Ehitusfoorum

Tere!
Probleem järgmine - majale tehtud juurdeehitus ja uuendatud täielikult elektrisüsteem.
On olemas EEga kehtiv liitumisleping, 3x32A peakaitse.
Maakaabli pikkus liitumispunktini ca 35m, kaabliks alumiinimumkaabel ABB 4x10.

Jama seisneb, et mõõtmisel tuli välja puudulik vooluvõimsus ehk nagu mulle seletati, ei rakendu peakaitse
vajaliku kiirusega - pole õiget, 32A vastavat lühisvoolu.

Küsimus teadjatele, kas olemasolev maakaabel ise võimaldaks nõutavat voolu ka kas mul on EElt õigus nõuda
seega liitumispunktis vajaliku 3x32 tagamist?
Nagu ma aru saan, pole tänapäevastes paigaldistes enam 10mm2 alukaabel lubatav, aga olemasolevas süsteemis ju on ning
kui arvutuslikult see toimib, siis ei tohiks EE hakata apelleerima sellele kaablile.

Muhvigi ei saanud aru.

On olemas EEga kehtiv liitumisleping, 3x32A peakaitse. Maakaabli pikkus liitumispunktini ca 35m, kaabliks alumiinimumkaabel ABB 4x10. ...ei rakendu peakaitse vajaliku kiirusega - pole õiget, 32A vastavat lühisvoolu. ...kas mul on EElt õigus nõuda
seega liitumispunktis vajaliku 3x32 tagamist?

Kui liitumispunktis on rikkesilmuse takistus OK ja lühisvool vastab nõuetele ja kaitseseadme parameetritele siis pole nagu EE lt rohkem midagi nõuda. Edasi kulgev kaabel on juba teie rida. Kui mõõdeti et 4x10 Al kaabel ei vasta nendele tingimustele siis kaablivahetusest ei pääse. Lisaks ei ole antud kaabli PEN juht nõuetekohane.
Lisaks tekib küsimus- miks renoveerimisel ei vahetatud kaablit välja nõuetekohase vastu ja ei projekteeritud toimivat ning nõuetele vastavat elektripaigaldist. Arvutustes on tehtud viga kuna mõõtmised kinnitavad seda.

Liitumispunkt on majast väljast, posti küljes.
Mõõdeti ikka seal, kus peakilp ehk siis garaažis. Liitumispunkti ja kilbi vahel kulgeva maakaabli pikkus ongi ca 35m.

Vahepeal juba sain targemaks.
Elektrik ise kommenteeris, et suure tõenäosusega on probleem selles, et EE poolt ei tule liitumispunktist mulle 3x32A vaid hoopis vähem,kuna
lühisvool sellise amperaasi kohta peaks olema suurem, kui mõõdetud ning selle olemasoleva ABB 4x10 kaabli puhul peaks see kannatama nõutud 3x32A välja.

Arvas...peaks ei ole argumendid ja elektrik ei ole projekteerija ? Rikkesilmuse takistus ei koosne ainult Teie sisendkaabli takistusest.
Kuskil liini lõpus võib olla vajalik isegi 25rmm AL kaabel . Saan aru et järjekordne liitumispunkt postis ja peakaitse majas (nendevaheline kaabel kliendi omand). Sellisel juhul saab olukorda lahendada ainult koostöös võrguettevõttega (ainult argumendid peavad olema kõvemad kui -arvas,peaks). Seda oletust (et liitumispunkt ei vasta oma parameetritelt lepingujärgsele peakaitsmele)
saab arvutada (teades sisendkaabli takistust ja rikkesilmuse takistust [eeldusel et kõik ühendused on teostatud korrektselt])ning
selleks valitud isik peaks olema vastavalt pädev. EE-d probleemist teavitanud olete?

Pädev isik tegi seal ka mõõdistused ja koostab ka vastava protokolli. Siis teavitangi EE-d.
Vähemalt on selge see, et kui EE lubab mulle liitumispunktis lepinguga 3x32A, siis nii peaks ka olema.
Kui ka mõõtmise ja arvutamise tulemused seda kinnitavad, on mul ka alus, et midagi nõuda.

Seda, et antud kaabel liitumispunkti ja kilbi vahel on OK, ütles ka isik, kes teab, mida räägib.
See kaabel küll ei vasta tänapäevasele nõudele alukaablite osas (min.16mm2), kuid kui arvutus näitab, et ta on võimeline
läbi laskma rohkemgi, kui 3x32, jääb mul nõuda EElt omapoolse osa korda tegemist.

Küsimus ei ole EE poolt lubatud 32-es ampris, selle sa saad kätte, aga ainult siis, kui ühendad korraga võrku 22 kW seadmeid. Sinu 10 mm² alumiiniumkaabli lubatud vool on ka natuke suurem, kui 32 A. Küsimus on ainult lühisvoolus. Ma ei usu millegipärast, et ilmselt kilomeetrise või pikema liini lõpus olles selle viimase 35 meetri kaabli ristlõike suurendamine lühisvoolu oluliselt suurendaks. Muide, kui suur mõõdetud lühisvool on?

Liitumispunktis mõõtes on lühisvool arvatavasti normis. Miks mõõtja üldse peakilbis peakaitsme lühisvoolu mõõtis, see asub ju liitumiskilbis. 35 meetrit 10mm2 Al kaablit võtab ikka päris palju lühisvoolu maha.

hs kirjutas:Miks mõõtja üldse peakilbis peakaitsme lühisvoolu mõõtis

Sellepärast mõõtiski, et peakaitse, mis lühise korral rakenduma peab, seal asub. Samuti sõltub veel maja sisemisest juhtmestikust st. elektriprojektist või selle puudumisest, palju sellest lühisvoolust viimase pistikupesa juures järel on.

Alustaks algusest, kas liitumislepingus on sätestatud kaitsme tüüp?
Kui ei ole siis EE võib panna teie kilpi, lihtsalt B karakteristikuga kaitsme ja ongi arvatavasti, asi lahendatud.
Kui C kaitse ja reaalselt on tarvidus võimsaid mootoreid käivitada siis tuleks edasi vaadata, kas 4x10Alu jääb "piduriks"... kui ei jää siis saab viidata, et kaabel vastab ehitusajal kehtinud normidele (kui kaabli isolatsioon oli mõõtmisel korras) ning nõuda EE-lt, oma lepingu poolset järgimist. Muidugi EE ja nõudmine, on arvatavasti suht "huvitav" protseduur.
Mis trafo otsas (kVA) liitumine istub? Kui pikad on toiteliinid ja nende ristlõige?

Huvitav on asjaolu, et EE märkis liitumispunktiks õues asuva posti ja peakaitsme jättis garaazi
Minul oli ka alguses elektrikilp maja esikus, kuid paar aastat tagasi pandi õuel asuva posti otsa kilp koos voolumõõtja ning peakaitsmega. Põhjenduseks- nüüd on liitumispunkt maja esiku asemel posti küljes. Minu ühepoolseks ainsaks mõtteks sellises käitumises EE poolt oli lepingus kirjas olev punkt- EE tagab elektri olemasolu liitumispunktini. Edasine juba tarbija ehk siis kliendi mure. Ja neid "imekaableid", millised on paigaldatud postist majja iseenese tarkusest on nähtud küll.

Mille järgi Sa otsustasid et peakaitse jäeti garaazi?

paar aastat tagasi pandi õuel asuva posti otsa kilp koos voolumõõtja ning peakaitsmega

???
Iseenese tarkusest pole ilmselt keegi kohustanud ega tohigi (vähemalt seaduse järgi) sellist asja ette võtta.

Sorri- ei pannud seda märkust tähele

Imelikku pole midagi, EE tavaline tööstiil.
Mul ka nii, peakaitse garaazis koos EE voolumõõtjaga, kuid liitumispunkt postiotsas. Kuid tuttaval on veel vingem, liitumispunkt posti otsas, sealt alla tuleb tema kaabel, seal on roostetanud jaotuskilp sulavkaitsmetega, kus edasi läheb EE oma liin edasi. EE jättis vastuse võlgu, kui ta tahab kaabli otseks lüüa ja ülejäänud kaabliahelad katkestada. Igatahes liitumispunkti keeldusid nad jaotuskilpi ümber vormistamast, palusid, et ahelaid ei katkestataks ja ta oma osa sirgeks ei teeks. Tema jälle pole nõus roostetavat kilpi EE posti otsas edasi hoidma.
Muidu lihtne - liitumispunkt on juriidiline mõiste, kust edasi kulgeb liini omandisuhe. St ei tähenda, et EE ei või paigaldada oma peakaitset koos arvestiga (on ka palju neid juhtumeid, kus arvesti kuulub kliendile, samuti peakaitse) kliendi kilpi või territooriumile.
Lihtsalt EE eelistus ise on, et nende kilp koos peakaitse ja arvestiga kuuluks neile ning peakaitse klemmide alt on liitumispunkt. Kuid nõuka ajast on pärit enamus muid tüüpseid lahendusi.

aivar0 kirjutas:Sorri- ei pannud seda märkust tähele

Oi sa mait, sain hoopis ise valesti aru ja pean vabandama aivar00 (eksitamise pärast).

Huvitav on asjaolu, et EE märkis liitumispunktiks õues asuva posti ja peakaitsme jättis garaazi

Pidasin seda lauset Sinu olukorra kirjelduseks. Vabandust. Küsijal on liitumispunkt posti otsas ilmselt ammustest aegadest (kui hakati
liitumispunkte määratlema aga võrku ei renoveeritud).
Tere Kalvis. Ei pea Sinu poolt mainitud lahendust õigustatuks. See ei vasta üldisele võrguehituse loogikale (voolu piirav kaitseseade on enne kaablit, mitte pärast). Pealegi kaob igasugune mõte võrkude piiritlusel (mille mõte oli vastutusala määramine ja ligipääsu tagamine/tõkestamine).