluss umbes meetrine külm pööning. Korsten tellistest läbi maja, pööningul soojustamata.
Kondensaadi laigud algavad juba teisel korrusel ca 1m kõrgusel põrandast. Katlast läheb korstnasse ca 170-180 kraadi, korstna otsast väljub aga vaid 30 kraadi (mõõdetud umbes 0 kraadi välisõhu temperatuuri juures, kaks tundi peale kütmise algust).
Väljuv suits on muidugi niiske, ja ka korsten on seestpoolt suht märg.

Seega tundub et probleem tekkis just graanulite tõttu, sest söega küttes pole kunagi sellist asja olnud, ju siis andis süsi niipalju rohkem soojust korstnasse et kondensaati ei tekkinud, või tekkis vähe.
Küsimus: selge et üks lahendus oleks hülssi panemine suitsulõõri. Kui kellelgi on kogemusi, palun jagage tarkust, mis firma eelistada, palju maksab, kaua kestab jne.
Teine küsimus: kas peale hülssi on olemas teisi alternatiive? Endale tundub et pelgalt korstna pööninguosa soojustamine ei annaks piisavat tulemust.

[kaminahi]

Korstnast peab väljuma +100C, et korstna sissepinna temperatuur oleks min +50C. Vastasel juhul tekib märg pigi edasi, olgu seal hülss või teinegi . Külma osa soojustamine on kindlasti abiks.

[talupoeg]

ei saa kütta sama katlaga edukalt kivisüsiga või graanuliga.Eeldan ,et kivisöega küttes ei olnud akupaaki ,siis graanuliga küttes peaks olema paak vahel,et kütta korralikult katel ja korsten soojaks.

[endry]

tere
mul sama mure selle kondentsiga korstnas
kas sellest oleks abi kui soojustaks ainult katusealuse osa 100-se kivivillaga
kas see märg pigi võib ka tuleohtlik olla

[vanakala]

hülss tuleb sisse panna korstnasse. akupaaki ei panda vahele automaat kateldele mõtetu veemahu kütmiseks ja see ka ei muudaks midagi kuna kraanul küttel ongi normaalne väljutada suitsugaase samal temperatuuril mis ka õlikateldel ehk siis +150- +170 kraadi.

[vaaderman]

kas mitte koos hülsi panekuga tuleks ka korsten kanaliga ühendada
et kondents saaks kuhugile voolata

[motamees]

...kas see märg pigi võib ka tuleohtlik olla

Tuleohtlik ikka. Korstna põlemistemperatuur on üle 1000 kraadi.

[nõginina]

kas sellest oleks abi kui soojustaks ainult katusealuse osa 100-se kivivillaga

Kivivillaga korstent soojustades tuleb see vill nii panna,et oleks lihtne eemaldada korstna seisundi kontrolliks.Piisavalt juba nähtud uutel majadel lõhkiseid korstnaid mis villaga kinni kaetud.KORSTEN PEAB OLEMA JÄLGITAV TÄIES ULATUSES.

[tont]

Ei aita siin mingi korstnajala soojustamine. Ütleme, et 27*27 endine kivisöe katla lõõr (kus suitsugaasid olid teise tempiga). Hetkel pelletikatlast väljuvad 190-200 pluss C, siis praktikas väljuvad korstaotsa viimaselt realt ca 30 kraadi pluss C. Kõik see kivisöe ködi, mis aastakümnetega parkunud, hakkab nüüd välja pressima mingi arusamatu haisva lögana........ja selle vastu pole mingit muud rohtu, kui hülss korstnasse ja korstnajalg elutähtsates ruumides võõbata vesiklaasiga(vähemalt 6X)

[tont]

Ja rahustuseks: määriv. e märg pigi ei ole tuleohtlik. Annan 2 Nikolaid (vene kuldrubla), kes märja pigi põlema ajavad. Oli siin juhus 2005 a, kui tahtsime (OLI SUUR SUUR SOOV) Paide tn ühes majas korstnad põlema panna... aga võta näpust(siis kui vaja, raiped ei läinud)

[motamees]

... aga võta näpust(siis kui vaja, raiped ei läinud)

Vat, vat. Ega siis ei juhtu kunagi midagi, kui vaja on. Just JUHUSTE kokkulangevus on tavaliselt saatuslikuks saanud. Millal need juhused aga kokku saavad...
Ma võin ju oma sõnad tagasi võtta ja las Tont maksab need kaks kollat põlenud maja omanikule. Kas need kuldrublad viimast ka lohutavad ...

Märg pigi... korralik tuli alla, saab palju kuumust... kuumaga aurab vesi...väljas ikka kange külm...toas ka...veel tuld alla... pigi ammu juba kuiv...Tont läheb kuldrublasid viima...kellele