gaas või soojuspump

[kütja]

Kas keegi ütleks paar sõna alginvesteeringu ja efektiivsuse kohta kui võrrelda gaasikütet ja soojuspumpa. Maja veidi üle 100 ruudu

[Kalvis]

Gaas on kõigi mugavustega ja kui liitumine on olemas siis küttesüsteemi ehitamine on odav ja lihtne. Veidi on probleemne gaasi hind, tuleb soodsam otsesest elektriküttest, kuid kui ehitusmaksumust ja soojuspumba kiikse mitte arvestada siis veidi kallim kui soojuspump.

Soojuspumpasi on laias valikus, kahjuks küsija ei täpsustanud olemasolevaid võimalusi. Seega eriti ei viitsi kõike rääkida.
Odavaim ehitushind on õhk-õhk pumpadel (odavam ehitada kui gaasi). Nende kiikse on teistel soojuspumpadel vähem. Peamine probleem on cop ja võimsuse kukkumine miinuskraadidel, st -15 kraadi juures pole pumpa mõtet töös hoida vaid pead kütma kas gaasiga või mingil muul moel. Teine on võimalik müra pumba kuludes. Kolmas on õhu ringlemine toas. Ja ei saa nendega tarbevett teha.
Nendest on vaba õhk-vesi ja vesi-vesi pumbad, kuid nende hind?

Kui gaasiga liitumine on olemas siis tasub ka mõlemat panna. Gaasiseadme ostad tarbevee soojendamisele ning paned vaid ühe radiaatori järgi, mis on tavaliselt tööst väljas. Muidu askeldab soojuspump. Kui gaasiga liitumist ei ole siis ei tasu gaasiseadmetesse enam investeerida.

[2korda2]

Soojuspumpasid on päris erinevaid. Kui saad hakkama õhk-õhk pumbaga, siis oleks alginvesteering väiksem. Samas vajad külmadeks talveõhtuteks ikkagi lisakütet.
Kui võrrelda õhk-vesi soojuspumpa ja gaasikatelt, siis gaasikatel ise on odavam. Samas võib juhtuda, et maksad selle vahe gaasiga liitumise eest ikka ära. Soojuspumbale on ikka külmaks talveõhtuks vaja lisakütet (enamasti lahendatakse tennidega).
Maasoojuspump - suurem alginvesteering, samas lisakütet ei vaja.
Üldiselt on soojuspumba küttekulu väiksem, kui gaasikütte puhul. Käreda pakasega on õhksoojuspump küll kulukam (sest kasutatakse sisuliselt elektrikütet) aga seda käredat ilma on meil üsna vähe (sõltub ka asukohast - Kärdla ja Jõgeva on üsna erinevad).
100m2 maja on parasjagu sellise suurusega, kus tuleks hoolikamalt vaadata just alginvesteeeringu suurust. Hästi soojustatud maja puhul on igakuised küttekulud üsna väiksed.
Gaasikütte puhul üsna määrav - mis maksab liitumine (kui seda veel pole). Kui gaasiga liitumine on juba olemas, siis on gaasikatel üsna mõistlik lahendus. Endal oli just selline seis - liitumine oli olemas ja otsustasin gaasi kasuks. Tõsi, see oli pea 4 aastat tagasi, kui gaasi hind oli kõvasti odavam (samas soojuspumpade hinnad ja parameetrid müstilised). Lisaks tundub, et gaasikatel on ka lollikindlam lahendus (pole kuulnud kurtmisi "ei küta maja soojaks" vms).

[tgf]

Ühel ajal kirjutasite need postitused ve?

Soovitksin õhk-vesi soojuspumpa või maasoojuspumpa. Õhk- õhk ei ole põhiküte.
Nt. kogemus taskust võtta. Kaks ühesugust maja. Mõlemad 350m2 ja väga palju klaaspinda. Maasoojuspumbaga 2005 või 2006 aastal veebruaris 3200.- EEK arve, gaasiga teisel majal 11 400.- EEK. Kordan, et majad on suured ja väga suure klaaspinnaga, samuti oli külm kuu.

[2korda2]

Suutsin jah oma postitust hakata kirjutama enne, kui Kalvis oli jõudnud enda oma üles laadida
350m2 on ~2 korda rohkem, kui minul (160m2 köetavat pinda), samas isegi eelmisel talvel, kui gaas juba PALJU kallim oli, ei küündinud gaasiarve kordagi üle 3000 krooni.
Teine asi - 350 vs 100m2 - siin on väga oluline küttevajaduse vahe (vähemalt juhul, kui mõlemad on enam-vähem soojustatud). Just see on põhjuseks, miks mina paigutaksin maasoojuspumba antud juhul pigem "kallis" kategooriasse. Alginvesteering on liiga suur ja selle tagasiteenimise aeg venib liiga pika aja peale.
Pmst sõltub väga palju siiski otseselt küttevajadusest - kui on väga hästi soojustatud maja, siis oleks ehk kõige odavam panna hoopis paar elektriradikat. Alginvesteering on täiesti tühine, samas igakuine küttekulu on ikka väike (võita 400 kroonise küttearve juures 50% on tühised 1-2K aastas). Boonuseks äärmiselt lihtsalt ja täpselt juhitav küttesüsteem.

[aru]

võrdlus 180 m2 elamise baasil, aastane energiavajadus 34 000 kW

gaas.ee:
- 1 m3 = 9 kWh
- aastane kulu = 34000/9 = 3777 m3
- m3 hind 6 kr (tingimusel 750+ m3 aastas)
- aasta kulu 22 600 kr ( ei arvesta põleti kasutegurit, peaks vist 90+ olema).

maapump:
andmed: http://www.ekvy.ee/images/Maasoojuspumb ... iivsus.pdf
- aasta keskmine SCOP 3,6 (nibe 1120-10)
- elektri kulu aastas 34 000 / 3,6 = 9444 kWh
- elektri hind (kodu 4, 25A) 12 800 kr (pole liiga täpne, sest üldelektri arvestamisel amprite hinna osakaal väheneb )

Järele mõeldes, ekvy leht toob konkreetse pumba konkreetse aastase perioodi soojusväljundiks / maja energiavajaduseks 16 000 kWh, mis on suht väike number 10kW pumba kohta. See aitab maakontuuril püsida soojemana ja seeläbi hoida COP-i kõrgel. Ehk siis, 34 000 kW aastase tarbimise puhul on SCOP kindlasti madalam.

[Ardi]

Ei maksa unustada seda,kust gaas tuleb.
Venemaa müüb teda siia praegu tunduvalt odavamalt kui Saksamaale ja seda mitte seetõttu,et eestlased talle jubedalt meeldivad.Vastupidi,ta müüks seda hoopis kallimalt kui sakslastele,kuid piiriks on praeguse torujuhtme läbilaskevõime.
Ennustan,peale seda kui Läänemeres gaasitrass juba toimib,on gaasi hind siin samakallis kui Saksamaal.
Seega maksaks unustada nii gaas,kui kütteõli,samuti mitte niiväga panustada ka pelletile.
Jääb järgi maasoojuspump,puiduhake või õhksoojuspump+küttepuit.

[sashaobrok]

Miks see pellet samma kategooriasse läheb?

[onu Stjopa]

Ei maksa unustada seda,kust gaas tuleb.
Venemaa müüb teda siia praegu tunduvalt odavamalt kui Saksamaale ja seda mitte seetõttu,et eestlased talle jubedalt meeldivad.Vastupidi,ta müüks seda hoopis kallimalt kui sakslastele,kuid piiriks on praeguse torujuhtme läbilaskevõime.
Ennustan,peale seda kui Läänemeres gaasitrass juba toimib,on gaasi hind siin samakallis kui Saksamaal.
Seega maksaks unustada nii gaas,kui kütteõli,samuti mitte niiväga panustada ka pelletile.
Jääb järgi maasoojuspump,puiduhake või õhksoojuspump+küttepuit.

Las elektriturg avaneb ja vaatame mis hüppe siis elektri hind teeb.

[Kalvis]

Pellet läheb samasse kategooriasse sellepärast, et kui teda müüa kallimalt kui lähim konkurent (gaas, õli) siis keegi teda ei ostaks. Kui müüa liiga odavalt siis müüjal jääb kasum saamata. Pelletil on tootmisel kaks suurt kuluobjekti - käsitöö puidujäätmete kokkuriisumisel ja transpordi kulu. Mõlemad on kohad, kus hind koguse suurenedes kiiresti tõuseb. Seega kui suureneb nõudlus pelletite järele, tõuseb automaatselt ka hind. Hinna jõudes gaasi ja õli lähedale langeb ostjate ostuhuvi ning langeb ka nõudlus. Edasi peavad pelletitootjad hinda langetama ning tekibki tasakaalupunkt mingi 0,9x summa juures gaasi või õli hinna juures.

[sashaobrok]

Mis kujul kodutarbija seda puiduhaket kasutab?

[Ardi]

Ei maksa unustada seda,kust gaas tuleb.
Venemaa müüb teda siia praegu tunduvalt odavamalt kui Saksamaale ja seda mitte seetõttu,et eestlased talle jubedalt meeldivad.Vastupidi,ta müüks seda hoopis kallimalt kui sakslastele,kuid piiriks on praeguse torujuhtme läbilaskevõime.
Ennustan,peale seda kui Läänemeres gaasitrass juba toimib,on gaasi hind siin samakallis kui Saksamaal.
Seega maksaks unustada nii gaas,kui kütteõli,samuti mitte niiväga panustada ka pelletile.
Jääb järgi maasoojuspump,puiduhake või õhksoojuspump+küttepuit.

Las elektriturg avaneb ja vaatame mis hüppe siis elektri hind teeb.

Kas ta üldse hüpet teebki?Äkki hoopia langeb.

[Ardi]

Mis kujul kodutarbija seda puiduhaket kasutab?

Sellisel kujul,hakkena kasutabki.Müüakse ju ka puiduhakkega väikekatlaid.
Puiduhakke põhiprobleemiks väikekatlale on ebakorrapärane niiskusesisaldus ja kõikuv kvaliteet.
Kui tekiks turgu kuivatatud ja sõelutud(puiduhakke tootmisel jääb sisse ka üksikuid pikemaid oksaraage),küll siis tekiks ka sellise puiduakke valmistajaid.

[Kalvis]

Puiduhaket saab kasutada altpõlemiskateldes või stokkerkateldes. Odavaim stokker katel on kuskil 40000 ja rohkemgi, altpõlemiskatlad algavad 21000 eekist.
Selle raha eest saab mitu soojuspumpa ning sisuliselt on puiduhakke kasutamine tänases perspektiivis mõttetu eramajas.
Elektri hind kindlasti ei lange, kuid elektrihinna tõus või jäämine samale tasemele sõltub palju EL CO2 poliitikast. Eurobürokraadid ise ka ei tea mis tahavad. Kui lajatakse CO2 osas täie rauaga siis hind tõuseb, kui jääb kvoodivaba osa nagu täna siis hind on sama.

[trebla]

Kui siin teemast niikuinii juba välja mindi, siis uusehitajale soovitaks - tee tehniline (katla) ruum piisavalt suur, et ära mahuks vajaduse korral mõlemad. Ja kui ühe süsteemi torud paigaldad, jäta vundamendi/põranda sisse hülsid ka teiste torude sissetoomiseks. Võib-olla lähen sul neid alles 20 aasta pärast vaja või üldse mitte aga ega nad leiba küsi. Ja tehnilise ruumi ülearused ruutmeetrid kõlbavad väga hästi panipaigaks.

Põhimõte pikemas perspektiivis on niikuinii: mida mugavam seda kallim. Ning elekter ja gaas on kaks kõige mugavamat (lihtsamini automatiseeritavat) küttevarianti - seega nende hinnad kõige kõrgemaks ka jäävad (või tõstetakse).

ja kõige ebamugavam küttesüsteem - üks ilusa suure klaasuksega salvestav ahjujurakas (või vähemalt selle võimalus igatahes) võiks majas ikka ka olla...

[sashaobrok]

Ise ka sama meelt et maapump + suur ahi. Ahi peab suutma ära kütta kogu maja. Mitte aint sel perioodil kui sul elektrit ei ole, vaid ka sel perioodil kui sul on pumbaga midagi tuksis või maa all torud sõlmes. Või tuleb teine riigikord vms...

[küttevahetaja]

endal sama valik ees.
Hetkel kütan valdavalt Nocria 14 seeria pumbaga. Kuna köögis, vanitoas (lisaks ka el kaabel, mida praegu kasutan) ning esikus torud maas, siis sooviks need soojaks saada. Samuti on radikad seinas ning kogu vee värk ühendatud all puukatlaga. Sooviks asja ära automatiseerida. Gaas värava taga olemas kuid liitumine puudub. Ehitusmaksumused nii gaasil (koos liitumisega) kui õhk-vesi pumbal 60 000.- kanti, siis saaks sooja vee samuti "odavamalt" kätte.
Kumb variant paigaldada? Õhk-vesi tuleks igakuiselt odavam? Enegri kulu aastas vast u 25000kw.
Soojuspumpadest olen vaadanud LG Therma V 9kw, koos Nocriaga peaks hakkama saama küll? Või panna "odav" AMITIME soojuspump ainult põrandaid soendama? Siin http://www.kodufalck.ee/?id=27&keel=ee annab -15C juures küttevõimsuseks 1800W, põrandaid oleks kütta u 30m2.

[Kalvis]

Käisin soojuspumpasi hiljut uurimas, paar firmat väitsid, et lisaks AMITIME pumpadele plaanivad nad umbes sama hinnaga analoogseid mudeleid pakkuma hakata. Loomulikult on firma sama kollane, kui see AMITIME, kuid on juba valikut tulemas. See aga tähendab järgmise aasta kevadeks hinnalangust. Kui saab, tasub veel kannatada, backup on ju puukatla näol olemas. Õhk-vesi COP ja kulukus kWh tootmisel sama mis õhk-õhk, kuid müstiliselt kallima hinna tõttu ei tasu neisse täna investeerida, sest homme on palju odavam. õhk-õhk hinnad enam megalangust ei tee, samuti ei kuku gaasi ega puukütteseadmete hinnad.

[Juss111]

Täiesti mõtetu pump on see Amitime pump ja tehases on ka totaalsed lambad koos. Täielik raha raiskamine oli selle ost. Esiteks ei läinud see alguses käima, siis väideti tehasest, et neil on läinud sisse maasoojuspumba skeem, siis lasid mingi takisti sinna joota, siis hakkas välisosa vilistama, nii et öösel magada ei saa ja nüüd see seade veel ei sulata ka. Vahepeal sulab nagu ära, kuid siis on jälle totaalselt jääs ja kui on jääs, siis hakkab ventikas viskama ja tekib totaalne vibratsioon. Jälle magada ei saa. Ja elektrit see seade kokku ei hoia, kui siis nii minimaalselt, et see investeering ei tasugi ennast ära. Ja sellest pole ma ka aru saanud, kuidas see inverter seal töötab, lülitab ennast ka täna seisma ja siis läheb astmeliselt täisvõimsusel käima. Mina vahetan selle seadme välja. Õnneks sain selle tõesti hiinast soodsalt. Kas keegi seda ära ei taha osta? Siin on äkki mõni tark, kes suudab selle vidinaga hakkama saada? Nii palju veel, et tohutu kirjavahetuse peale sain välisseadmele uue skeemi, praegu see seade enam ei vilista!

[sashaobrok]

Täiesti süüdimatult küsiks, et äkki sa oled lihtsalt sosssepp ja ei saa sellise raketiteaduse säädmisega hakkama? (Ise näiteks olen pannud küll mingeid veetorusid omavahel kokku. Aga ajapikku olen ma otsustanud, et rohkem ma seda ise ikka ei tee kui vähegi võimalik. Koguaeg mõtlen, et küllap varsti kuskil midagi juhtub.)

[juss111]

Tahad sa sellest pikemalt rääkida? Kui nii räägid siin, siis eeldan, et sul on soov see peldik korda teha ja mult soodsalt ära osta??

[sashaobrok]

Ei taha, ma olen lihtsalt süüdimatu

[pump]

Noh ja kui kallilt sina siis seda PELDIKUD müüd

[juss111]

10000.- annaks ära.

[Kalvis]

Kui töötab, saada mulle kontakt või võta ise ühendust (foorumi kontakt on ju olemas)