Ehitusfoorum

Küsimus selline, et aegajalt on liikunud erinevates foorumites lauseid, et õhk-vesi soojuspumbal tuleb kasutegur suurem, kui küttekontuuris on pealevoolu ja mahavoolu vee temperatuuride vahe võimalikult suur.
Kas keegi oskab kommenteerida või täiendada seda väidet?

Mul hetkel süsteemis on temperatuuride vahe u. 10 kraadi, kuid akupaagis kihistumist eriti ei toimu ja pumba siseosa võtab akupaagist vett, mis on vaid 1-2 kraadi jahedam, kui see mis sinna voolab.

Kasutegur tuleb suurem, kui soojusvahetist väljuva vee temp on madalam.

mida rohkem pumpa tagasimineva freooni temperatuur soojusvahetis on langenud, seda kasulikum?

Jah, just. Järelikult on soojusvaheti nii tõhus, et sealt läbi käinud vedelik annab endast väga palju energiat ära.

Teemaalgatajale: kas sain õigesti aru, et õhk-vesi pump soojendab sissetulevat vett 1-2 kraadi võrra? Mis on vee temp akupaagis? Mis on soojuspumba mudel? Kui sa veel ütleksid veekontuuri tsirku pumba mudeli ja kiiruseregulaatori asendi, saaks su pumba väljundvõimsuse näppude peal arvutada

"õhk-vesi soojuspumbal tuleb kasutegur suurem, kui küttekontuuris on pealevoolu ja mahavoolu vee temperatuuride vahe võimalikult suur"

See viitab ikka pumba suurele võimsusele, mitte kasutegurile

Mida madala temperatuurile pumba väljund ON SEATUD, seda suurem kasutegur pumbal. Väljundtemp võib ka võimsuse puudujäägi tõttu madal olla..

Mul hetkel on õhk-vesi systeemi puhul kyttevee temperatuuriks pandud 35 kraadi ja vanad malmradikad on tubades ja tuba püsib soe. Radikad on veidi soojad ja õrnalt õhkavad sooja. Ööpäeva keskmine temp on 5 kraadi olnud viimased 3 päeva. Kytte peale minev kulu on ööpäevas 30 kw hetkel, kuid kui nyyd ilmad lähevad -5 peale, kas siis kulud suurenevad kõvasti? Kas pumba töös muutub väga hullusti midagi kui temperatuur kukub +5lt -5 peale?

Jah, diletandina pakuks, et siis on su küttekulu vähemalt 3 kordne....

Kuna paljud tootjad annavad soojuspumba kohta vaid reklaamimaterjale ja vähe tehnilist infot siis põhimõtteliset ei erine õhk-vesi soojuspump õhk-õhk soojuspumbast. Vaid siseosa asemel on soojusvaheti. Soojuspumba COP on parem ,mida madalam on küttevee temperatuur mis siseneb soojusvahetisse. Antakse reziime +30 ,35,45 jne temperatuuriga kütteveele. Oluliseks on see et soojusvahetis toimub freooni üleminek gaasilisest olekust vedelasse olekusse ja ülemineku temperatuuril eraldub põhiline soojushulk.
Selleks et asi toimiks on freoon rõhu all st kompressor lööb gaasi rõhu alla. Madalamatel kondenseerumise temperatuuridel kui +30 jääb freooni rõhk süsteemis madalaks, pihustamine korralikult ei tööta ja efektiivsus kaob st ka valmistaja ei ole sellist olukorda arvestanud.
Tegelikult on enamik "laiatarbe" õhk-vesi soojuspumpasid õhk-õhk mudeli arendused nii et võite võrdluseks vaadata ka nende COP`i.

Vastuseks eelnevatele väidetele võib öelda et selge see kui väike soojuspump ja suur maja siis koheselt kasu ei märkagi.
Kui välisõhu t alaneb +5.. -5-ni siis võib arvatav häving COP osas olla
10... 20%. Kuid kui see ongi 4 asemel 3 või ka 2,5 ega siis ei pea soojuspumpa välja lülitama.

Kui keegi arvab et soojust läheb 3x rohkem siis peaks ikka vist seinad ja aknad ja laed jne üle vaatama.

Mu mure pole selles, et kuluks liigselt energiat või midagi muud. Proovin veel korra: Hetkel läheb süsteemi 40 kraadi, tagasi tuleb 30, kuid kuna akupaak on vahel, siis soojusvahetisse läheb 38 kraadi (välja tuleb 40). Vool paagis on ilmselt nii tugev, et tagasitulev vesi seguneb koheselt ja tõuseb 38 kraadi peale. Seda on võimalik sõnastada ka teisiti - mitte soojusvaheti ei küta tagasitulevat vett, vaid akupaak. Vesi ei jõua paagis kihistuda.

Võimsusega on muidu kõik korras. Pump on 12 kw, süsteemi pump on Grundfos Alpha2 25-60 (kiirusregulaator on 4 peal e. maksimaalne muutuv kiirus), soojusvaheti enda tsirkulatsioonipump on väga võimas (mudelit ei mäleta, ta on sisse ehitatud) kiirus 2.
Majas on põrandaküte ja radiaatorid (madalatemperatuurilised).

Siin video, kus juttu ka süsteemi vee temperatuurist süsteemis. Kõnealune jutt algab 4.30 peal.
http://www.youtube.com/watch?v=lyH_7EOxRGM

Kui kõrgelt läheb akupaaki süsteemist tagastuv vesi , kui kõrgelt võtab soojusvaheti vett ? Süsteemipumbal ei näe mõtet maksimaalsel kiirusel, kas väiksema kiirusega tuba jääb külmaks?

Tagasituleva vee ja soojusvahetisse mineva vee avad on paagil teineteise peal paagi kõige alumises osas. Maksimaalne kiirus pumbal vajalik, sest muidu ei jõua vesi kõrgemale korrusele.

Ma näiteks täna proovisin pumbal ka kõige lahjemat reziimi (3 reziimi on), lootusega, et radikatest väljaminev vesi jõuab aeglasema tsirkulatsiooniga rohkem maha jahtuda, kuna radikate pealevoolutorud ja tagasivoolutorud on suht sarnase temperatuuriga ja mahutis on paagi ülemise osa ja alumise osa temperatuuride vahe ainult mingi 2 kraadi maksimum. Pump lükkab ilusti muidu maja teisele korrusele 4-le radikale lahjal reziimil.

KML kirjutas:Tagasituleva vee ja soojusvahetisse mineva vee avad on paagil teineteise peal paagi kõige alumises osas.

Tagastuv vesi võiks olla kõrgemal, eriti pumba suure kiiruse korral ei saagi kihistumist akupaagis tekkida.

KML kirjutas: Maksimaalne kiirus pumbal vajalik, sest muidu ei jõua vesi kõrgemale korrusele.

Millest selline arvamus? Ringluspump peab ju ületama vaid rõhukao süsteemis, mis otseselt maja kõrgusest ei sõltu. Kas pump on lahja, torustik liiga peenike või lihtsalt ebaõiged arusaamad süsteemi komponentide toimimisest- proovi madalama kiirusega- võib täiesti toimida.

Ma ei üritagi hetkel saada kihistumist akupaagis. Mu küsimus on esimeses postituses. Kas peab paika väide, et soojusvahetisse mineva ja sealt tuleva temperatuuri vahe peab olema maksimaalselt suur?
Arusaadav, et süsteemis peab olema võimalikult madal temperatuur (nii väljuv kui tagastuv vesi), et pump töötaks efektiivselt, mistõttu sobivad pumbad hästi põrandaküttele. Jutt käib nende kahe temperatuuri vahest.
Väiksema kiiruse ja võimsusega pump ei lükka vett kolmandale korrusele, proovitud, kuid see pole ka hetkel küsimus.

Maksimaalne soojusalvestus on kui kogu akupaak on max. temperatuuriga, so. ca 75-80 kraadi (tagasijooks saavutab selle temperatuuri). Muul juhul on integraal paagi geomeetriast ja temperatuurist, jällegi, seda kasulikum, mida rohkem õnnestub võimalikult suures osas paagis saavutada võimalikult kõrge temperatuur.

kas soojusvahetist tagasiminev freooni toru peab olema isoleeritud? Nagu ma siinsest jutust olen aru saanud, siis soojuspump töötab efektiivsemalt, kui tagasiminev freoon on võimalikult maha jahtunud?

Vaikselt läheb juba huumoriks. Teema pole akupaagis ega ka tsirkulatsioonipumbas seltsimehed. Küsimus on temperatuuride vahes. Samas ka arusaadav, sest õhk-vesi süsteemide paigaldamine eestis suhteliselt uus nähtus ja need kes sellega elatist teenivad on ilmselt hetkel objektil paigaldamas
Tundub, et tuleb teha katse, et saada selgust. Akupaak vahelt ära ühendada ja jälgida seadme käitumist ning voolu tarbimist.

Kõikidel soojuspumpadel on COP maksimaalne, kui annad võimalikku madalat pealevoolu ja suudad võimalikult palju maha jahutada tagasijooksu.

KML kirjutas:Vaikselt läheb juba huumoriks. Teema pole akupaagis ega ka tsirkulatsioonipumbas seltsimehed. Küsimus on temperatuuride vahes. Samas ka arusaadav, sest õhk-vesi süsteemide paigaldamine eestis suhteliselt uus nähtus ja need kes sellega elatist teenivad on ilmselt hetkel objektil paigaldamas
Tundub, et tuleb teha katse, et saada selgust. Akupaak vahelt ära ühendada ja jälgida seadme käitumist ning voolu tarbimist.

Mina küll mingit huumorit ei näe- tsirkulatsioonipump on valesti dimensioneeritud (või süsteemis liiga suur takistus), kui peab tavaoludes töötama maksimaalsel kiirusel. Akupaagi otstarbekus inverterpumba korral on väga küsitav (kui niigi süsteemis ringlus suure kiirusega võib akupaagi vahelt ära jätta).

Küsimus selline, et aegajalt on liikunud erinevates foorumites lauseid, et õhk-vesi soojuspumbal tuleb kasutegur suurem, kui küttekontuuris on pealevoolu ja mahavoolu vee temperatuuride vahe võimalikult suur.

Kui see väide oleks õige, siis radiaatorküte peaks olema parema kasuteguriga- temperatuuride vahe umbes 20 kraadi versus põrandaküttel 5 kraadi.

Rainer_U kirjutas:kas soojusvahetist tagasiminev freooni toru peab olema isoleeritud? Nagu ma siinsest jutust olen aru saanud, siis soojuspump töötab efektiivsemalt, kui tagasiminev freoon on võimalikult maha jahtunud?

POLE MÕTET ISOLATSIOONIL SIIS?

Asjad sassis nagu pudru ja kapsad. Mis küttest räägite mis tingimustel?

Kui see väide oleks õige, siis radiaatorküte peaks olema parema kasuteguriga- temperatuuride vahe umbes 20 kraadi versus põrandaküttel 5 kraadi.

See on mingi haige luulu. Aed ja aiaauk on erinevad asjad.
Temperatuurivahe niimoodi sõnastatuna on totaalne puusssepanek. Tavaoludes pole temperatuurivahemikul üldse mingit tähtsust küttesüsteemi seisukohast, näitab vaid radika soojusväljastust. Tavakatla kasutegur ei sõltu radika dT, vaid küttesüsteemi peale ja tagasijooksu temperatuuridest ja seejuures üsna vähe tavavahemikus. Ära sedasi võrdle radikat ja põrandakütet, niimoodi pole nad võrreldavad.

Soojuspumbal sõltub tema kasutegur paljudest asjadest, kuid peale ja tagasijooksu temperatuurist üsna palju. Kuna soojuspumbal on väga oluline võimalikult madal pealejooksu temperatuur siis on põrandaküte oluliselt soodsam kui radiaator. Normaalradikas tahab saada 75 kraadi pealejooksu, põrandaküttel piisab igast kraadist, mis on kõrgem kui on vajalik toatemperatuur. See viimane nõue on ideaalne soojuspumbale. Kui leidsid, et põrandakütel on dT vaid 5 kraadi siis piisab 25 kraadist pealejooksust (versus radiaatori 75 kraadi). COP on selliste temperatuuride juures kordades erinev.

Kalvis kirjutas:Asjad sassis nagu pudru ja kapsad. Mis küttest räägite mis tingimustel?

Kui see väide oleks õige, siis radiaatorküte peaks olema parema kasuteguriga- temperatuuride vahe umbes 20 kraadi versus põrandaküttel 5 kraadi.

See on mingi haige luulu. Aed ja aiaauk on erinevad asjad.

Seda ma tahtsingi öelda, et see esialgne väide on vale, sõnastus sai vist liiga kaudne.

Tsirkulatsiooni pumbas võib probleem tõepoolest olla, kuid mitte süsteemis vett liigutavas pumbas vaid pigem selles pumba sisemoodulis paiknevas pumbas. Selle võimsus on lihtsalt liiast (arvestatud sellega, et pumpa saaks ühendada otse küttesüsteemi ning peaks seal liigutama vajadusel suurt kogust vett).
Akupaaki tõepoolest pole eriliselt vaja üle 0 püsivate temperatuuride juures, kuid vähe külmemaga suureneb ka vajadus (kui pump kütab tarbevett, kui sulatab või kui lihtsalt lülitab end liigse külma tõttu ajutiselt välja). Need perioodid aitab akupaak veidi valutumalt üle elada.Põrand küll ei jahtu nii kiirelt maha, kuid radiaatorid küll.
Süsteemis tuleb ilmselt teha paar modifikatsiooni. Jättes kõrvale probleemi, et temperatuuride vahe, mis soojusvahetisse läheb pole eriti suur on tegelikult probleemiks see, et tagasitulev vesi jahutab paagis maha ka vee, mis läheb süsteemi. Seetõttu peab pump pidevalt tootma 2-3 kraadi soojemat vett, et süsteemis tagada vajalik temperatuur.
Temperatuuri vahedest veel niipalju, et pumba tootja soovitab temperatuuride vaheks 5 kraadi, et tagada seadme "optimaalne" töö.