küttetoru ümber korstna?

[mait123]

Hei,

kas kellelgi on kogemusi vesi-kütte toru paigaldamisega korstna/suitsulõõri ümber?

mul on puuküttekatel ja sealt edasi moodulkortsten.
katlast umbes meetri jagu (enne kui läheb läbi lae) on lõõr soojustamata, ühekordne terasplekk.

ma mõtlesin et paneks sinna ümber toru, mis ühendab sedasama katelt akupaagiga
ja püüaks kinni osa energiast, mis hetkel läheb atmosfääri või katlaruumi soojendamiseks ...

kas on oht et kuna lõõr jahutatakse maha, läheb tõmme kehvemaks?
või mingid muud jamad?

tänx,
Mait

[Kalvis]

EI, kuid ehk midagi
Füüsikaliselt:
Kui kuum gaas puutub kokku jahedama pinnaga siis ta jahtub ja kondenseerub (väävelhape 95 C, süsihape 30-40 C). See avaldub tahmumisena. Pead arvestama, et need pinnad peavad soovitavalt kord aastas olema puhastatavad. Ja et torul oleks kuskil kondensaadi äravool võimalik. Kui suitsugaas on piisavalt kuum, siis probleemi ei teki (kondensaati ka mitte).
Loomulikult jahtuv õhk tekitab tõmbe pidurdumist, kuid arvan, et see polegi nii määrav.

See mis plaanid teha, tasub ehk vaid siis, kui korstna otsas on temperatuur palju üle 150-200 kraadi. Siis saaksid liigset sooja kätte ilma probleemita. Saunaahjudel on sarnased asjad kasutusel, kuid nendega on mul kogemus olemas. Isegi 0,5 m otse veega kokku, mõjus see sauna kütmisele tuntavalt. Muidu piisas 1,5-2 tunnist, veega läks 4 tundi. Peale 4 tundi sai vee kergelt keema. Ja tahma kogub ka, kord aastas oli soovitav puhastada, oli umbes 1 cm kihti tekkinud.

[mait123]

Hei,

kas korstna otsa all mõtled seda, mis on katusel? või vastupidi, see mis on ahju küljes?
temperatuuri pole ma küll kusagilt mõõtnud, aga ülekuumenemise nüanss on küll:
seesama ühekordne terasplekk on kergelt sinine/pruun/lillakas; algselt oli ilus nikeldatud (?).

puhastamiseks ligipääsetav on ta küll, seal kus ahju küljes horisontaalne toru keerab 90 kraadi üles, on eemaldatav luuk.
sealtkaudu ma teda regulaatselt puhastangi.

[Kalvis]

Temperatuuri mõõdad korstna otsast sealt õuest.
Nn. endaehitatud soojusvaheti paned loomulikult kohe katla korstna väljundisse.

[Katlakütja]

Kui suitsugaasid hakkavad kondenseeruma, siis tekib ka väävelhape, mis su korstnale küll tervislikult ei mõju. Kui kondensaat voolab katlasse, siis pole see ka katlale tervislik.
Iseehitatud ökonomaiserist võib saada kasu asemel murelaps.
Puukatlale ma ise küll taolist ökonomaiserit järgi panna ei julgeks. Muretse parem katel, mille kasutegur on märksa suurem.
Millega tagad, et suitsugaasid liigselt maha ei jahtu?

[maku on katlamees]

Kui suitsugaasid hakkavad kondenseeruma, siis tekib ka väävelhape, mis su korstnale küll tervislikult ei mõju. Kui kondensaat voolab katlasse, siis pole see ka katlale tervislik.
Iseehitatud ökonomaiserist võib saada kasu asemel murelaps.
Puukatlale ma ise küll taolist ökonomaiserit järgi panna ei julgeks. Muretse parem katel, mille kasutegur on märksa suurem.
Millega tagad, et suitsugaasid liigselt maha ei jahtu?

ah ah haa
puukatla suitsugaasid ei sisalda väävligaasi !
seega ei teki ka puuga kütmisel väävelhapet, seda tekib õli ja kivisöe põletamisel
öko paigaldamise mõte on hea
peab lahendama ainult mõned tehnilised küsimused:
nagu kuidas puhastada öko pindasid sinna kleepuvast tuhast-tahmast
kondensaadi äravool kanalisatsiooni, mitte mingil juhul katlasse
võimalik tõmbe vähenemine, peaks olema suitsuventilaator
korsten peab olema keraamilisest torust või rosterist
samuti öko peab olema korrosioonikestvast materjalist

ökost võiks läbi lasta tagastuva radika-põrandakütte vee

saksas olen näinud väikekatla ökosid juba müügil

suurtes hakkekatlamajades , üle 3 MW, on ökonomaiser-suitsupesur kohustuslik
seal on korsten valmistatud komposiitmaterjalist ja suitsugaasid korstna otsas temperatuuriga 40-60 C
see annab lisa võimsust ca 10 %
vt. http://www.ehox.fi/lauhdutus_pro.htm